Staliniaegsed ja -järgsed peremajad Eestis. 1940-1950. aastate tüüpprojektid
Uus rändnäitus tutvustab temaatikat, mis puudutab suurt hulka majaomanikke Eestis. Kõnealuste tüüpprojektide järgi,
või vähemalt nende arhitektuuri vaimus, on vaadeldaval perioodil Eestis
püstitatud ligikaudu 35 000 eramut. Näitus on loodud mõttega juhtida tähelepanu nende majade esialgsele arhitektuurile.
Uuri lähemalt
Alevite unistus - saada linnaks
Alevitele keskenduv näitus annab läbilõike erinevatel
ajajärkudel kogukonnale olulistest hoonetüüpidest ja laiemalt kujundatud
avalikust ruumist kuni tänapäevani. Suur osa neist hoonetest, ka nõukogude
perioodist pärinevatest on nüüdseks tunnistatud ehitismälestisteks. Samas on ka
ülejäänud silmapaistvad oma ajastut iseloomustavad maamärgid.
Uuri lähemalt
Talumaja silmad ja suud
Näitus „Talumajade silmad ja suud“ on sündinud Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskuses vajadusest näidata vanade talumajade kõnekamaid detaile – uksi ja aknaid, mis nagu inimese silmad ja suugi annavad ühele hoonele sisuka ja väärika näo.
Uuri lähemalt
Raudteemajade saatus
Näitus „Raudteemajade saatus“ valmis Eesti raudtee 150. juubeli tähistamiseks - 1870. aastal alustas tööd Paldiski–Tallinna–Tosno raudteeliin.
Uuri lähemalt
Vana aja maja
„Vana aja maja“ on kokkuvõte kolm aastat toimunud samanimelisest fotokonkursist, mille fookuses on vanad väärikad majad, nende väärtustamine ja hoidmine.
Uuri lähemalt
Mõõdistuspraks
„Mõõdistuspraks“ on killuke Eesti maa-arhitektuuri ühe erilisima nähtuse – rehemaja – loost tänasel päeval. Näituse eesmärk on tuua vaataja ette paremik Eesti Kunstiakadeemia ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia suviste praktikate käigus valminud etnograafilistest ülesmõõtmisjoonistest.
Uuri lähemalt