Hollandi tüüpi tuuleveski
Kalma tuuliku ehitas 1897 Kalma külas Torma kihelkonnas Mustvee veskimeister Jakob Sõber Juhan Särgi tellimusel. Viimane teenis veski ehituseks raha Peipsil kalastamisega. Kalma tuulik tutvustab muuseumis puitkerega hollandi tüüpi tuulikut, mille põhiliseks tunnuseks on pööratav mütsitaoline pea koos tiibadega. Muuseumi toodud 1972, püstitatud 1991-1995.
Mõisates, kus viljasaak oli suurem, ehitati sajandeid enamasti kivist suuri nn hollandi tuulikuid, milles jahvatati kahe paari kividega. Talupojad said õiguse neid püstitada alles pärast mõisnike „veskiõiguse“ kaotamist 1871. Taludes ehitati sedagi tüüpi veskid tihti puust. Möldriamet üksi ei suutnud enamasti peret elatada, nii hariti ka põldu või peeti muud kõrvalametit.
20. sajandi alguses hakkasid jõudsamad vesi- ja auruveskid hollandi tuulikuid kõrvale tõrjuma, kuid nende võimsad kivikered ilmestavad veel tänapäevalgi Eesti maastikku.
Kalma tuulik on puust kerega. Esimesel korrusel veskitoas on võimsa püstvõlli allotsas suur puust hammasratas, mis ajab kodaratega värtna ehk värkli ja pilli abil altpoolt ringi pealmisi veskikive; siin on ka jahukastid. Teisel korrusel on kiviruum kahe paari valatud kividega, mille kohal puust kolud. Kolmandal korrusel on koti- e teralagi. Siin valatakse vili kotist laudtorusse - truupi, mida mööda jooksevad terad alla kolusse. Neljandal korrusel on püstvõlli ringi ajav rõhtne tiivavõll, mille otsa on kinnitatud tiivad. Tiivaredelid on roo küljes kergelt kaardus, et nad paremini tuult püüaks. Nõrgema tuulega pandi tiibade külge veel riidest purjed. Tuulde keeratakse saba abil vaid tuuliku pea koos tiibadega.
Joonis
Kas teadsid?
- Hollandi tuulikutes jahvatati liht-ja sõelajahu ning kruupe.
- Heaks jahvatamise tuuleks peeti põhjast puhuvat kõva tuult
- Tavaliselt jahvatas jahu mölder ise, kuid sageli oli tal abiks veskipoiss, kes töötas ka öösiti.
- Esimesed purjed toodi Kalma tuulikule Narva Kreenholmi linavabrikust.