Suvehooaeg Eesti Vabaõhumuuseumis

Suvehooaeg Eesti Vabaõhumuuseumis
Jüripäevast mihklipäevani
23. aprill - 28. september iga päev

Tavapärasest erinevad lahtiolekuajad:

• 23.06 avatud kuni 00:00
• 24.06 avatakse kell 12:00

• Kassa ja muuseumipood kell 10-19
• Kolu kõrts kell 10-19
  
• Talud, Kuie kool, Lau külapood, kolhoosi korterelamu ja tehasemaja kell 10-18
• Talulapse maailm Kolga talu aida-lauda raidas kell 10-18
• Hobusõidud kell 11-15:45
• Karjalapse seiklusrada kell 10-20
• Muuseumi territoorium kell 10-20

Iseoma kodu

Kodu ei ole üksnes koht, vaid ka meile tuttavad asjad, lähedased inimesed ja nendega seotud armsad mälestused. Meie kodud on meie endi nägu, iga kodu on omanäoline.

Eesti Vabaõhumuuseum kutsub tutvuma Eesti erinevaist paigust pärit kodudega ning avab uksed neis elanud inimeste argi- ja pidupäevatoimetustesse läbi mitme sajandi.

Tegevused taludes iga päev
Sassi-Jaani talu – Mis on kodu?

Pikki sajandeid on meie esivanemate koduks olnud talu. Koduks ei peetud üksnes elumaja, vaid ka kõiki vajalikke kõrvalhooneid, taluõue, karja- ja heinamaid, lähemaid teeradu ja metsatukki. Oma töö ja vaevaga rajatud kodu kasvas sügavale südame külge.

Kell 11, 13 ja 15 Küsi perenaiselt või peremehelt, millised hooneid ja kohti kodu vanasti hõlmas. Proovi rehemaja kambris ise maja kokku panna.

Leigarite kontserdid
Suvekuudel Sassi-Jaani taluõuel igal laupäeval ja pühapäeval algusega kell 11.

Elava muusika saatel sünnib pärimuslikest tantsudest, lauludest, mängudest ja pillimuusikast kaasahaarav külasimman. See on iga kord veidi erinev pidu, kus tantsudesse ja mängudesse kaasatakse ka külastajad. Toetab Eesti Kultuurkapital.

Köstriaseme talu – Kodutunde loomine

Pärisorjusest vabanenud talurahvas tegi rehemajade kambrid avaramaks ning sisustas need moekamate mööblitükkidega. Linnade ja mõisate eeskujul täitusid toad ajapikku peenema käsitööga. Isetehtud esemeist õhkub armastust ja kodusooja.
Kell 11.30, 13.30 ja 15.30 Küsi perenaiselt, mis on kõige ilusam asi toas. Imetle aidas kauneid lillelisi voodivaipu. Meisterda ise tore tutt, millega mõnd oma lemmikasja kaunistada.

Nuki talu – „Mu koduke on tilluke...“

Vahel oli kodu päris väike ja kippus kitsaks jääma. Sauniku elamus peavad ühe katuse alla mahtuma nii lasterohke pere oma toimetustega kui ka nende koduloomad ja -linnud. Kitsastes oludes elamine õpetab üksteist hoidma ja raskustest üle saama.

Mis sa arvad, kas sinu pere mahub sauniku väikesesse majakesse elama?

Pulga talu – Kodusoojus

Rehemaja südameks on suur reheahi. Ahjus küpsetati leiba ja selle ees koldel keedeti toitu nii perele kui koduloomadele. Sel kombel sai toanurgas sooja õhkavast ahjust justkui pereliige. Soe saungi oli tähtis paik – siin küüriti maha tööhigi, ravitseti ja kanti lapsed ilmale.
Kell 12, 14 ja 16 Küsi perenaiselt, kui tihti tuli reheahju kütta ja millised olid endisaegsed saunakombed. Proovi ise küttepuid teha. 

Pulga talu suitsusauna kütmine 18.06, 16.07 ja 20.08 kell 12-17.

Härjapea talu – Oma kodu vabal maal

Eesti Vabariigi loomine pani suurt uhkust tundma. Oma riigis asuti innukalt kodukultuuri arendama ja rahvustunnet kasvatama. Lühikese ajaga täienes külapilt kaunite talude, õitsvate aedade ja haritud põldudega. Uhke oli kanda ka isetehtud rahvarõivaid.
Kell 12.30, 14.30 ja 16.30 Küsi perenaiselt, kuidas rahvariideid õigesti kanda. Proovi ka ise näpunööri punuda.

Aarte talu – Naabrite nägu kodu

Põhja-Eestis käidi tihedalt läbi ülemere soomlastega, kelle mõjud jõudsid kohalikku keelemurdesse, ehitistesse ja igapäevaellu. Kes ei teaks, et kohvijoomine on Soomest tulnud komme! Sealtkaudu on meie kodudesse jõudnud ka kiiktoolid, lapitekid ja kaltsuvaibad.
Vaata, milliseid Soome mõjusid sa Aarte kaluripere kodus leiad.

Roosta talu – Kodused loomad

Talus elamine polnud mõeldav koduloomadeta. Laudas olid lehmad ja sead, tallis tööks vajalikud hobused. Väärt loom oli lammas, kellest sai süüa ja kehakatet. Lambarasvgi kasutati ära – sellest tehti küünlaid, mis pimedat talutuba valgustasid.

Kell 12, 14 ja 16 Küsi perenaiselt, mitu tööd tuleb teha selleks, et lambavillast lõnga saada. Proovi ise kraasida, kedervarrega kedrata ja lõngakera kerida.

Jaagu talu – Kodu hoidja

Muhu mehed käisid pikkadel kalapüügiretkedel ja olid suviti mandril ehitus- või metsatöödel. Sestap langes koduste tööde põhiraskus naiste õlule. Kange saare naine kündis ja haris põldu, tegi koduseid talitusi ja käsitööd, kasvatas lapsi ja, kui vaja, toitis mehegi.

Mis sa arvad, milliseid töid pidi saare naine tegema, et oma peret toita ja katta?

Jüri-Jaagu talu – Uus pere, uus kodu

Pulmad olid talurahva elus keskseks sündmuseks, millega pandi alus uuele perele ja kodule. Pulmadega seotud esemed uhkeldasid kirevate värvide ja keeruliste kirjadega, taotlesid lugupidamist ja heakskiitu. Kaasavara aitas noorpaaril iseseisvat elu sisse seada.

Piilu pruudi veimekirstu ja vaata, mida ta on kaasavaraks valmistanud. Imetle ka pulmarahva kauneid rõivaid.

Peipsivene maja – Hoitud kodu ja kombed

Venemaalt põgenenud vanausulised rajasid oma uuel kodumaal eestlastest erinevad kodud ning hoidsid kiivalt oma rahvapäraseid kombeid ja kultuuri. Nad elatusid peamiselt kalapüügist ja juurviljakasvatusest. Peipsi sibul on üks meie tuntumaid pärandkultuure.
Kell 12, 14 ja 16 Küsi perenaiselt, mis imeasjad on peipsi sibul ja sigur ning uuri, kuidas neid vanausuliste juures kasvatatakse ja kasutatakse.

Setu talu – Kodu siin ja sealpool piiri

Õigeusklikud setud rajasid kodu kahe ilma veerele, eesti-vene piirialale. Üsna omaette elades on setud säilitanud oma keelemurde, toidu, rahvarõivad ja laulutraditsiooni. Setu meespere oli muuhulgas tuntud pottsepaoskuste poolest.

Kell 12.30, 14.30 ja 16.30 Küsi perenaiselt tükike savi ja proovi ise sellest kauss või pott voolida.

Sepa talu – Kodu kui pelgupaik

Pöördelistel aegadel pakuvad kõige kindlamat tuge ikka koduseinad ja kodused. Kolhooside algusaastad Eestis olid ränkrasked ja keeruline oli igapäevaselt toime tulla. Kui avalikult püüti rääkida uuele võimule meelepäraselt, siis kodus võis end vabamalt tunda.
Kell 11, 13 ja 15 Uuri perenaiselt, kuidas Eestis kolhoose loodi ja kuidas neis algusaastail elati.

Kuie kool – Kool ja kodu

Eesti talupoega on iseloomustanud soov kindlustada lastele paremat tulevikku. Koolitarkust hinnati kõrgelt. Koolmeister oli külas suunanäitajaks mitte ainult laste õpetamisel, vaid ka laulukoori või näiteringi juhendamisel ning kodukultuuri ja põllumehetarkuste juurutamisel.

Kell 11.30, 13.30 ja 15.30 Küsi perenaiselt kooliõpikut ja loe sealt mõni tore lugu. Proovi, kas on lihtne sulest ilukirja välja võluda või krihvliga tahvlile kirjutada.

Lau külapood – Kodukaupa kõigile!

Väikses külapoes müüdi kõike talurahvale vajaminevat alates rauakaubast kuni toidukraami ja kodukaupadeni. Tavaliselt elasid poepidajad ise samas hoones ja olid oma natuke linnalikuma koduga külarahvale eeskujuks.

Piilu poeruumi kõrval asuvasse poemamsli elutuppa ja vaata, mille poolest see talutarest erineb.

Talulapse maailm Kolga talus – Kodu on vastutus

Kodu on turvaline paik, kuid samas seotud kindlate kohustustega. Ka lastel olid kodus omad ülesanded. Juba varases eas hakkasid talulapsed karjas käima, aitasid aiamaal peenraid rohida ja lõid jõudumööda kaasa teisteski talutöödes.

Perenaine oskab sulle rääkida, kes laudas elavad ja kuidas nende eest hoolitseda. Vaata, kus saad näituseruumis ja õuel käed külge panna.

Kolhoosi korterelamu

1960. aastatel ehitatud laudatööliste kortermajas saad kiigata maainimeste kodudesse 1960‑ndal, 1970-ndal, 1990-ndal ning 2010-ndal aastal. Kuidas kulges argipäev ühiskorteris? Milline oli pereelu õitsval sotsialismiajal? Mis juhtus maal pärast ühismajandite lagunemist?

Keldriruumides saad kiire ülevaate Eesti maaelu arengust kolhooside asutamisest tänapäevani. Väikese Ilmari maailm kutsub mängima ja laste rõõmudest osa saama.

Igal laupäeval kell 12-15 saab kolhoosimajas osa pesupäeva toimetustest. Igal pühapäeval kell 12-15 valmistatakse siin süüa nõukogudeaegsete retseptide järgi.

Karjalapse seiklusrada

Karjalapse seiklusrada viib karjapoiss Antsu ja tema truu sõbra Muri juhatusel läbi taluõuede, metsa ja kivikülvi ning paneb proovile seikleja nutikuse ja osavuse. Nagu karjalapse päevas, on teekonnal tööd ja mängu, rõõmu ja muresid, hirme ja ahvatlusi. Võta kassamajast kaart kaasa.

Kolu kõrts – köök on kodu süda

Kolu kõrts pakub ehedas 19. sajandi maanteekõrtsis aastaringselt eesti rahvustoite. Mulgi putru ja kama saab kindla peale!

Omal käel tutvumiseks

• Rusi talus näed, kuidas mitu peret ja hulk lapsi mahtus elama paari väikesesse kambrisse. Rehetoas on näitus skulptor Juhan Raudsepast, kelle lapsepõlv möödus Rusi talus.
• Vanas Sutlepa puukabelis saad aja maha võtta ja mõelda elu sügavamatele väärtusele. Rannarootsi vaimulikud laulud aitavad ette kujutada selle rahvakillu mõtteilma.
• Kalma tuuliku esimesel korrusel näed fotosid Eesti tuuleveskitest.

Pane tähele!

Suvel tasub rohkem tähelepanu pöörata muuseumitalude lillepeenardele. 

Paljud lilled on saanud nimetahvlid, mille nurgas asuv QR-kood juhatab sind sinu nutiseadme abil taimede täpsemate kirjeldusteni.

Näitused mai keskpaigast kuni hooaja lõpuni

• Seto naiste hame käisekirjade näitus „Anne Kõivo hamekirjad“ setu Vanatalo laudas.
• Varasest kolhoosiajast kõnelev näitus Pulga talu rehe all.
• Etnograaf Gea Troska fotode näitus „ Kaameraga kaduvat püüdmas. Gea Troska 100“ Kolu kõrtsi tallialuses

Hea teada!
Mugavalt saad vabaõhumuuseumi külastada Eesti Vabaõhumuuseumi aastapääsmega ja muuseumikaardiga.