Vennastekoguduse palvemaja

18. sajandist

Vennastekoguduse ehk hernhuutlaste palvemaja on ehitatud 1780. aastail Paka talus Tuiu külas Mustjala kihelkonnas. Muuseumi toodud 1965. Nende palvelaid hakati Saaremaal, kus liikumine leidis rohkelt poolehoidjaid, ehitama arvatavasti juba 1730. aastail.

Eestis harvaesinev nn roovialusega lihtne ja kasina sisustusega hoone peegeldab vennastekoguduse õpetuse põhiideesid – alandlikkust, vagadust, usku lunastusse Jeesuse vereohvri ning temasse uskumise läbi.

Palvemaja keskel on roovialune - kiviseinaga köögiruum, mille laeks savitatud varbpunutis, roov. Nurgas on lahtine keedukolle, siit köeti ka palveruumi ahju. Suitsu viib lae peale palkkorsten. Selline nn franki kütmissüsteem esineb Eesti taluehitistes ainult Lääne-Saaremaal.

Hernhuutluse ehk vennastekoguduse liikumise, luteri kiriku äärmiselt pietistliku vabakoguduse, rajas 1720. aastate algul Saksamaal krahv N. L. von Zinzendorf. Peagi jõudis see haritumate literaatide-mõisnike-pastorite vahendusel Eestisse. Hernhuutlusega loodeti rahvast ristiusule lähendada. See õnnestuski, ehkki mitte alati härrastele meelepärases vormis. Saksamaalt siia tulnud kuulutajavennad õppisid ära maarahva keele, liikusid külades ringi, pidasid palvetunde. Neilt äratust saanud külainimeste seast võrsusid kohalikud jutlustajad, ka naised. Vennaksed õpetasid talurahvast lugema ning isegi kirjutama, et osataks Piiblit lugeda ja oma usulisi mõtteid kirja panna. Nad rõhutasid inimeste võrdsust ja vendlust. See kõik tõstis maarahva rahvuslikku eneseteadvust.

Hoolimata rasketest oludest hakkas lihtrahvas endale palvemaju ehitama. Palvetundides lauldi palju, räägiti usutundmustest. Nn patune rahvausk, rahvapillid-laulud-tantsud, kirevad rahvariided olid põlu all ja kadusidki tihti käibelt.

1743-1764 oli vennastekoguduse liikumine talupoegade liigset iseteadvust kartvate mõisnike survel keelatud, tegutseti „põranda all“. Katariina II valitsemisajal lubati neil taas palvetunde pidada.

Joonis

Kas teadsid?

• 1739 avaldati krahv von Zinzendorfi toel eestikeelne terviklik piiblitõlge, mis pani aluse eesti kirjakeelele. Tänu vennastekogudusele tõusis eestlaste lugemis- ja kirjaoskus.
• F.R. Kreutzwald, J. Hurt, J.V. Jannsen, C.R. Jakobson ja paljud teised Eesti tollased kultuuritegelased olid hernhuutliku taustaga.
• Just vennastekogudused võtsid kasutusele nime „eestlased“.
• Hernhuutlased tõid kirikusse mitmehäälse koorilaulu ja panid aluse kooride ning puhkpilliorkestrite tekkele Eestis
• Hernhuutlaste seas oli ka äärmuslasi. Haanja mõisast pärit endine kubjas Tallima Paap propageeris täielikku askeesi, korraldades enda ja jüngrite piitsustamist, jutlustades ka abielusisestest seksuaalsuhetest loobumisest, aga ka mõisate ümberjagamisest hernhuutlastele. Selle eest saadeti ta Tartu maakohtu alla, misjärel loobus Paap siiski äärmuslikkusest ja jätkas tavapäraste hernhuutlike põhimõtete järgimist.
• Muuseumi palvemajas võib kuulda taasesitust vennastekoguduse lauludest.