Maaarhitektuur

Ajaveeb

Ühe erilise maja lugu: Tori seltsimaja

1799. aastal käskis Vene tsaar Paul I üle kogu impeeriumi rajada mõisatesse magasiaidad, et vältida näljahädasid. Kuid sajand hiljem olid need kivist laenuviljaaidad muutumas kasutuks, sest raudteed ja kartulikasvatus vähendasid vilja tagavara vajadust. Tori vald lahendas ootamatult tühjaks jäänud hoone küsimuse nutikalt: 1905. aastal avati endine magasiait elava seltsimajana. See andis eeskuju ka teistele Eesti seltsidele, millest paljud ehitasid oma seltsimajad just endistesse magasiaitadesse.

Ühe erilise maja lugu: Henno talu uhke häärber Kambjas ja selle saatus

Uues artiklis tutvustab Heiki Pärdi Henno taluhäärberit Kambjas. 1920. aastate algul peipsivenelaste artelliehitatud Henno (Enno) talu esinduslik elumaja ning mõisapärane õuekujunduson kõike muud kui tavaline ühe Eesti talu jaoks.

Uus näitus! Individuaalelamute tüüpprojektid 1940. ja 1950. aastail

Tüüpprojektide järgi püstitati 1940. ja 1950. aastail ligikaudu 35 000 eramut. Uus näitus, "Staliniaegsed ja -järgsed peremajad Eestis. 1940-1950. aastate tüüpprojektid", on loodud mõttega tähelepanu juhtida nende majade esialgsele arhitektuurile. Näituse autorid kutsuvad üles mõtlema, kas meie ehituspärandi hulka võiks kuuluda ka selline "tavaline ja igav" arhitektuur.

Ühe erilise maja lugu: suurejooneline Muhu-Suurevalla magasiait

Kuidas meie esivanemad näljaajal talvekuud üle elasid? Viljavarud, mis olid kaitstud magasiaitades, mängisid olulist rolli nende ellujäämises ja igapäevaelus. Novembrikuu erilise maja loos uurime, kuidas magasiaitade süsteem tekkis ja toimis ning vaatame ka tähelepanuväärset Muhu-Suurevalla magasiaita, mis on ainulaadne näide meie arhitektuuripärandist.

Ühe erilise maja lugu: Kalzenau juugendlik maja Mõisakülas

Selle kuu erilise maja loos viib Heiki Pärdi lugeja juugendstiili radadele väikses Mõisaküla raudteeasulas. Kas Valga mõjul (raudteeühendus!) või Riiast tulnud tuultest oli juugendiga nakatatud ka väike raudteeasula Mõisaküla. 20. sajandi algul väga hoogsalt arenenud alevis kerkis tollal maju nagu seeni pärast vihma ja enne Esimest maailmasõda ehitati sinna ka paar silmapaistvat juugendstiilis elu-ärihoonet: Mõisaküla Ühispanga maja ja Karl Kalzenaule kuulunud hoone.

Ühe erilise muuseumimaja lugu: Töökmani kõrts-restoran

Seoses muuseumi ekspositsiooni avamise 60. aastapäevaga käsitleme käesolevas erilise maja loos üht vähetuntud muuseumihoonet, mis jäi keeruliste olude sunnil küll lõpuni püstitamata, kuid sellest hoolimata suutis üsna märkamatult jäädvustuda muuseumi külastajate ja ka siinse piirkonna elanikke mällu.

Ühe erilise maja lugu: esinduslik Kõpu õigeusu kirik-koolimaja

Ühe katuse all paiknev õigeusu kirik ja koolimaja polnud Eestis päris tundmatu: näiteks paiknes taoline koosehitis Järva-Jaanis ja Obinitsas, kuid Kõpu oma oli neist vaieldamatult kõige esinduslikum ja multifunktsionaalsem.

Igaküla suurkao Muhus

Üks Eesti kuulsamaid kaeve on olnud Muhu Igaküla suurkaev ehk muhu keeles suurkao. Selle suurejoonelise veevõtukoha tõi avalikkuse ette tuntud päevapiltnik Johannes Pääsuke aastal 1913.

Eestisse armunud… – KARL TIHASE 110

Sel kevadel möödub 110 aastat Siberis sündinud kirgliku eesti taluarhitektuuri uurija, arhitekt Karl Tihase sünnist. Eesti Vabaõhumuuseumi jaoks on see oluline tähtpäev, sest tegemist on ühe muuseumi rajajaga, kelle tehtule toetutakse nii teadustöös kui ka ehituspraktikas siiamaani.

Kõrgub sarikatel haljas pärg. Sarikapärja traditsiooni ajaloost

Tõenäoliselt on enamik meist näinud, kuidas sarikate alla jõudnud hoonet ehib okstest pärg. Hanno Talving kirjutab sarikapärja ja sarikaliikude elujõulise traditsiooni ajaloost ja eri maade kombestikust.

Ühe erilise maja lugu: Rocca Al Mare Hagemeistri suvila

Eesti Vabaõhumuuseumi südames asuv Hagemeistri suvila sai 2024. aastal uue kuue ja nüüdsest asuvad selles 19. sajandist pärit hoones muuhulgas ka EVMi maaarhitektuuri keskuse tööruumid.

Ühe erilise maja lugu: ainulaadne Saku kogukonnamaja

Eesti Vabaõhumuuseumi teadur Hanno Talving kirjutab Saku kogukonnamaja keerukast saamise loost ja mitmest näost. Vaevaliselt valminud hoones on aastate jooksul asunud kooli-, rahva- ja vallamaja, tehes selle Eestis ainulaadseks.

Ühe erilise maja lugu: suursugune Ärma talu elumaja

Eesti taluelamute hulgas oli üks kõige esinduslikumaid ja suursugusemaid Raikkülas Raela külas asunud Ärma häärber. Maja muudab eriliseks asjaolu, et see silmapaistva arhitektuuriga hoone rajati majanduslikult suhteliselt keskmisel järjel olnud Lõuna-Harjumaa külasse.

Ühe erilise (tüüp)maja lugu: esimesed EKE Tared

Käesoleva erilise maja loo puhul kiikame ühte mõnevõrra hilisemasse, kuid siiski huvitavasse perioodi Eesti maaarhitektuuri arenguloos, mil hakati esmakordselt katsetama puidust ruumelementide kasutamist üksikelamute püstitamiseks.

Ühe erilise maja lugu: Kalama talu mesilasmaja

Mesindusega tegelesid inimesed juba vanas Egiptuses ja Kreekas. Ka Eestis on juba muinasajal mesilasi tuntud, kuid nende hinnalist mett saadi metsas puuõõnsustes pesitsevatelt peredelt. Alates 16. sajandist hakkas siin metsmesindus aegamisi asenduma kodumesindusega, kui elamute ligidusse hakati paigutama puutüvest õõnestatud pakktarusid. Eestis on olemas üks unikaalne mesilasmaja, mis on säilinud praeguses Rapla maakonnas Lipametsa külas Kalama talus. Eesti kontekstis erakordse hoone ehitas 1920. aastate lõpul või 1930. aastate algul Mart Tõntsohn.

Ühe erilise maja lugu: Seieri talu betoonmajad

Eestis on üks erandlik talu, kus kunagi on ehitatud hulk hooneid valubetoonist – kõik erilised majad. Viljandimaalt pärit Tõnis Andrese poeg Kurrikoff (1858-1934) ostis 1909 Tartumaalt Suure-Ulila mõisast kolm talukohta (Matto, Kässo ja Pedo) ning hiljem lisaks veel kaks. Ta ühendas need üheks suureks Jürgenhofi ehk Seieri taluks, millel olid maad algul ligi 200 ha, kuid 1939. aastaks aga 358 ha.