Kassa – Sassi-Jaani talu – Kolu kõrts – Nuki talu – Pulga talu – Härjapea talu – Aarte talu – Nätsi tuulik – Sutlepa kabel – Orgmetsa pritsikuur – Kuie koolimaja – kolhoosimaja – kassa
Teekonna
pikkus 2,5 km, aega kulub umbes 2 tundi (+söömine)
Kui tunned huvi taluarhitektuuri vastu, siis vali teekond, kus saad tutvuda erinevate Eesti külale omaste maaehitistega ja nende põnevate ehituslike detailidega.
SASSI-JAANI TALU
19. sajandi algusaastatest pärinev võimsa täiskelpkatusega rehemaja esindab põlist hoonetüüpi, millel on umbes tuhandeaastane ajalugu. Hoone on ehitatud vaid kirve abil. Arhitektuuriliselt huvipakkuvad on rehetoa lükanduks, rehealuses juurpuust väravapiidad ja rippväravad, samuti väikesed soonraamides aknad. Kuni 19. sajandi lõpuni oli rehemaja enamasti korstnata.
Keskne rehetuba oli ainus köetav ruum kogu suures hoones. See oli talupere töö- ja elutuba, sügisel kuivatati siin vilja. Et viljavihud partele püstiasendis kuivama mahuks, pidi toa lagi olema kõrgem. Ilma küttekoldeta kambrid olid algul kasutusel hoiuruumi ja suvise magamispaigana.
Rehealune oli majandusruum,
mida kasutati viljapeksuks ja -tuulamiseks. Siin
saab tutvuda meie taluarhitektuuri põhitõdede ja traditsioonilise palkehituse
võtetega. Vanapäraselt avara jagamata õue serval
seisab arhailist hoonetüüpi esindav püstkoda-suveköök.
KOLU KÕRTS
Väiksetüübiline ühe
talliruumiga maanteekõrts on ehitatud 1840. aastail. Hoone esiküljel olev munakivisillutisega ulualune toetub
neljale keskelt paisutatud puusambale. Kõrtsi keskosas paikneb huvitav
mantelkorsten-köök, mille seinad ahenevad korstnaks. Kõrtsitoas võisid teelised
jalga puhata ja pinkidel ööbida, peenemate külaliste tarbeks oli eraldi ruum,
nn saksakamber. Praegu peosaaliks kohandatud kivist tallialuses said puhkust teeliste hobused.
NUKI SUITSUMAJA
Suurte
põlistalude kõrval oli külades ka saunikukohti ehk kehvikutalusid, millel oli
väga vähe põllumaad. Seetõttu olid ka nende õued ja hooned üsna
tagasihoidlikud. 1890. aastail ehitatud Nuki suitsumaja esindab Eestis
vähelevinud ja vähe
säilinud hoonetüüpi. Kogu
talu majapidamine on mahutatud ühe katuse alla. Maja on muuseumisse toodud ühes
sisustusega.
PULGA TALU
Põhja-Eesti taluarhitektuuri eripäraks on rohke paekivi kasutamine. Paekivist rehealuse seinas on rehemaja ehitusaega tähistav mälukivi „1860 JUHAN KONTON“. Huvitav on ulualusest rehetuppa viiv topeltuks: seespool täisuks, väljaspool pooluks. Reheahju kütmise ajal kasutati poolust, et suits pääseks majast välja, kuid tuppa ei tuleks liigselt külma õhku. Kambritest on saanud kenad laudpõrandatega eluruumid, uudne on seinte valgendamine savipiimaga.
Õuel on
tähelepanuväärseid kõrvalhooneid: ühe katuse alla ehitatud saun-suveköök, üleni paekivist laotud sepikoda. Kahekordne ait peegeldab põhjarannikule
iseloomulikke Soome mõjusid. Põhjanaabrite eeskujudel on ehitatud ka hõreda
asetusega palkidest heinalaod.
HÄRJAPEA TALU
Elumaja peegeldab 20. sajandi
I poole uuendusi maakodude ehitamisel. Viilkatuse, katuseärkli ja verandaga
hoone eeskujusid võib leida alevike ja linnaagulite arhitektuurist. 1920.
aastatel sai maja dekoratiivse, ookerkollaseks värvitud laudvooderduse ning
tsementkivikatuse. Hoone sisemuses leidub hulgaliselt huvitavaid detaile – vene
ehitustraditsioonist ülevõetud soojapink ehk lesku, Peterburi päritolu
kolmevärvilised pottkiviahjud, kergsein säärvant ruumi poolitajana, värvilised
tapeedid jm.
AARTE TALU
Rannakaluri
elumaja esindab Kuusalu neemedel kitsal alal levinud omapärast hoonetüüpi – nn
kahepoolset elamut (eluruumid paiknevad mõlemal pool koda). Merelt puhuva tuule
ja külma kaitseks on maja ümber ehitatud muldpink. Kõrvalhooneteks on
kaheruumiline ait ja laut. Õuepiiridest jäävad välja võrkude ja püügivahendite
hoidmiseks mõeldud võrgukuurid.
NÄTSI TUULIK
Läänemaalt pärit tuulik esindab tavalisest suurematüübilist pukktuulikut. Pukktuulikud ehk taani tuulikud on kahekorruselised. Ülemisel korrusel asub jahvatusmehhanism veskikividega, valmis jahu jookseb alumisel korrusel paiknevasse jahukasti. Veski tuulde keeramiseks paiknevad ümber veski madalad puitpostid. Vintsi ja pika sabapuu külge kinnitatud köie abil nihutati veskit postivahe kaupa sobivasse suunda.
SUTLEPA KABEL
Ainulaadne rannarootsi aladelt pärinev kabel
on üks Eesti vanimaid puukirikuid (1699). Selle sisustus peegeldab talupoegliku
ja barokse kunsti segunemist: valgeks lubjatud seinad, väiksed vitraažaknad
altariseinas, madal tahveldisega kantsel (1837), altarilaud ja -võre, kõrgel
jalal ristimisnõu alus. Talurahva jaoks on lihtsad puupingid kahel pool käiku,
härrasrahvas istus altari kõrval eraldi pinkidel. Kabelil on ka väike
kellatorn, torni tipus raudrist lüüra kujutisega.
ORGMETSA PRITSIKUUR
20. sajandi
hakul hakati maapiirkondades rohkem tähelepanu pöörama tuleohuga võitlemisele. 1928.
aastal ehitatud pritsikuur on üheruumiline sõrestikhoone, kus piirkonna
vabatahtlikud pritsimehed hoidsid oma käsipritse ja muud varustust. Pritsikuuri
torni kasutati voolikute kuivatamiseks ning seal asus ka häirekell.
KUIE KOOL
See on tüüpilise välisilme ja siseplaneeringuga külakoolimaja, nagu need olid levinud 19. sajandil mitmel pool üle Eesti. 1870. aastatel ehitatud koolimaja palkseinad on kaetud rootsipunaseks värvitud laudvoodriga, maja ees on lahtine tuulekoda. Erinevas vanuses lapsed õppisid koos ühises klassiruumis. Avara klassitoa kõrval mahtus koolimajja ka koolmeistri kolm elutuba, köök, sahvrid ja riietusruum. Õpetaja magamistoas oli isegi sisse ehitatud kuivkäimla. Koolmeister oli uuendusmeelne „maa sool“, kelle korter esindas peenemat, linlikumat elulaadi, millest külarahvas tihti eeskuju võttis. Kool tegutses selles majas kuni 1923. aastani.
KOLHOOSI KORTERELAMU
Nõukogude ajal teisenes oluliselt Eesti maapiirkondade nägu. Maaelamuehituses toimus 1958. aastal suurem murrang, kui ühismajandid (kolhoosid ja sovhoosid) hakkasid oma töötajatele ehitama linnatüüpi kortermaju. Ahiküttega korteritel olid kitsukesed köögid, kanalisatsioon ja veevärk puudus. Muuseumis asuv nelja korteriga kahekorruseline silikaatkividest maja on pärit Valgamaalt Räbi külast. See ehitati 1964. aastal Järvesalu kolhoosi Sookuru lauda töötajatele. Ajastule iseloomulikult on hoone ehitatud tüüpprojekti järgi, mille koostasid arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor. Selle tüüpprojekti nr 61 järgi ehitati Eestis aastatel 1958–1962 ligi kolmandik majandite korterelamutest. Kolhoosimaja korterite sisustus ja ajastutruu mööbel avavad Eesti maainimeste argielu varasest kolhoosiajast kuni tänapäevani. Hoone juurde kuuluvad saun-garaaž-kuur, korterielanike peenramaa ja õueala.