Renditalu 19. sajandi teisest poolest
Kolga talu tutvustab Hiiumaa renditalu ning selle arengut läbi aegade. Hooned on pärit Emmaste kihelkonnast. Talu avati külastajaile 1984. Hiidlastele omase avara õue kujundamisel oli eeskujuks Lelu küla Pendi talu, kus olid alles ka õue liigendavad vanad tarad.
Enamus hiidlasi elas kuni 8 km kaugusel rannast, seega tegeldi põlluharimise kõrvalt kalapüügiga ja sõideti merd. Saarel äraelamiseks oli vaja mitmekülgsust, nii tehti müügiks puutöödki. Tänu oma asendile ning asustusajaloole on Hiiumaa olnud Eesti ja Skandinaavia kultuurivahendajaks.
Muuseumi vanim elurehi on ehitatud 1723 (dateeritud), tuba ja õuekamber 1884 Kolga talus Tilga külas. Muuseumi toodud 1973. Vähemlevinud lõuna-eesti tüüpi rehemaja laudpõrandaga rehetuba on 19. sajandi keskpaiga ilmega, suurpere kasvades juurde ehitatud toas on 20. sajandi alguse sisustus.
Ait on ehitatud 1765 (dateeritud) Aadu talus Lepiku külas. Muuseumi toodud 1979. Ees asub kalaait, taga viljaait.
Aida-lauda rait oli ehitatud 1880. aastail Läku talus Haldi külas, muuseumi toodud 1974, süüdatud 1987. Pöördusega st L-kujulise hoone kogupikkus oli u 55 m. Selliseid raitu esines rannarootsi mõjudega aladel Lääne-Eestis ja saartel. Aitade-lautade üksteise külge ehitamisel oli mitmeid eeliseid: hoone tiibade vahele oli hõlbus teha karjaaed, kus tuulevarjus ja võõra pilgu eest varjatult loomi talitada, tee serva ehitades sai aga õuemaa viimse võimaluseni ära kasutada. Originaalne aida-lauda
rait põles muuseumis maha 1987. aastal.
Hoone taastati täies hiilguses ja avati külastajatele 2023. aasta oktoobris. Raida laudaosa sai
koduks muuseumi koduloomadele ja -lindudele. Hoone aidaruumides avati lastele ja peredele mõeldud näituse- ja tegevusala, mille kohta saate lähemalt lugeda siit.
Saun-suveköök on ehitatud u 1890 Kolga talus Tilga külas, muuseumi toodud 1973. Suveköök, paargu, on saunaesikuks. Nagu Hiiumaal kombeks, seisab lahtise kerisega paekivist saunaahi ukse kõrval suuga esiseina poole, selle kõrval paikneb õrrele toetuv lava.
Kelder on ehitatud 1882 Mihkli talus Haldi külas, muuseumi toodud 1979. Kivikeldri rõhtpalkidest esikus magati suviti.
Sepikoda on ehitatud 1870. aastail Veoma talus Vahtrepa külas Pühalepa kihelkonnas. Muuseumi toodud 1974.
Joonis
1 – rehemaja, 2 – ait, 3 – aida-lauda rait, 4 – saun-suveköök, 5 – sepikoda, 6 – kelder, 7 – kaev
Kas teadsid?
- 13.-14. sajandil asusid Hiiumaale rootslased. 18. sajandil kuulusid nad Kõrgessaare mõisnikule K. M. Stenbockile, kes ei tahtnud tunnistada nende vanu vabakirju, mis nad teotööst vabastasid. Riiu lahendas Katariina II ukaas, millega rootslased asustati ümber Dnepri äärde, kuid rootsi kultuurimõjud jäid.
- 1911 ostis Kolga talu päriseks Mihkel Pruuli. Ta pärandas talu oma meremehest pojale Ruudolfile (s
.1890), kes oli aidanud merereisidelt teenitud rahadega talu osta. Ruudolf oli ka kohaliku seltsitegevuse eestvedajaks. - Kolga talul oli 50,9 ha maad, sellest põldu 5,8 ha.
- Kolgal võib näha hiidlastele iseloomulikku rootsipärast seljatoega ehk korjuga pinki, kiiktooli, kaltsuvaipu, voodites ruudulisi padjapüüre ja vaipu.