Teksti suurus
Kontrastsus
Reavahe kõrgus
Teised valikud

Külastajainfo

Orgmetsa pritsikuur

Tuletõrjeriistade kuur 1920. aastatest

Pritsikuur on ehitatud 1928 Orgmetsa külas Järva-Madise kihelkonnas. Muuseumi toodi see 1991. Taolisi keskmise suurusega pritsikuure ehitasid maatuletõrjeühingud 1920.-1930. aastail Eesti suurematesse küladesse.



Orgmetsa pritsikuur kuulus 1921 asutatud Aravete-Albu vabatahtlikule tuletõrjeühingule. Seal hoiti käsipritse koos veovahenditega, veetünne, pootshaake jm. Voolikuid sai kuivatada tornis, kus asus ka häirekell. Tuletõrjujad pidid pritsikuuri juurest vajadusel jõudma kuni 10 km kaugusele.

Püstlaudadest seinte ja keset katust asuva torniga hoone, mis nõuetekohaselt rootsipunaseks värvitud, on üheruumiline sõrestik-ehitis. Kuuril on esiküljel kahed laiad väravad. Käsitprits ja suur veeaam seisid eraldi vankritel, mille aisad olid uste poole. Nii sai hobused kiirelt ette rakendada ja kustutustöödele sõita.

Alates 19. sajandi teisest poolest kiirenes majanduse areng, millega kaasnes ka laialdasem ehitustegevus. See tingis muuhulgas suurema tähelepanu pööramise senisest tõhusamale võitlusele tuleohuga. Kirjasõna vahendatud teated linnades organiseeritud tuletõrjeühingutest innustasid talumehi 1870. aastatel asutama nn priitahtlike pritsimeeste seltse. Eriti ulatuslik oli maaseltside tegevus 1926-1937. aastatel. Seltsi liikmed viisid läbi õppusi ja teadsid oma ülesandeid kustutustöödel. Veohobuseid andsid selleks talud järgemööda. Mõnel pool ehitasid pritsimeeste seltsid ka seltsimaju. Uhked olid pritsimeeste paraadid, kus säravate kiivritega paraadmundris seltsiliikmed marssisid oma orkestri saatel.



Joonis



Kas teadsid?


  • Pritsikuuri torni tipus on näha tsinkplekist tuulelipp aastaarvudega "1921" (kohaliku tuletõrjeorganisatsiooni asutamisaasta) ja "1928" (pritsikuuri ehitamise aasta).
  • Pritsikuuride juures – kas tornis või väljas seinal – rippus häirekell. Kes tuld märkas või ise abi vajas, ruttas seda lööma. Pritsikuuri võti oli mõnes lähedalasuvas majas.
  • Vabatahtlikud tuletõrjeseltsid olid maapiirkondades olulisteks seltsielu edendajateks. Seltside juures tegutsesid tihtipeale puhkpilliorkestrid, korraldati pidusid, kontserte ja loteriisid.
  • Tuletõrjeseltsidel olid ka naisliikmed, kes hoolitsesid pritsikuuri ümbruse eest. Nende hooleks oli pidudel puhvetipidamine, ka eeskava ja loterii korraldamine. Neilgi oli oma vorm.

Põhja-Eesti
Saared
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti