Pärisorja renditalu 18. sajandi lõpust
Roosta tutvustab Lääne-Saaremaa pärisorja naturaalmajanduslikku talu. Muuseumisse toodud Kihelkonna ja Mustjala kihelkonnast 1965-1971, külastajaile avatud 1972.
Keskmisel talul oli maad u 45 ha, sellest kivist põldu u 5 ha. Mõisnikule kuulusid nii talupere ise kui talumaa ja -hooned ning kalapüügiõigus rannikuvetes.
Talu rendiks ning kalapüügiloa eest pidi pere tegema mõisale tööpäevi, nn tegu, ning tasuma andamit viljas, heintes, küttepuudes, kanades-munades, kalades jm. Kui mehed olid merel, kündsid põldu naised.
19. sajandi keskpaiku hakati lisasissetuleku saamiseks käima mandril kraavihallideks ja ehitustöölisteks.
Õue piirab Saaremaale omane kõrge kiviaed, mis laoti põldudelt aastasadadega korjatud paest. Puuaedadega on eraldatud puhasõu, majandusõu ja karjaaed.
Elurehi, nn elu on ehitatud 18. sajandi teisel poolel Roosta talus Leedri külas Kihelkonna kihelkonnas. Muuseumi toodi hoone 1965. Lääne-Saaremaal esines omapärane lõuna-eesti tüüpi rehemaja, millele on iseloomulik küljekamber. See oli kujunenud rehetoa küljel asunud aganikust. Roosta elu arhailisust tunnistavadki kitsas kojalaadne rehekamber ja otsakambrite puudumine. Rehaluse otsas on härjalaut kahele paarile künnihärgadele.
Ait on ehitatud 1766 (dateeritud) Lausa talus Leedri külas Kihelkonna kihelkonnas. Muuseumi toodud 1960. Kolmeruumilises hoones on riide-, vilja- ja toiduait, kus seisab palju puunõusid, saarlaste riistu.
Laut on ehitatud 19. sajandi algul Mardi talus Kõõru külas Mustjala kihelkonnas. Muuseumi toodud 1965. Ühe katuse all on sealaut, lambalaut 10–15 lambale ja lehmalaut 3 lehmale ning noorloomadele.
Suveköök-sepikoda, nn paargu on ehitatud 19. sajandi keskel Annuse talus Karala külas Kihelkonna kihelkonnas. Muuseumi toodud 1968. Korstnata hoone vasakus esinurgas on lahtise kolde kohale pööratav katlavinn, paremas taganurgas aga paeplaadiga kaetud ääs ja sellest paremal sepalõõts.
Igale korralikule saare talule iseloomulik saun on ehitatud 1870. aastail Matsi talus Kugalepa külas Mustjala kihelkonnas. Muuseumi toodud 1971.
Joonis
1 – rehemaja, 2 – ait, 3 – laut, 4 – suveköök-sepikoda, 5 – saun, 6 – roovialusega hoone, palvemaja
Kas teadsid?
- Kuni pärisorjuse kaotamiseni 1816/1819 oli mõisnikul vaba voli talupoeg talust välja tõsta. Seetõttu on tolleaegsete talude sisustus äärmiselt lihtne, sest hirm väljatõstmise ees ei lubanud perel palju värki koguda.
- Roosta õuele pääseb Saaremaale ja teistelegi paese pinnaga paikadele omaste väravate kaudu, mille kõrgeid väravaposte ühendab üleval põikpuu. Nii püsisid postid püsti ka siis, kui maasse raske auku kaevata.
- Saarte riistad erinevad mandri puunõudest rohkete vitsvõrude poolest, mis küljelaudu koos hoiavad. See on tunnistus sidemetest Skandinaaviaga.
- Saarlaste kuulsast õllepruulimise kombest annavad tunnistust võimsad õllekäimatõrred paargus.