***
2023. ja 2024. a jooksul konserveeriti ja digiteeriti Kanutis 280 Eesti Ajaloomuuseumi kogusse kuuluvad aadlivappi, mida hakatakse (taaskord) eksponeerima Eestimaa Rüütelkonna hoone maapäeva saalis (Kiriku plats 1, Tallinn).
245 vappi on maalitud kartongile ja 35 vappi metallist alusele. Kujunduselt on kõik vapid sarnased – tumedale taustale on maalitud värvikirev, osaliselt kullatud või hõbedane vapikilp, mille alla on kirjutatud aadliperekonna nimi. Kujult on need vapid enamasti kaheksanurksed, harvem ovaalsed. 2023. aasta jaanuaris vaatas üheksast konserveerimisvaldkonna spetsialist koosnev ekspertkogu kõik vapid üle. Ekspertkogu määras kindlaks iga vapi seisundi ja koostas konserveerimismetoodika, mis vastaks iga vapi kahjustuse astmele.
Korraldati ka praktiline töötuba Eesti Kunstimuuseumi konserveerimislaboris, kus väljavalitud metoodikaid katsetati kuue vapi peal. Tüüpilisim probleem oli kartongile kujutiste maalimiseks kasutatud veetundlike värvide ajas irdumine või pulbristumine. Lähtudes ekspertkogu heakskiidetud metoodikatest, kinnitasid Kanuti paberikonservaatorid vappidel lahtised värvikihid ja puhastasid polükroomsed alad. Teostati suur hulk papiparandusi, et täita varasemast vappide seina külge naelutamisest ja hilisemast alla kiskumisest põhjustatud auke.
Peale puhastamist ja parandamist liikusid vapid maalikonservaatorite lauale, kes viisid läbi retušeerimise. Retušeeriti nii kujutisi, kui ka tumedal taustal olevaid kadusid, et kujutis paremini esile tuleks. Metallalusel vappide seisund oli parem – need vajasid eelkõige puhastamist, kohati roostetöötlemist ja retušeerimist. Hinnates kõigi vappide konserveerimisjärgset seisundit, otsustati 86 vappi eksponeerida koopiatena. 54 vapikoopiat paigutatakse maapäeva saali võlvile, kus niikuinii ei oleks võimalik eksponeerida originaale vastavalt ettenähtud nõuetele.
Pärast konserveerimist kõik vapid digiteeriti. See tähendab, et tulevikus, kui peaks tekkima vajadus vahetada vapi originaal koopia vastu välja, on olemas digikoopia, millest on võimalik trükkida uus koopiavapp. Peale digiteerimist raamisid konservaatorid vapid spetsiaalselt vappide säilitamiseks ja eksponeerimiseks sobilikku vormistusse. Nüüd jääb üle vaid vapid Rüütelkonna hoonesse toimetada ja maapäeva saalis seinale kinnitada.
Aadlivappide konserveerimine oli mitmeaastase suure töö tulemus, millega oli seotud 14 Kanuti konservaatorit ja 4 digiteerijat. Esitasime vappide konserveerimis- ja ettevalmistustöö ka 2024. a Eesti muuseumite aastaauhinna konkursile.
Projektis osalenud konservaatorid ja digiteerijad:
Paberikonservaatorid: Eliis Otti, Siiri Pank, Kaisa Milsaar, Tea Šumanov, Jolana Laidma, Marike Laht, Grete Ots, Triinu Rannula, Liisi Kits, Angela Mercedes Lauge, EKA Muinsuskaitse- ja konserveerimiseosakonna tudengid
Maali- ja polükroomiakonservaatorid:
Üüve Vahur, Marika Mängel, Maria Lillepruun, Ingrid Pihelgas
Digiteerijad: Jaak Rand, Irma Raabe, Jaanus Heinla, Martin Sermat
Fotod: Katrina Saar
***
13.-14. mail 2024 toimus taaskord koolitus, kus Kanuti osakonnajuhatajad ja kuraator külastavad Eesti erinevaid muuseume, et jagada konserveerimise ja säilitamise teemalist nõu ning kuulavad muuseumite kogudega seotud muresid ja rõõme. Samuti annab koolitus meile hea ülevaate muuseumite hoiutingimustest nii hoidlates kui ekspositsioonis.
Seekord viis koolitus meid Järvamaale, kus külastasime A. H. Tammsaare muuseumit Vargamäel ja Paides asuvat Wittensteini Tegevusmuuseumit. Lisaks avanes tänu Ajakeskus Wittensteini teadusjuhi Ründo Mültsile võimalus kohtuda ka Järvamaa väikemuuseumite esindajatega. Järvamaa muuseumimaastik on kindlasti rikkalik ning hindame kõrgelt võimalust muuseumitega koha peal tutvuda ja koguhoidjatega vahetult suhelda.
***
SA EVM Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskus Kanut esitas 2023. aasta muuseumide aastaauhindade konkursile Tallinna Püha Vaimu kiriku altariretaablilt pärit Neitsi Maarja figuuri konserveerimise. Kujuga tegelenud Kristina Aas tegi 2. veebruaril Pärnu kontserdimajas toimunud konverentsil suurepärase ettekande, kus tutvustas tehtud töid.
Tallinna Püha Vaimu kiriku hiliskeskaegne peaaltar valmis 1483. aastal Bernt Notke töökojas. Neitsi Maarja skulptuuri konserveerimine on osa suuremast Bernt Notke loomingut uurivast projektist (https://notke.eu).
Skulptuuri konserveerimisülesandes oli kaks peamist eesmärki – skulptuuri eksponeeritavuse taastamine ning originaalkihistuse ehk 15. sajandi avamine.
Konserveerimiskava koostades võeti üheks eesmärgiks 1625. aasta temperavärvidega teostatud ülemaalingu dokumenteerimine.
Seekord valiti konserveerimistöö kategoorias roti vääriliseks küll aga teine projekt - "Õppetahvlite uus elu. Tartu Ülikooli muuseumi õppetahvlite kollektsiooni konserveerimine ning eksponeerimislahenduste väljatöötamine". Palju õnne võitjale!
See aga ei tähenda, et Bernt Notke töökojas valminud altariretaabli konserveerimine ei jätku – hetkel on Kristina laual juba järgmine kuju, nimelt apostel Filippus.
***
2023 ja 2024 osalevad Kanuti ja Vabaõhumuuseumi konservaatorid Erasmus+ projekti „Sellist meistriks“ raames õpirännete projektis. Eramus+ programmi raames loodud projekt “Sellist meistriks” hõlmab kümmet konservaatorite ja digijate õpirännet erinevatesse Euroopa riikidesse ja kolme Eestisse kutsutud väliseksperdi koolitust. Projekti käigus laienevad nii Eesti Vabaõhumuuseumi kui Kanuti konserveerimisvaldkonna töötajad spetsiifilised erialased oskused. Kuna meie konservaatorid on tihti ka koolitaja rollis, siis kindlasti omandatakse õpirännete käigus ka uusi koolitusmeetodeid. Neid oskuseid kasutatakse hiljem õpirännetele järgnevates seminarides ja töötubades, kui oma uusi teadmisi kolleegidega jagatakse.
Õpirände käigus loome uusi suhtlussidemeid Euroopa mäluasutuste ja konserveerimiskeskustega ning lähendame suhteid vanade koostööpartneritega. Lisaks annab õpirännete kaudu omandatu Vabaõhumuuseumile ja Kanutile võimaluse olla rahvusvahelisel tasandil aktiivne kompetentsikeskus ning laiemas plaanis kaardistame ennast olulise asutusena Euroopa konserveerimismaastikul.
Loe põnevaid ülevaateid juba toimunud reisidest siit: Sellist meistriks – EVM
Projekt „Sellist meistriks“ 2022-2-EE01-KA122-ADU-000096714
Erasmus+ programmi riiklik agentuur Eestis on Haridus- ja Noorteameti Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuur.
Rohkem infot programmi kohta leiab agentuuri kodulehelt:
Muuseumide 2022 aastaauhinna nominendid konserveerimistöö kategoorias on:
Ikooni "Trooniv Kristus" konserveerimine Kanutis (12. detsember, 2022) /ponevat-lugemist/ikooni-trooniv-kristus-konserveerimine-kanutis
Biskviitportselanist seinakaunistuse konserveerimine (19. detsember, 2022) /ponevat-lugemist/biskviitportselanist-seinakaunistuse-konserveerimine-1