Maaarhitektuur

Ajaveeb

Ühe erilise maja lugu: Kibuvitsa talu

EestiVabaõhumuuseum ei ole rajatud tühjale maalapile Kakumäe poolsaarel. Muuseumi territoorium ei hõlma mitte ainult kunagisiRocca al Mare suvemõisa alasid, vaid ka 1930. aastate teisel poolel rajatudÕismäe sooasunduse maid. Viimases asus üks tõeliselt silmatorkav modernne arhitektuuripärl – Tallinna linnaarhitekti Herbert Johansoni „nädala-lõpu-elamu“. Johansoni tunti kui funktsionalismi "maaletoojat" Eestis ja ka enda jaoks rajatud taluhoonete juures kasutas ta samu võtteid. Suvemajaks ehitatud hoone oli koguni niivõrd silmapaistev ja unikaalne, et esindas Eestit 1939. aasta Helsingi messihallis toimunud Põhjamaade elamunäitusel.

Ühe erilise maja lugu: Tori seltsimaja

1799. aastal käskis Vene tsaar Paul I üle kogu impeeriumi rajada mõisatesse magasiaidad, et vältida näljahädasid. Kuid sajand hiljem olid need kivist laenuviljaaidad muutumas kasutuks, sest raudteed ja kartulikasvatus vähendasid vilja tagavara vajadust. Tori vald lahendas ootamatult tühjaks jäänud hoone küsimuse nutikalt: 1905. aastal avati endine magasiait elava seltsimajana. See andis eeskuju ka teistele Eesti seltsidele, millest paljud ehitasid oma seltsimajad just endistesse magasiaitadesse.

Ühe erilise maja lugu: Henno talu uhke häärber Kambjas ja selle saatus

Uues artiklis tutvustab Heiki Pärdi Henno taluhäärberit Kambjas. 1920. aastate algul peipsivenelaste artelliehitatud Henno (Enno) talu esinduslik elumaja ning mõisapärane õuekujunduson kõike muud kui tavaline ühe Eesti talu jaoks.

Uus näitus! Individuaalelamute tüüpprojektid 1940. ja 1950. aastail

Tüüpprojektide järgi püstitati 1940. ja 1950. aastail ligikaudu 35 000 eramut. Uus näitus, "Staliniaegsed ja -järgsed peremajad Eestis. 1940-1950. aastate tüüpprojektid", on loodud mõttega tähelepanu juhtida nende majade esialgsele arhitektuurile. Näituse autorid kutsuvad üles mõtlema, kas meie ehituspärandi hulka võiks kuuluda ka selline "tavaline ja igav" arhitektuur.

Ühe erilise maja lugu: suurejooneline Muhu-Suurevalla magasiait

Kuidas meie esivanemad näljaajal talvekuud üle elasid? Viljavarud, mis olid kaitstud magasiaitades, mängisid olulist rolli nende ellujäämises ja igapäevaelus. Novembrikuu erilise maja loos uurime, kuidas magasiaitade süsteem tekkis ja toimis ning vaatame ka tähelepanuväärset Muhu-Suurevalla magasiaita, mis on ainulaadne näide meie arhitektuuripärandist.

Ühe erilise maja lugu: Kalzenau juugendlik maja Mõisakülas

Selle kuu erilise maja loos viib Heiki Pärdi lugeja juugendstiili radadele väikses Mõisaküla raudteeasulas. Kas Valga mõjul (raudteeühendus!) või Riiast tulnud tuultest oli juugendiga nakatatud ka väike raudteeasula Mõisaküla. 20. sajandi algul väga hoogsalt arenenud alevis kerkis tollal maju nagu seeni pärast vihma ja enne Esimest maailmasõda ehitati sinna ka paar silmapaistvat juugendstiilis elu-ärihoonet: Mõisaküla Ühispanga maja ja Karl Kalzenaule kuulunud hoone.

Ühe erilise muuseumimaja lugu: Töökmani kõrts-restoran

Seoses muuseumi ekspositsiooni avamise 60. aastapäevaga käsitleme käesolevas erilise maja loos üht vähetuntud muuseumihoonet, mis jäi keeruliste olude sunnil küll lõpuni püstitamata, kuid sellest hoolimata suutis üsna märkamatult jäädvustuda muuseumi külastajate ja ka siinse piirkonna elanikke mällu.

Ühe erilise maja lugu: esinduslik Kõpu õigeusu kirik-koolimaja

Ühe katuse all paiknev õigeusu kirik ja koolimaja polnud Eestis päris tundmatu: näiteks paiknes taoline koosehitis Järva-Jaanis ja Obinitsas, kuid Kõpu oma oli neist vaieldamatult kõige esinduslikum ja multifunktsionaalsem.

Igaküla suurkao Muhus

Üks Eesti kuulsamaid kaeve on olnud Muhu Igaküla suurkaev ehk muhu keeles suurkao. Selle suurejoonelise veevõtukoha tõi avalikkuse ette tuntud päevapiltnik Johannes Pääsuke aastal 1913.

Eestisse armunud… – KARL TIHASE 110

Sel kevadel möödub 110 aastat Siberis sündinud kirgliku eesti taluarhitektuuri uurija, arhitekt Karl Tihase sünnist. Eesti Vabaõhumuuseumi jaoks on see oluline tähtpäev, sest tegemist on ühe muuseumi rajajaga, kelle tehtule toetutakse nii teadustöös kui ka ehituspraktikas siiamaani.

Kõrgub sarikatel haljas pärg. Sarikapärja traditsiooni ajaloost

Tõenäoliselt on enamik meist näinud, kuidas sarikate alla jõudnud hoonet ehib okstest pärg. Hanno Talving kirjutab sarikapärja ja sarikaliikude elujõulise traditsiooni ajaloost ja eri maade kombestikust.

Ühe erilise maja lugu: Rocca Al Mare Hagemeistri suvila

Eesti Vabaõhumuuseumi südames asuv Hagemeistri suvila sai 2024. aastal uue kuue ja nüüdsest asuvad selles 19. sajandist pärit hoones muuhulgas ka EVMi maaarhitektuuri keskuse tööruumid.

Ühe erilise maja lugu: ainulaadne Saku kogukonnamaja

Eesti Vabaõhumuuseumi teadur Hanno Talving kirjutab Saku kogukonnamaja keerukast saamise loost ja mitmest näost. Vaevaliselt valminud hoones on aastate jooksul asunud kooli-, rahva- ja vallamaja, tehes selle Eestis ainulaadseks.

Ühe erilise maja lugu: suursugune Ärma talu elumaja

Eesti taluelamute hulgas oli üks kõige esinduslikumaid ja suursugusemaid Raikkülas Raela külas asunud Ärma häärber. Maja muudab eriliseks asjaolu, et see silmapaistva arhitektuuriga hoone rajati majanduslikult suhteliselt keskmisel järjel olnud Lõuna-Harjumaa külasse.

Ühe erilise (tüüp)maja lugu: esimesed EKE Tared

Käesoleva erilise maja loo puhul kiikame ühte mõnevõrra hilisemasse, kuid siiski huvitavasse perioodi Eesti maaarhitektuuri arenguloos, mil hakati esmakordselt katsetama puidust ruumelementide kasutamist üksikelamute püstitamiseks.

Ühe erilise maja lugu: Kalama talu mesilasmaja

Mesindusega tegelesid inimesed juba vanas Egiptuses ja Kreekas. Ka Eestis on juba muinasajal mesilasi tuntud, kuid nende hinnalist mett saadi metsas puuõõnsustes pesitsevatelt peredelt. Alates 16. sajandist hakkas siin metsmesindus aegamisi asenduma kodumesindusega, kui elamute ligidusse hakati paigutama puutüvest õõnestatud pakktarusid. Eestis on olemas üks unikaalne mesilasmaja, mis on säilinud praeguses Rapla maakonnas Lipametsa külas Kalama talus. Eesti kontekstis erakordse hoone ehitas 1920. aastate lõpul või 1930. aastate algul Mart Tõntsohn.

Ühe erilise maja lugu: Seieri talu betoonmajad

Eestis on üks erandlik talu, kus kunagi on ehitatud hulk hooneid valubetoonist – kõik erilised majad. Viljandimaalt pärit Tõnis Andrese poeg Kurrikoff (1858-1934) ostis 1909 Tartumaalt Suure-Ulila mõisast kolm talukohta (Matto, Kässo ja Pedo) ning hiljem lisaks veel kaks. Ta ühendas need üheks suureks Jürgenhofi ehk Seieri taluks, millel olid maad algul ligi 200 ha, kuid 1939. aastaks aga 358 ha.

Uuring: Maapiirkonna eramuomanike renoveerimisvõimekus ja -valmidus

Eesti Vabaõhumuuseum uuris küsitluse kaudu maapiirkonna eramuomanike renoveerimisvõimekust- ja valmidust. Enneolematu suunitluse ja ulatusega uuring viidi Kantar Emori poolt läbi 2023. aasta suvel.

Ühe erilise maja lugu: Vääna-Posti kõrts

Pea kõikide Eesti maanteede ääres leidus omal ajal kõrtsihooneid, kus rändajal oli lisaks keelekastele ja kosutusele võimalik sada ka öömaja. Eriti tihedalt olid kõrtsidega palistatud elava liiklusega teed, mille hulgast omalaadse rekordiomanikuna tõuseb esile Paldiski maantee, kus Tallinna ja Keila vahel oli 22 versta peal eri aegadel tervelt 15-16 kõrtsi. 19. sajandi keskel ehitas Vääna mõis Tallinnast 17 versta kaugusele Vahiküla – Vääna – Keila-Joa olulise teeristi lähedale tavalisest kõrtsist märksa uhkem trahteri, mis sai kauni nime Die Goldene Sonne ehk Kuldne Päike. Peale trahteri oli hoones võõrastemaja ja kauplus. Hoone oli Eesti kõrtside hulgas harvaesineva U-kujulise põhiplaaniga, mille kahe paekivist talli vahel paiknes puidust eluosa.

Ühe erilise maja lugu: Lagle talu

1930. aastate teisel poolel ehitati riigi kulul Tallinna külje alla Õismäe uusasundusse kaks erilaadset talu – Lagle ja Hälli. Lagle talu plaaniti pärast valmimist anda "võtmed-kätte" põhimõttel kirjanik August Mälgule. Hoonestusprojekt telliti Põllutöökoja Ehitustalitusest, kus selle 1936 koostas Edgar Velbri.

Narva-Jõesuu – tsaariaegne superkuurort, kus tasuta polnud midagi

Narva-Jõesuust ehk tollase nimega Hungerburgist sai XIX sajandi viimasel veerandil üks Eesti suurimaid ja kuulsamaid kuurorte, kuhu kerkisid krahvide, parunite, kaupmeeste ja töösturite erilise väljanägemisega villad.

Ühe erilise maja lugu: Metsapoole koolimaja

1930. aasta veebruaris kuulutas Haridusministeerium välja arhitektuurikonkursi ajakohaste koolimajade projektide saamiseks. Eri põhjustel peetakse seda konkurssi läbikukkunuks, kuid sellele vaatamata ehitati konkursil auhinnatud kavandite alusel siiski kümmekond koolimaja. Populaarseimaks osutus Eesti Põllumeeste Keskseltsi ehitustalituse projekt „Valgus II“ tüüp IV, mis nägi ette U-kujulise põhiplaaniga murtud katusega puithoonet. Selle projekti järgi valmis ka Metsapoole algkool Pärnumaal, mis tegutseb tänase päevani.