Majal on lugu!
2021. aasta parim püsinäitus!
Kolhoosi korterelamu on talvehooajal avatud teisipäevast pühapäevani kell 10-17. Kortermajas saab mängida 1970.-1980. aastate laste lauamänge ja koroonat. Küsi perenaiselt kolhoosimaja pereviktoriini, et majaga tutvumine oleks veelgi põnevam!
Kolhoosi korterelamu pole kahjuks ligipääsetav kõigile liikumispuudega inimestele. Liikumispuuetega külastajate jaoks on olemas korterelamu virtuaaltuuriga tahvelarvutid, mida saate küsida perenaiselt.
Silikaatkividest kortermaja on ehitatud arhitektide B. Mirovi ja M. Noore tüüpprojekti nr 61 järgi 1964. aastal Valga rajooni Järvesalu kolhoosi Räbi küla Sookuru lauda töötajatele. Sarnaseid tüüpprojekti järgi valminud kolhoosiaegseid elamuid kohtab kõikjal üle Eesti ning neist on tänaseks saanud meie maa-maastike oluline osa.
Hoone transporditi 200 km kauguselt Lõuna-Eestist Tallinnasse 2019. aasta kevadel.
Majas on neli kolmetoalist korterit, mis annavad pildi maainimeste argielust 1960., 1970., 1990. ning 2010. aastatel. Keldriruumides leiab väljapaneku Eesti maaelu arengust kolhooside asutamisest tänapäevani ning mängu- ja tegevusala „Väikese Ilmari maailm“.
Hoone lähiümbrus on kujundatud ühismajandite õitseaega tähistavate 1970. aastate võtmes. Maja taga asuvad kuurid küttepuude jaoks, silikaatkividest saun ning garaaž, maja kõrval on pesukuivatuspuud ja laste liivakast. Pisut eemale jääb korterielanike väike aiamaa ja kilekasvuhoone (loe maja juurde kuuluvast aiandusest rohkem siit). Sissesõidutee juures paiknevad postkastid, suurema külatee ääres piimapukid ja bussipeatus.
Korter nr 1 - Karjabrigadir Maila elamine 1967. aastal
See korter kajastab oma iseseisvat elu alustava noore spetsialisti lugu. Korter on sisustatud vastavalt ka tegelikult sellessamas korteris elanud ja Sookuru laudas karjabrigadirina töötanud Maila mälestustele.
Korter nr 2 - Heal järjel noore pere elu 1978. aastal
Ühe Läänemaa pere mälestustel põhinev lugu kirjeldab majanduslikult kindlustatud ja edasipüüdliku 3-lapselise pere elu kolhoosimajanduse õitseajal.
Korter nr 3 - Elu hammasrataste vahele jäänud pere elamine aastal 1993
See korter esitab koondpildi raskustesse sattunud probleemse Lõuna-Eesti pere argielust taasiseseisvunud Eesti Vabariigi algusaastatel.
Korter nr 4 - Moodne maaelu aastal 2019
See korter esindab näidet kaasaegsest kahepereelamust, milleks paljud nõukogudeaegsed kortermajad on tänaseks ümber ehitatud.
Korterite joonis
Keldriruumides leiate ajastulist tausta avava näituse, mis tutvustab Eesti maaelu sõlmküsimusi kolhooside asutamisest tänapäevani. Meeleolukas tegevusala „Väikese Ilmari maailm“ kutsub aga mängima ja laste rõõmudest osa saama pakkudes samal ajal palju äratundmist ka täiskasvanutele.
Kas teadsid?
- Ühismajandi loomise järel võis kolhoosnikule jääda isiklikuks kasutamiseks üks lehm, üks siga, 1-2 lammast ja kanad ning 0,6 ha suurune maalapp.
- 1950. aastate lõpus hakati aktiivselt tegelema maapiirkondade elamuehituse ja keskuskülade planeerimisega. Tüüpprojekt nr 61 oli aastatel 1958-1962 kõige levinum – selle järgi ehitati 32% maapiirkondade korterelamuist.
- 1970. aastatel ei jäänud edukamates kolhoosides elatustase linnainimestele millegagi alla – sarnased olid korterelamud ja nende sisustus, rõivastus, kultuuritarbimine, autod. Maainimene sai lisasissetulekut ka isiklikust abimajapidamisest.
- 1990. aastate alguses likvideeriti põllumajandus-, omandi- ja maareformi käigus suur osa ühismajandeist, nende vara jagati laiali või erastati.