Eesti Vabaõhumuuseum pakub võimalust teha praktikat erinevates muuseumitöö valdkondades. Info vabade praktikakohtade ja pakutavate praktikasuundade kohta leiad siit. Kui soovid teha praktikat suunal, mida hetkel nimekirjast ei leia, võta julgelt ühendust vivian.siirman@evm.ee.
Samuti kaasjuhendame ehituspärandist ja selle väärtustamisest, ehitustehnoloogiatest, esemekultuurist ja kultuuriajaloost huvitatud üliõpilaste uurimistöid. Allpool on välja pakutud mõned lõputöödeks sobivad Eesti Vabaõhumuuseumi tegevuse, kogude ja ajalooga seotud uurimisteemad.
Eesti Vabaõhumuuseumi asutamine leidis aset 1957. aastal, kuid mõte rajada vabaõhumuuseum on oluliselt varasem. Aastatel 1925-1931 tegutses Tallinnas Eesti Vabaõhumuuseumi Ühing, mille eesotsas seisid teiste seas Karl Burman ja August Pulst. Seltsi sihiks oli vabaõhumuuseumi asutamine ja ülalpidamine ning ehitusliku vanavara uurimine. Uurimistöö eesmärk on arhiivimaterjalide, ajakirjanduse ja trükiste põhjal kokku võtta ühingu ajalugu, vaadelda põhilisi tegevussuundi, eestvedajaid ning kaastöölisi, ühingu tegevuse ühiskondlikku mõju, samuti takistusi ja tegevuse hääbumist tollase muuseumipoliitika taustal.
2025. aastal möödub ühingu asutamisest sada aastat. Uurimistöö tulemused on edaspidi võimalik vormistada vabaõhumuuseumide ajaloo konverentsi ettekande ja teadusartiklina või näitusena Eesti Vabaõhumuuseumis.
Eesti Vabaõhumuuseumi Ühingu arhiiv Eesti Ajaloomuuseumis AM 148 (digiteeritud, kättesaadav Saagas).
Linnus, Jüri 2007. Vabaõhumuuseumi rajamise kavatsusi Eestis enne Teist maailmasõda. – Eesti Vabaõhumuuseum. Ideest tegudeni. Tallinn: Eesti Vabaõhumuuseum, lk 8-20.
Raisma, Mariann 2011. Muuseumipoliitika vabariigi algusaegadel. – Mälu. Eesti Kunstiakadeemia toimetised 20. Tallinn: EKA.
2. Elu ühes kolhoosis 1950. aastail
Kolhooside sundtegemine muutis Eesti külaelu väga põhjalikult. Sellest on nüüd möödas üle 70 aasta, ent etnoloogilisi uurimusi varasest kolhoosielust on tehtud väga vähe. Veel vähem on uuritud lähemalt mõnda konkreetset kolhoosi. Siin saab erandina esile tuua etnoloog Indrek Jäätsi uurimuse Eesti ühe edukama Estonia kolhoosi kohta.
Veel on elus inimesi, kes mäletavad kolhoosielu 1950. aastail, mis olid ilmselt kõige raskemad Eesti maarahva jaoks 20. sajandil. Seega saaks otseallikast – inimeste endi käest ammutada mälestusi tollase elu kohta oma kodukoha kolhoosis. Nõnda saaks lisaks arhiivides säilitatavatele ametlikumatele allikatele juurde hankida ehedat etnograafilist materjali meie külaelu uuema ja vähemtuntud ajajärgu kohta. See kõik kokku aitaks meil paremini mõista ka Eesti maaühiskonna probleeme tänapäeval.
Uurimistöö jätkab EVM-i senist teemakäsitlust. 2021. aastal avas Eesti Vabaõhumuuseum kolhoosi korterelamu, kus saab uudistada nelja erineva perioodi elu. 2025. aastal täiendati püsinäitust varase kolhoosiaja teemaga Sepa talus.
Jääts, Indrek 2004. Varane kolhoosiaeg Oisu piirkonnas Järvamaal. - Akadeemia, nr 1-2.