Teksti suurus
Kontrastsus
Reavahe kõrgus
Teised valikud

Maaarhitektuur

Praktikavõimalused ja juhendamine

Eesti Vabaõhumuuseum pakub võimalust teha praktikat erinevates muuseumitöö valdkondades. Samuti kaasjuhendame ehituspärandist ja selle väärtustamisest, ehitustehnoloogiatest, esemekultuurist ja kultuuriajaloost huvitatud üliõpilaste uurimistöid.  


Info vabade praktikakohtade ja pakutavate praktikasuundade kohta leiad siit. Kui soovid teha praktikat suunal, mida hetkel nimekirjast ei leia, võta julgelt ühendust vivian.siirman@evm.ee


Allpool on välja pakutud mõned lõputöödeks sobivad Eesti Vabaõhumuuseumi tegevuse, kogude ja ajalooga seotud uurimisteemad, mida muuseumi töötajad  


Kui otsid lõputööks uurimisteemat, millel oleks jääv väärtus või praktiline väljund, siis  


  1. Eesti Vabaõhumuuseumi Ühingu tegevus


Eesti Vabaõhumuuseumi asutamine leidis aset 1957. aastal, kuid mõte rajada vabaõhumuuseum on oluliselt varasem. Aastatel 1925-1931 tegutses Tallinnas Eesti Vabaõhumuuseumi Ühing, mille eesotsas seisid teiste seas Karl Burman ja August Pulst. Seltsi sihiks oli vabaõhumuuseumi asutamine ja ülalpidamine ning ehitusliku vanavara uurimine. Uurimistöö eesmärk on arhiivimaterjalide, ajakirjanduse ja trükiste põhjal kokku võtta ühingu ajalugu, vaadelda põhilisi tegevussuundi, eestvedajaid ning kaastöölisi, ühingu tegevuse ühiskondlikku mõju, samuti takistusi ja tegevuse hääbumist tollase muuseumipoliitika taustal.


2025. aastal möödub ühingu asutamisest sada aastat. Uurimistöö tulemused on edaspidi võimalik vormistada vabaõhumuuseumide ajaloo konverentsi ettekande ja teadusartiklina või näitusena Eesti Vabaõhumuuseumis.


  • Eesti Vabaõhumuuseumi Ühingu arhiiv Eesti Ajaloomuuseumis AM 148 (digiteeritud, kättesaadav Saagas).


  • Linnus, Jüri 2007. Vabaõhumuuseumi rajamise kavatsusi Eestis enne Teist maailmasõda. – Eesti Vabaõhumuuseum. Ideest tegudeni. Tallinn: Eesti Vabaõhumuuseum, lk 8-20.


Raisma, Mariann 2011. Muuseumipoliitika vabariigi algusaegadel. – Mälu. Eesti Kunstiakadeemia toimetised 20. Tallinn: EKA. 

2. Kips kui ehitusmaterjal ja selle tootmine Eestis 1920.-1930. aastatel

Uurimistöö põhirõhk oleks Irboska kipsitööstusel. Enne esimest maailmasõda oli Irboskas tegutsemas viis kipsivabrikut, mis sõja ajal põlesid. 1920. a ehitas AS Gips üles uue kipsivabriku, kus töötas 15-30 inimest. Lisaks jahvatatud toorkipsile, skulptuuri- ja vormikipsile toodeti seal 1920. aastate lõpul aastas 480 000 – 800 000 kg krohvimiskipsi. Osa saadustest saadeti ka välismaale, peamiselt Soome. Kipsimurrud paiknesid tolleaegses Irboska vallas. Irboska kipsi tarvitasid ka Aseri ja Kunda tsemendivabrikud. Tootjatena on märgitud 1930. aastatel AS Gips, Eesti Gips (Vassili Beljanin) ja AS Port Kunda.


  • Rahvusarhiivis leidub kipsitootmise kohta säilikuid hulgaliselt. Näiteks tootmismahtude kohta aastatel 1925-1941 saab infot säilikust ERA.1840.1.123. Kirjutisi leidub ka toonases perioodikast DIGARi kaudu sõnaotsinguga %gips%


  • Nassar, Elvi. 2012. Ehitusmaterjalide tööstustest Petserimaal 1920.-1930. aastatel. - Setomaa kogumik 5. Tallinn-Värska 2012, lk 144-218 (alapeatükk „Kipsitööstused“, lk 197-202).


3. Ehitusmaterjalide tööstused Harjumaal 1920.-1930. aastatel


Rahvusarhiivis on materjali 1920. aastatel tegutsenud lubjaahjude (Juuru-Maidla, Raiküla, Vääna), paemurdude (Keava, Lilli) ja telliskivitehaste (Loo, Maidla. Munalaskme, Ohukotsu, Pikva, Seli) kohta. Rohkesti on materjali Vasalemma paemurru ja lubjatööstuse kohta, mida on varasemas uurimistöös juba käsitletud. Järvakandi tehased tootsid ka tahvelklaasi, mida kasutati kohalikus ehituses ja ka eksporditi. Eesti tahvelklaasi eksporditi Põhjamaa riikidesse, Inglismaale, Indiasse ja mujale. Teatavasti alustati 1928. aastal Järvakandi klaasivabrikus tahvelklaasi tootmist mehhaniseeritult. Uurimistöö eesmärk on anda ülevaade Harjumaa ehitusmaterjalidetööstuste tegevusest. Allikateks Rahvusarhiivi fondid ja DIGARi kaudu leitavad perioodikaartiklid.



  • Kokk, Hedvig 1971. Vasalemma "marmori" kaevandamisest ja kasutamisest: peatükk Eesti loodusvarade kasutamise minevikust ja tänapäevast : diplomitöö. Tartu Riiklik Ülikool.

  • Kruuda, Kristjan 2005. Vasalemma lubjakivist ja selle kaevandamisest : bakalaureusetöö. Tartu: Tartu Ülikool.


4. Elu ühes kolhoosis 1950. aastail


Kolhooside sundtegemine muutis Eesti külaelu väga põhjalikult. Sellest on nüüd möödas üle 70 aasta, ent etnoloogilisi uurimusi varasest kolhoosielust on tehtud väga vähe. Veel vähem on uuritud lähemalt mõnda konkreetset kolhoosi. Siin saab erandina esile tuua etnoloog Indrek Jäätsi uurimuse Eesti ühe edukama Estonia kolhoosi kohta.


Veel on elus inimesi, kes mäletavad kolhoosielu 1950. aastail, mis olid ilmselt kõige raskemad Eesti maarahva jaoks 20. sajandil. Seega saaks otseallikast – inimeste endi käest ammutada mälestusi tollase elu kohta oma kodukoha kolhoosis. Nõnda saaks lisaks arhiivides säilitatavatele ametlikumatele allikatele juurde hankida ehedat etnograafilist materjali meie külaelu uuema ja vähemtuntud ajajärgu kohta. See kõik kokku aitaks meil paremini mõista ka Eesti maaühiskonna probleeme tänapäeval.


Uurimistöö jätkab EVM-i senist teemakäsitlust. 2021. aastal avas Eesti Vabaõhumuuseum kolhoosi korterelamu, kus saab uudistada nelja erineva perioodi elu. 2025. aastal on kavas püsiekspositsiooni täiendada varase kolhoosiaja teemal.


  • Jääts, Indrek 2004. Varane kolhoosiaeg Oisu piirkonnas Järvamaal. - Akadeemia, nr 1-2.



Põhja-Eesti
Saared
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti