Teksti suurus
Kontrastsus
Reavahe kõrgus
Teised valikud

Külastajainfo

Pulga talu

Renditalu 19. sajandi keskpaigast


Pulga talu hooned on pärit Kuusalu kihelkonna küladest. Muuseumisse toodi need 1961-1964, õu avati külastajatele 1964. Põhja-Eesti paesest pinnasest annavad tunnistust mitmed avaral õuel olevad hooned: paest on nii rehemaja rehealune, sepikoda kui ka suveköök. Samuti püüavad pilku kiviaiad, milles kiviladu vaheldub serviti seisvate suurte paeplaatidega.



Pulga põlistaluga on seotud ühe pere lugu, mis sai alguse juba 18. sajandil. 1837 on kirikuraamatus esmakordselt mainitud Pulga rahva perenime Konton. See nimi on raiutud ka tahvlile rehealuse esiseinas, millelt saame teada rehemaja ehitaja ja ehitusaja: "1860 JUHAN KONTON". Juhani poeg ehitas rehemaja kõrvale juba moodsama elumaja. Talu maksis renti Kolga mõisale. Põldu oli vähe, kõigest 4,5 ha, ja seda künti 1930. aastateni künnihärgadega, neid ka müüdi. Kolga mõis müüs talud päriseks alles 1905.

Rehemaja on ehitatud 1860 Pulga talus Uuri külas. Rehetuba oli ainus köetav elu- ja viljakuivatamise ruum, mille korstnata suure ahju külg soojendas ka kambreid. Sinna muretseti vaid tarvilikku tarbevara. Rehetoa rehealuse-poolses esinurgas seisab seinapingi ees söögilaud. Taganurgas on karjapoisi magamiskoika, selle kõrval akna all puutööpink. Nagu Põhja-Eestis kombeks, on rehetoa ees ulualune. Sealt viib rehetuppa topeltuks. Välimine on pool- ehk sanguks, mille kaudu on hõlbus kütmise ajal suitsu välja lasta.

Vahelikuga ait on ehitatud 1840. aastatel Sepa talus Pudisoo külas. Aida vasakus otsas on riideait, paremas toiduait, vahelikus põllutööriistad.

Kahekorruseline ait on ehitatud 1860. aastatel Jaani talus Suurekõrve külas. All seisavad võimsad umbpuu-tünnid, milles hoiti vilja, herneid, ube jms; üleval riideaidas magasid suvel tüdrukud. Aidamademel on käsikivi. Kahekordset aita ehitades võttis Jaani talu peremees teistegi põhjaranniku peremeeste kombel eeskuju Soomest. Seal käidi jääteega vooris.

Laut on ehitatud 1892 Mardi talus Uuri külas.

Saun-suveköök on ehitatud 19. sajandi lõpus Lauri talus Kahala külas. Kuni rehemajad olid korstnata, keedeti soojal ajal süüa õueköögis tuleasemel. Paekivist lahtise kerisega saunaahi seisab põhjarannikule omaselt tagaseinas, suuga ukse poole.

Sepikoda on ehitatud 18. sajandi algul Oluva talus Kahala külas. Üleni murdpaest hoone on laotud sideaineta. Ukse vastas korstna all on ääs ja nagu Põhja-Eestis tavaks, sellest vasakul lõõts.

Heinalaod on toodud Inga talust Uuri külast ja Kangru talust Kursi külast.



Joonis


1 – rehemaja, 2 – ühekorruseline ait, 3 – kahekorruseline ait, 4 – laut, 5 – saun-suveköök, 6 – sepikoda, 7, 8 – heinalaod, 9 – kaev



Kas teadsid?


  • Pulga talus võib kevadel ja suvel kohata omasoodu toimetavat taluperet – haritakse põldu, tehakse süüa, saetakse puid, köetakse sauna ja pestakse pesu.
  • Talu aiamaal on suviti kasvamas põlised aiaviljad hernes, uba, kapsas, porgand, peet, sibul ning peremehe meeleheaks ka tubakas.
  • Saun oli salapärane ja püha koht, kus raviti ka haigeid ja sünnitati. Sealt pidi eemal hoidma kõik halva, ka pahad mõtted ja vihameele. Sauna tuli teretada ja hea leili eest tänada. Saunas käidi vaid valgel ajal.
  • Pärimuse järgi olevat tsaar Peeter I käinud Peterburg-Revali tee lähedal asunud Oluva sepikojas oma hobust rautamas.

Liitu uudiskirjaga

Ole kursis põnevate sündmuste ja uudistega Vabaõhumuuseumist.
Email again:
Uudiskiri
Privaatsusnõuded
Põhja-Eesti
Saared
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti