Teksti suurus
Kontrastsus
Reavahe kõrgus
Teised valikud

Kanut

2016

2016


Tule– ja veekahjustus kunstiteosel – konservaator kui päästja (2016)


Projekti nimetus: Tule– ja veekahjustus kunstiteosel. Konservaator kui päästja
Objekti päritolu: Piirissaare vanausuliste palvelas asunud kunstimälestiste kogu koosneb 23 ikoonist. Endine aadress on Tartu maakond, Piirissaare vald, Piirissaare, Piirissaare vanausuliste palvela. Hoone on hävinud, mälestised ei asu enam antud aadressil. Valdavas enamuses ikoonidest pärineb 20 sajandi algusest ja on maalitud kuulsa ikoonimeistri M. Solntsevi poolt. Just piirissaare palvelas olid tema maalitud ikoonide paremik. Vanimad ikoon, mis Palvelas olid on dateeritud 17 sajandi lõppu ja neist üks hävis tules kahjuks jäädavalt.
Töö tellija: Muinsuskaitseamet
Töö teostaja: SA Eesti Vabaõhumuuseum Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus KANUT. Tööde teostamisele oli kaasatud kolm Eesti muuseumi ja kaks kõrgkooli.
Projekti esindajad (nominendid): Konserveerimis-ja digiteerimiskeskus Kanut (Projekti juht Viljar Vissel)
Töögrupp: Muinsuskaitseamet (Projekti kaasjuht: Kunstimälestiste peainspektor Linda Lainvoo), Eesti Rahva Muuseum, Eesti Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Kõrgem Kunstikool.
Projekti kestus: 24.oktoober 2015 – 28.oktoober 2016
Toimumise koht: SA EVM Setu laut
Projekti lühikirjeldus: Koostöös Muinsuskaitseametiga tehtava projekti eesmärgiks oli tõsta muuseumide maalikonservaatorite oskusteavet ja metoodilist taset. Praktikumi ülesandeks oli tule-, kuuma- ja niiskuskahjustustega ikoonide konserveerimine (puhastamine ja maalingupinna ning irdunud fragmentide kinnitamine), et edasine hävimine peatuks ja esteetiline visuaal oleks võimalik taastada. Samuti oli eesmärgiks panna paika kontseptsioon, mille alusel konservaator annab edasi teadmisi ja praktilisi oskusi valdkonna tudeerijatele. Kõnealuses projektis oli konserveerimisobjektideks Piirissaare palvela tuleõnnetuses kahjustunud 23 ikooni transporditi Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuse spetsialistide hoole all Piirissaarelt Tallinnasse. Ikoonide säilimiseks olid pärast õnnetust need eelnevalt juba kaetud Konserveerimis ja digiteerimiskeskus Kanut maalikonservaatorite poolt profülaktilise kleebisega ja osaliselt tugevate putukakahjustustega tahvlitel oli tehtud ka putukatõrje. Projekti tulemusel tehti kindlaks, et 23 ikoonist on mälestistena kirikusse võimalik taastada pelgalt 9 ikooni.
Praktikumi kirjeldus: Mälestistega töö puhul oli suurimaks väljakutseks viie päeva jooksul tehtava puhastuse ja kinnitamistööde fotografeerimine ning nõuetekohane dokumenteerimine. Projekti kaardistamist juhtis SA EVM Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut maalikonservaator Kristina Aas. Konservaator K. Aas juhtimisel analüüsis iga ikooni kahjustusi tandemina professionaalne konservaator ja tudeng- dokumenteeriti ka kõik mälestistel teostatud tööd.
Objektide seisund: Projekti praktikumis kasutatavad 23 ikooni olid avariilises seisus. SA EVM Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut on Piirissaarel teostanud avariitööde 1. Etapi, mille raames kaeti kahjustunud ikoonide maalingu pind profülaktilise kleebisega. Pärast profülaktikat toimetati mälestised koostöös Muinsuskaitseametiga SA Eesti Kunstimuuseumi isolaatorisse stabiliseeruma.
Kokkuvõtteks: Projekti üheks peamiseks eesmärgiks oli teavitada avalikkust muuseumide konserveerimislaborites toimuvast pidevast tööst ja kultuuripärandi säilitamise sellistest aspektidest, millele enamasti esmajärjekorras ei mõelda ning märgata ei osata.
Kuna Piirissaare vanausuliste palvela põleng leidis avalikkuses laialdast kajastamist ja tõstis tähelepanu alla kultuuripärandi säilimise nimel tehtava töö üldiselt, oli ka kõnesolev projekt hea pinnas, millelt tutvustada muuseumide rolli materiaalse kultuuripärandi säilitajatena nii kogujate kui ka oskusteavet koondavate keskustena.
Meediategevustega oli eesmärk jõuda lisaks sügavama kultuurihuviga publikule ka inimesteni, kes pidevalt kultuuri- ja muuseumivaldkonnas toimuvat ei jälgi, kuid kelle jaoks on huvipakkuv kõnealuse projekti erakordsus.
Meediakanalitest peamine oli Rahvusringhääling. Kokkuvõttev info kajastus lisaks AK kultuuriuudistes ka ETV hommikuprogrammis „Terevisioon“. Konserveerimistalgud leidsid äramärkimist ka AK nädala sündmusena. Teistest telekanalitest tundis teema vastu huvi TV3.
Ajakirjandusväljaannetest tehti uudislood Eesti Päevalehes ja digitaalsetest väljaannetest Delfis. Jooksvalt kajastati üritust osalevate muuseumide ning muinsuskaitseameti sotsiaalmeedia kanalites.


Klaasesemete korrastamine (2016)


Eesti Ajaloomuuseum alustas õpitubade sarjaga „Asjaarmastajad" 2013. aastal, eesmärgiga pöörata rohkem tähelepanu kultuuripärandi väärtustamisele.

Käistletavad teemad:

1. Räägitakse sellest, kuidas ise kodustes tingimustes alal hoida perekonnalooga seotut, armsaid isiklikke mälestusesemeid või kollektsioone.
2. Mõeldakse koos teemadel, missugused asjad väärivad kohta muuseumis ja millised asjad on inimesele isiklikult tähtsad.
3. Uuritakse, mida muuseumis hoitakse ja mida hoitakse kodus.
Selgitatakse, kuidas vanu asju ehk meie kultuuripärandit ära tunda, säilitada ja/või taas kasutama õppida.

10. detsembril toimus õpituba teemal „Lorup ja Tarbeklaas. Klaasist esemete kogumine ja säilitamine kodus“. Koolitust viisid läbi Anne Ruussaar (Eesti Ajaloomuuseumi tarbekunstikogu hoidja) ja eseme konservaator Jolana Laidma (SA EVM Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut).

Klaasesemete korrastamine


Väärtuspõhine digiteerimine, pildindus kui graafilise kujunduse abivahend muusemidele (2016)

22. novembril 2016 toimus Konserveerimis- ja digiteerimiskeskuses Kanut praktiline koolitus "Väärtuspõhine digiteerimine, pildindus kui graafilise kujunduse abivahend muusemidele". Koolitusel osales 15 muuseumitöötajat üheteistkümnest Eesti muuseumist.

Käsitletud teemad:

1. Museaalide taaskasutamise konseptuaalsed põhimõtted digiteerimisel
2. Museaalide valik ja detailide märkamise olulisus digiteerimisel
3. Museaalide digitaalse reprodutseerimise võimalused ja põhimõtted ning digiteerimise töökeskkonna loomine
4. Keila majajooniste konserveerimine – koostööprojekt, mis juhatas valguskoopiate salapärasesse maailma
5. Väärtuspõhine digiteerimine

Keila majajooniste konserveerimine – koostööprojekt, mis juhatas valguskoopiate salapärasesse maailma 


Metallesemete hooldamine ja säilitamine (2016)


22. septembril 2016 toimus Setu laudas koolitus teemal „Metallesemete hooldamine ja säilitamine“. Koolitusel osales 18 muuseumitöötajat.

Käsitletud teemad:

1. Metallesemed ajaloolistes interjöörides
2. Mis on kahjustus?
3. Metallide praktiline konserveerimine
4. Polükroomia metallil
5. Metallesemete pakendamine, hoiustamine, säilitamine. Korrosioon 


Konserveerimise dokumenteerimisel kasutatav pildindus (2016)


13. mail 2016 toimus Konserveerimis– ja digiteerimiskeskuses Kanut koolitus teemal "Konserveerimise dokumenteerimisel kasutatav pildindus". Koolitusel osales 33 muuseumitöötajat.

Käsitletud teemad:

1. Dokumenteerimine ja pildindus
2. Kaamera valik ja kaamera seaded
3. Pildistamise töökoha korraldamine. Objekti valgustamine ja tausta valik. Kadreerimine.
4. Pildifailide nimetamine andmebaasides. MUIS. Pildipank. Konserveerimise dokumenteerimise kaart.
5. Pildifailide salvestamine. Pildifailide formaadid. Kasutuskoopiad. Kuidas pildifaile dokumenteerimisel kasutada.
6. Dokumenteerimine ja pildindus
7. Pildifailide formaadid, salvestamine, kasutuskoopiad ja nende kasutamine dokumenteerimisel
8. Pildifailide dokumenteerimisel kasutatav programm Exifer kasutamine 


Põhja-Eesti
Saared
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti