EVMi maaarhitektuuri keskus oli aastatel 2010-2013 juhtpartneriks kahes Läänemere programmi poolt rahastatud INTERREG IVA projektis: HELTH ("Healthy and Energy-efficient Living in Traditional Rural Houses" ehk „Tervislik ja energiasäästlik elukeskkond ajaloolistes maamajades“ ja FaBBi ("Fungi and Beetles in Buildings on Islands of Baltic Sea" ehk „Puidu seen- ja mardikakahjustused Läänemere saarte ja rannikuala hoonetes“). Mõlemad projektid olid ellu kutsutud Eesti ehitatud kultuuripärandi pikaajaliseks säilitamiseks ja parema elukeskkonna loomiseks ajaloolistes hoonetes.
FaBBi
Rahvusvaheline koostööprojekt „Puidu seen- ja mardikakahjustused Läänemere saarte ja rannikuala hoonetes“ ehk FaBBi toimus perioodil 2010-2013. FaBBi projekt tegeles biokahjustustega Eesti, Gotlandi ja Ahvenamaa vanemates hoonetes. Projekti olid kaasatud peale meie (juhtpartnerina) veel Eesti Mükoloogiauuringute Keskus, Eesti Maaülikool, Gotlandi Ülikool ja kaaspartnerina Ahvenamaa Muuseum ning lisaks eksperte Saksamaalt, Hollandist, Rootsist, Norrast, Venemaalt ja Lätist. EVMist kuulusid toona meeskonda Kalle Pilt, Marike Laht, Aune Mark (alguses Tanel Tsirgu), Joosep Metslang ja Jaak Kõiva ning juhtgrupi liikmena Elo Lutsepp.
Korraldasime projekti käigus ise ja koos partneritega uuringute kõrval ka ohtralt koolitusi nii spetsialistidele kui ka majaomanikele. Valmis ka näitus mardikakahjustustest Marike Lahti joonistuste põhjal. Mitmed muuseumi eksponaathooned olid toona hoolikalt jälgimise all ja tänaseks peame nentima, et nende olukord on järgnevate aastate jooksul tunduvalt paranenud.
Tänu suurele kogemusele, mis me sellest projektist saime, valmis 3 õppevideot, millest 2 on tänaseni kättesaadavad. Oleme neile kogemustele toetudes teinud samal teemal 2 lühikest õppevideot ja kogunud kokku muudki teemat puudutavat materjali oma kodulehele. Projekti tulemusena valmis Eesti Mükoloogiauuringute Keskusel seenkahjustuste lühifilm.
Partnerid:
- Eesti Vabaõhumuuseum (juhtpartner)
- Uppsala Ülikooli Gotlandi Campus (kuni 2013.07 Gotlandi Ülikool)
- Eesti Maaülikool
- Eesti Mükoloogiauuringute Keskus
HELTH
Meie elulaad ja majade kütmise viisid on aastate jooksul muutunud. Kaasaegsetel inimestel on erinevad nõudmised maja mugavuse, funktsionaalsuse ja energiatõhususe osas. Kaasaegsed kütmisviisid muudavad maja sisekliimat, mis võib viia niiskuskoormuste, veeauru kondenseerumise ja hallituse riskini, mõjutades nii puit- kui ka kivimajade vastupidavust ja kvaliteeti.
Rahvusvaheline koostööprojekt „Tervislik ja energiasäästlik elukeskkond ajaloolistes maamajades“ ehk HELTH toimus perioodil 2010-2013. Projekti käigus arendati välja sobivaid lahendusi traditsiooniliste maamajade renoveerimiseks, et saavutada tervislikumad ja energiatõhusad elamistingimused. Teadlased analüüsisid erinevaid kütte- ja ventilatsioonistrateegiaid, et vähendada kütusekulu ja süsinikdioksiidi heitkoguseid ning tagada hea ja tervislik sisekliima, säilivus ja parem energiatõhusus.
Projekti raames korraldati ka majaomanikele ja spetsialistidele seminare ja praktilisi koolitusi, kuidas oma maju energiatõhusamalt kasutada. Avaldati trükis „Väärtused vanas maamajas“ ja koostati rändnäitus „Loodusjõud maja sees ja väljas“.
Partnerid:
- Eesti Vabaõhumuuseum (juhtpartner)
- Gotlandi Ülikool (Rootsi)
- Tallinna Tehnikaülikool (Eesti)
- Helsingi Tehnikaülikool (Soome)
- Harjumaa Muuseum (Eesti)