Lilium
Neid suursuguseid taimi kutsuti varem aia-aristokraatideks. Erkoranžide püstiste õitega tuliliilia (L. bulbiferum) ja krookusliilia (L. bulbiferum var. croceum) kasvavad looduslikult Alpides. Nad on väga sarnased ja vahet saab teha selle järgi, et tuliliilia lehekaenaldes moodustuvad väikesed sigisibulad, krookusliilial aga mitte. Mõlemad liigid olid juba keskaja lõpus tuntud aiataimed. Rahvasuus nimetatakse neid sageli keisrikroonideks.
Krookusliilia
Samuti oranžide, kui allapoole vaatavate õitega tiigerliilia (L. lancifolium) pärineb Siberist ja Ida-Aasiast ning Euroopasse toodi ta 19. sajandi algul. Tiigerliiliagi on vastupidav ja rikkalikult õitsev taim, mida aedades sageli leida võib. Euraasia parasvöötmes laialt levinud kirjul ehk türgi liilial (L. martagon) on väikesed roosakaslillad õied ning seda tunti Euroopas juba keskajal ravim-, toidu- ja ilutaimena. Kirju liilia kasvab hästi varjus ja kõrge rohu sees ning metsistub sageli.
Tiigerliilia Kirju-liilia
Meie mõisaaedadesse toodi esimesed liiliad tõenäoliselt 17. sajandi teisel poolel, kust nad ajapikku taluaedadesse levisid. Eelpool nimetatud liilialiigid on siin hästi vastu pidanud ja siiani tavalised koduaiataimed.
Tiigerliilia ja krookusliilia kasvavad Köstriaseme talu lillepeenras, kirju liilia Härjapea talu õuel.
Neid suursuguseid taimi kutsuti varem aia-aristokraatideks. Erkoranžide püstiste õitega tuliliilia (L. bulbiferum) ja krookusliilia (L. bulbiferum var. croceum) kasvavad looduslikult Alpides. Nad on väga sarnased ja vahet saab teha selle järgi, et tuliliilia lehekaenaldes moodustuvad väikesed sigisibulad, krookusliilial aga mitte. Mõlemad liigid olid juba keskaja lõpus tuntud aiataimed. Rahvasuus nimetatakse neid sageli keisrikroonideks.
Samuti oranžide, kui allapoole vaatavate õitega tiigerliilia (L. lancifolium) pärineb Siberist ja Ida-Aasiast ning Euroopasse toodi ta 19. sajandi algul. Tiigerliiliagi on vastupidav ja rikkalikult õitsev taim, mida aedades sageli leida võib. Euraasia parasvöötmes laialt levinud kirjul ehk türgi liilial (L. martagon) on väikesed roosakaslillad õied ning seda tunti Euroopas juba keskajal ravim-, toidu- ja ilutaimena. Kirju liilia kasvab hästi varjus ja kõrge rohu sees ning metsistub sageli.
Meie mõisaaedadesse toodi esimesed liiliad tõenäoliselt 17. sajandi teisel poolel, kust nad ajapikku taluaedadesse levisid. Eelpool nimetatud liilialiigid on siin hästi vastu pidanud ja siiani tavalised koduaiataimed.
Tiigerliilia ja krookusliilia kasvavad Köstriaseme talu lillepeenras, kirju liilia Härjapea talu õuel.