Kassa
– kolhoosimaja – setu Vanatalo – peipsivene maja – tuulikute mägi – Kuie
koolimaja – Lau pood – Sutlepa kabel – Härjapea talu – Kolu kõrts – kassa
Teekonna pikkus umbes 3 km ja läbimiseks kulub vähemalt 2 tundi
Talvine vabaõhumuuseum võlub oma rahuliku elurütmi ja kodusoojusega. Ajaloolisel külamaastikul jalutades saad karge metsa- ja mereõhu käest tuppa astuda, küdeva pliidi juures sõrmi soojendada, puude praksumist kuulata ja perenaisega endisaegsest eluolust kiirustamata juttu puhuda. Rahvakalendri tähtpäevade sündmused on seevastu tempokad ja neid jagub kogu talvehooaega.
Vabaõhumuuseumis on tore iga ilmaga! Kassamaja muuseumipoest saad vajadusel osta kummikud ja vihmavarju või villase kampsuni. Kui rohi on veel roheline, saad jalavaeva vähendamiseks jalgratta rentida, kui aga lumi maas, proovi kindlasti tõukekelku. Nii läheb liikumine hoopis kergemalt ja lõbusamalt.
Talvises vabaõhumuuseumis
saad läbida, kas veidi suurema (kaardil punasega) või väiksema (kaardil
rohelisega) ringi. Kui indu jätkub, ühenda kaks teekonda üheks tõeliselt vahvaks
retkeks.
KOLHOOSIMAJA
Nõukogude aeg tõi Eesti maaellu suuri muutusi, mille tulemusel teisenes maapiirkondade nägu, talunikest said kolhoosnikud või sovhoositöötajad. Ühismajandite moodustamisega ühistati talupidajate vara ja loomad. Kuna ka taluhobused võeti kolhoosidesse, ühistransport aga ei toiminud või oli harv, hakati tootmishoonete lähedusse ehitama korterelamuid majandi töötajatele. Seal said elamispinna ka noored spetsialistid.
Muuseumis eksponeeritav nelja korteriga kahekorruseline silikaatkividest maja on pärit Valgamaalt Räbi külast. See ehitati 1964. aastal Järvesalu kolhoosi Sookuru lauda töötajatele. Kortermaja on ajastule iseloomulikult ehitatud tüüpprojekti järgi, mille koostasid arhitektid Boris Mirov ja Manivald Noor. Kolhoosimaja korterites on võimalik tutvuda ühismajandi töötajate perede käekäigu ja eluoluga läbi eri kümnendite. Lisaks saab ekraanidelt kuulata põnevaid isikulugusid. Maja keldrikorrusel on avatud näitused ja laste tegevusala. Kindlasti tutvu ka õuealal oleva sauna ja garaažiga ning lahketelt perenaistelt saad küsida nõukogudeaegseid toiduretsepte. Kuula korterielanike lugusid ja võta aega, et piiluda kappidesse ja sahtlitesse, diivanil jalga puhata ning raamatuid ja ajakirju sirvida. Keldris ootab avastamist näituse- ja laste tegelusala. Küsi perenaiselt pildikaardid ja proovi korteritest üles leida piltidel olevad esemed. Mõistata, milleks neid kasutatakse.
SETU VANATALO
Kindluse tüüpi setu talu hooned asuvad kolmes rööpses reas otsaga külatänava poole. Nende vahele jäävad kõrge tara ja väravatega suletud kinnised õued. Kesksel kohal asub saepitsiga kaunistatud elumaja. Selle tänavapoolses tares, suure valge ahju juures ootab sind perenaine või peremees. Toeta end soojale lesole ja uuri, kuidas elas see temperamentne rahvakild 19.-20. sajandi vahetusel: mida söödi-joodi, kuidas tehti tööd ja milliseid pühi peeti. Hoone teisel poolel – uues tares – saad teha ajahüppe aga hoopis nõukogude perioodi. 1960. aastate alguse interjöör meenutab mõnelegi meist lapsepõlve või käiku maale vanaema juurde. Elumaja esikülje pool paikneb puhasõu, mida piiravad ühe katuse alla ehitatud aidad, varjualune ja küün. Tagumisel majaküljel asub karjaõu ning laut, kust leiab põnevaid käsitöö- ja fotonäitusi. Küsi perenaiselt, millised olid setu naise rahvarõivad ja mille poolest need nii erilised on.
PEIPSIVENE MAJA
Suure setu talu kõrval asub väike ja hubane puitpitsidega kaunistatud vanausulise kaluri maja Peipsiveerelt. Avatud õuel tervitavad sind mökitades kitsed. Valges ja helges toas huugab ahju kõrval samovar ning laual klaaskausikeses ootab maitsmist kuldne keedusukker. Perenaine oskab sulle jutustada, miks vanausulised Eestisse elama asusid ning kuidas nende argielu ning kombed erinevad eestlaste omadest.
Küsi perenaiselt, kuidas kitsede ja küülikute eest hoolt kanda.
TUULIKUTE MÄGI
Kõrgendikul, kus näed kõrvuti kolme toredat pukktuulikut, avaneb kaunis vaade muuseumi saarte külale. Tavaõiguse järgi võis saartel olla oma tuulik kasvõi igal peremehel, mujal Eestis oli veskite ehitamine mõisate eesõigus. Kui soodsale asukohale ehitati lähestikku mitme talu veskid, tekkisidki pilkupüüdvad tuulikute mäed. Veskilkäimine andis iseäranis sügisel võimaluse ka uudiste vahetamiseks, sest jahvatamise kõrgajal venis veskiliste järjekord pikaks ning talumeestel jätkus juttu kauemaks.
KUIE KOOL
Koolimajas käib
talvel usin õppetöö. Jüripäevaks peavad ju kirjutamine, lugemine, rehkendamine
ja piiblilugu selged olema. Tundide vahepeal saad sinagi pinki istuda ja oma
kooliteed meenutada. Perenaiselt võid küsida, kuidas koolmeister omal ajal
elas, mitu talve koolis käidi ja kuidas klassitoas korda hoiti. Ole valmis ka selleks,
et ta sind mõnd rehkendust tegema paneb. Küsi
perenaiselt, kuidas tindi ja sulega kirjutada, kuid ole valmis ka selleks, et ta
sind mõnd rehkendust tegema paneb.
LAU KÜLAPOOD
Teeristil asuvast poest ei saa kuidagi mööda astuda. Poemamsel pakub müügiks head ja
paremat: värvilisi kompvekke ja šokolaadi maiasmokkadele, maitseaineid, kangaid
ja toidunõusid tublidele perenaistele, tööriistu ja joogipoolist meestele.
Kiigata saab ka poepidaja eluruumidesse, kus pererahvas Türgi diivanil
päevatööst puhkas ja külauudiseid arutas.
HÄRJAPEA TALU
Siinsed perenaised on 1930. aastatele kohaselt usinad näputöö tegijad. Siin saad küsida nõu, kuidas valmistada kauneid kodutekstiile või kuidas õhtuks perele laud katta.
Perenaine teab kõnelda
neistki, kes selles uhkes talumajas 1939. aastal elasid – kes pereliikmetest magas
väikseimas voodis, kelle tuba oli kõige ajakohasemalt sisustatud, millises toas
viibiti vaid pidulikel puhkudel. Küsi
perenaiselt, mida toredat Härjapeal meisterdada saab.
SUTLEPA KABEL
Kirikul on olnud eestlaste
elus tähtis roll. Kuigi pikka aega järgiti vanu esivanemate kombeid, kuulusid
elu juurde lahutamatult ka kiriklikud rituaalid. Ristseid, pulmi ja matuseid
peeti samaaegselt nii koduste kommete kui ristiusu tavade järgi. Pühapäeviti
sõideti parimais rõivais, hobune vankri või saani ees, kirikusse. Pärast
teenistust sai kiriku ümbrus kogukonna uudiste vahetamise paigaks.
KOLU KÕRTS.
Nüüd oled küll ühe korraliku eine ära teeninud! Kuum supp, mulgi puder, seapraad ja muud rahvuslikud road ootavad sind Kolu kõrtsis. Kui tunned, et tahaksid pärast sööki muuseumile veel pilgu peale heita, palu kõrtsirahval kutsar kutsuda ja luba endale üks väike hobusõit ringiga muuseumi väravasse.
Aitäh, et leidsid aega meile külla tulla! Tule varsti jälle!