2018
Valguskoopiate identifitseerimine
Koolitus teemal „ Valguskoopiate identifitseerimine“ toimus Kanuti laboris 27. märtsil, 10. ja 12. aprillil 2018.
Õpitoad olid jätkukoolituseks Eesti mäluasutuste töötajatele 19. oktoobril 2017 samal teemal toimunud seminarile , mille viis läbi köite- ja paberikonservaator Amandine Camp Prantsusmaalt.
Valguskoopiaid on valmistatud (kaartidest, arhitektuursetest ja tehnilistest joonistest) alates 19. sajandist, mil seoses tehnika ja tööstuse jõudsa arenguga suurenes vajadus tööjooniste paljundamise järele. 19. sajandi – 20. sajandi alguspoole valguskoopiate valmistamisel on kasutatud fotograafilisi või fotomehaanilisi meetodeid. Valguskoopiad on sarnaselt fotomaterjalidele valgustundlikud ja ajas kustuvad kujutised, vajades konserveerimiseks ja säilitamiseks eritingimusi ning neid tuleks esmajärjekorras digiteerida.
Koolitusel
• tutvustati 19. sajandi – 20. sajandi alguspoolel levinud kopeerimistehnikaid
• anti soovitusi nende konserveerimiseks, säilitamiseks ja eksponeerimiseks
• praktilises osas uuriti erinevate tehnikate tunnuseid ja teostati lihtsamaid
puhastusmeetodeid.
Koolituse viis läbi Kanuti paberikonservaator Tea Šumanov, kes on tegelenud valguskoopiate uurimisega 2016. aastast. Koolituspäevadel osales kokku 26 töötajat erinevatest mäluasutustest.
Õpitoa materjalid ja koolitaja:
slaidiprogramm Valguskoopiate identifitseerimise õpituba (Tea Šumanov, SA EVM Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskus Kanut. tea.sumanov@evm.ee)
Kogude säilitamis–, hoiustamis–, konserveerimis- ja digiteerimisalane nõustamine neljas muuseumis kohapeal (2018)
2018 a projekti raames töötasid Konserveerimis- ja digiteerimiskeskus Kanut osakonnajuhatajad ja kuraator kahel päeval, 22. ja 23. augustil järgmistes muuseumides: SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid (sh Raudtee- ja Sidemuuseum), Rannarootsi Muuseum, SA Saaremaa Muuseum (sh Mihkli Talumuuseum). Sarnase projekti tegime ka eelmisel aastal, siis külastasime Lõuna-Eesti muuseume. Projekti toetas Kultuuriministeerium.
Väljasõidu ettevalmistamisel küsitleti muuseumide murekoht museaalide säilitamisel hoiustamisel, digiteerimisel ja konserveerimisel. Kohapeal töötati koos koguhoidjate ja peavarahoidjatega nii muuseumide hoidlates kui ka ekspositsioonis. Muuseumidele jagati näidiseks pehmendusmaterjale, kattematerjale ja minitolmuimeja otsikuid, millede abil on võimalik oma hoidlaid korrastada. Tekstiilihoidlates toimuva jälgimiseks jagati muuseumidele riidekoipüünised.
Väljasõidul keskenduti ühe teemana fotomaterjalide säilitamisele ja digiteerimisele. Kindlasti tuleks kõikidel muuseumidel esmajärjekorras oma kogus üle vaadata klaasnegatiivid. Klaasnegatiivid on ühed vanemad, aga samas kvaliteetsemad negatiivid, mida hoidlates leida võib. Nende käsitlemisel on vaja arvestada asjaoluga, et tegemist on äärmiselt kergesti kahjutatavad objektid. Erilist tähelepanu tuleb panna nende digiteerimisele ja arhiivisobilikult pakendamisele, mis hõlmab happevabast paberist neliklapp ümbriseid ja säilituskarpe.
Sobivad pakendid klaasnegatiividele ja ka puhastusnipid kindlama käega koguhoidjatele on leitavad siit videost: https://www.youtube.com/watch?v=BK8nmX-x0Kk .
Lisaks klaasnegatiividele on kogudes ka palju tselluloidnegatiive, mis on aja jooksul kaardunud. Et vältida suuremaid edaspidisi deformatsioone tuleks kindlasti vaadata üle oma kollektsioon ning see korrastada. Isegi kui 35 mm fotolindid on asetatud nõuetekohastesse kaustadesse ja kiletaskutesse võib neil esineda kaardumist. Kui kogused on suured ja kaustadel pole vahel tugevduspappe(lehti), siis on oht, et üksteise otsas olevad sirged ja ka juba deformeerunud negatiivid raskusega üksteist mõjutavad. Selliseid kaardunud negatiive on ajamahukas digiteerida, kannatab ka faili kvaliteet ning see kahjustused on pöördumatud.
Kogude korrektseks ja püsivaks säilitamiseks on väga oluline koguhoidja ja peavarahoidja süstemaatiline lähenemine oma kollektsioonidele. Antud väljasõidu raames ja ka varasemalt Eesti muuseumide kogusid külastades on aru saada, et vaatamata ressursside nappusele, on tulemuslikumad need koguhoidjad, kes suudavad oma tegevust paremini eesmärgistada ja planeerida. Soovitame läheneda muuseumis objektidele materjali- või hoidlapõhiselt. Kasulikum on tegeleda korraga ühelaadiliste objektidega, kuna suuremates kogustes sarnaste arhiivipüsivate materjalide tellimine osutub tihti ressursisäästlikumaks, kui üksikute erimõõduliste hoiustamisvahendite hankimine.
Väljasõidukooliutse raames jättis väga positiivse mulje SA Saaremaa Muuseum uus - arhiivihoidlast kohandatud muuseumihoidla. Hoidlasse olid sisse jäetud arhiivi liugriiulid, mis oli plussiks nii ruumi kui esemete kättesaadavuse poolt. Liugriiulitel on vajadusel äravõtavad riiulid, mis võimaldavad kõik erimõõdulised objektid sinna ära mahutada.
Saaremaa Muuseumis vaadati üle zoloogilised, entomoloogilised ja geoloogilised kollektsioonid ja nende digiteerimisvõimalused. Tegu on keerukate kollektsioonidega. Selliste eriliste kollektsioonide puhul soovitame alati konsulteerida teiste muuseumidega, kus on veel sarnaseid kogusid. Antud juhul näiteks Eesti Loodusmuuseumiga.
Kolme muuseumi peale kokku nägime ka palju tiražeeritud köiteid, kaarte ja plaane. Köite konserveerimine on üks suuremahulisemaid konserveerimistöid, kuna igale leheküljele tuleb läheneda kui eraldi objektile, lisaks veel kaaned. Kui on soov panna püsinäitusele välja mõni raamat, mis vajab eelnevalt põhjalikku korrastamist tasuks kindlasti uurida, kas tegu on tiražeeritud teosega. Positiivsete otsingutulemuste puhul tasuks kaaluda näituse jaoks teose deponeerimist teisest muuseumist või raamatukogust. Tegemist on kiirema ja ressursisäästlikuma lahendusega. Oma kogus olev suure tiraažiga mitte väga haruldase raamatu soovitame kuivpuhastada ja säilitada arhiivipüsivas karbis. Kindlasti väärivad täis põhjalikku konserveerimist ainueksemplarid ja sellised teoseid mida on näiteks käsikirjaliselt täiendatud ajalooliselt või muul moel olulise informatsiooniga. Sarnaselt soovitaksime läheneda ka kõikvõimalikele maakaartidele ja plaanidele.
Kõikides muuseumides vaadati üle ka Kanuti 2019. aasta rakendusplaani konserveerimisse ja digiteerimisse kavandatavaid esemeid. Projekt oli kasulik ja õigustas ennast nii tegijatele kui osalejatele. Projekt kulges vastavalt eelnevalt püstitatud eesmärkidele.
Katrina Saar
kuraator
Turvalisus muuseumis. Euroopa Kultuuripärandiaasta 2018
23. jaanuaril 2018 aastal toimus Eesti Kultuuriministeeriumis muuseumitöötajate koolituspäev teemal Turvalisus muuseumis. Koolitusel osales 42 muuseumitöötajat.
Käsitletud teemad ja loengumaterjalid:
1. Ohuplaanid ja turvalisus muuseumis (Ivo Paulus, Tuletõrjemuuseum)
2. Piirissaare palvela põleng. Probleemid ja tegevused (Viljar Vissel, SA EVM KDK Kanut)
3. Veeavarii Kalamaja Lastemuuseumis (Kristiina Hiiesalu, Tallinna Linnamuuseum)
4. Tule- ja veekahjustused. Teave ja hädaabivarustus muuseumis (Heige Peets, SA EVM/KDK Kanut)
5. Hoidlate ja näitusesaalide sisekliima: kütteliigid. Õhu niisutamine ja kuivatamine. Ventilatsioon. Mõõteriistad (Jaan Märss, Tallinna Linnamuuseum). Koolitusmaterjal http://jaanmarss.planet.ee/juhendid/kliimakoolitus/
6. Tule- ja veekahjustused Kalamaja Lastemuuseumis