Teksti suurus
Kontrastsus
Reavahe kõrgus
Teised valikud

Maaarhitektuur

Maaehituspärandi andmekogu

Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri osakonna juhtimisel loodud maaehituspärandi andmekogu sisaldab informatsiooni Eesti rehe-, valla- ja koolimajade kohta.

Muinsuskaitseameti hallatava riikliku kultuurimälestiste registri koduleht sisaldab endas peale kaitsealuste mälestiste nimekirja veel mitut muud andmekogu: näiteks Eesti militaarpärandi, pärimuspaikade, matmispaikade ja Eesti vetes uppunud veesõidukite vrakkide registri jmt.


Teiste hulgas on kultuuriväärtuste registri lehel kättesaadav Eesti Vabaõhumuuseumi maa-arhitektuuri osakonna eestvõttel loodud maaehituspärandi andmekogu, mis sisaldab informatsiooni Eesti rehe-, valla- ja koolimajade kohta. Rehemajade andmebaasi on muuseumi töötajate ja partnerite aastatel 2007–2018 tehtud välitööde tulemusel kantud 617 rehemaja. See pole kindlasti ammendav arv, kuid on siiski esinduslik valim Eesti rehemajadest. Rehemajade andmete kogumist on toetanud Kesk-Läänemere Programm. Andmekogul on kaks tasandit: avalik ja uurijatasand. Esimesel juhul kuvatakse ainult väike osa kogu teabest, mida on taluõue, kõrvalhoone ning rehemaja kohta kogutud.



Valla- ja koolimajade andmebaasi koostamisega on tegelenud maa-arhitektuuri osakonna teadur Hanno Talving. Andmekogusse on kantud kuni 1940. aastani ehitatud ühiskondlikud hooned ning nagu maaehituspärandi nimigi ütleb, ei leia siit andmeid Eesti „suurlinnade“ ehk Tallinna, Tartu, Narva, Pärnu, Rakvere, Paide, Haapsalu, Kuressaare, Viljandi, Valga ja Võru kohta.


Vallamajade andmebaasis on hetkel 290 kirjet ehk pea kõik Eesti valla- ja kohtumajad. Puudu on üksnes Prangli vallamaja ja paar kunagise nn mõisavalla kohtumaja.  


Ümmarguselt 800 Eesti maakoolimajast on hetkel andmebaasi kantud 560 koolimaja, kuid nimekiri täieneb pidevalt.  


Iga valla- ja koolimaja kohta võib andmekogust leida selle kirjelduse, kasutatud ehitusmaterjalide loetelu ning hinnangu seisukorra kohta. Kirjas on hoone võimalikult täpne ehitusajalugu: püstitamise aeg, projekteerija ehk ehitusmeister või -ettevõtja ja muud detailid. Samuti on toodud hoone katastri- ja ehitusregistri kood. Kõigist valla- ja koolimajadest on olemas rikkalik fotomaterjal ning enamiku puhul ka põhiplaanid, mida pole tavaliseltisegi kaitsealuste hoonete registris. Paljude kohta on plaane mitmest ajastust, mis annab ülevaate hoone muutumisest läbi aja.


Eesti ehituspärandi kohta on mitmeid andmebaase: omaaegne hoonete- ja praegune ehitisregister, Maa-ameti pärandkultuuri objektide kaardirakendus, Muinsuskaitseameti tellitud XX sajandi arhitektuuri alusuuringud jt. Maaehituspärandi andmekogu tugevuseks on asjaolu, et sinna kantud kooli- ja vallamajade kohta on tehtud üksikasjalikud, arhiiviallikatele ja omaaegsele ajakirjandusele tuginevad taustauuringud. Selle andmed on kontrollitud ja usaldusväärsed, kusjuures koostajal on õnnestunud paljude hoonete ehitamise kohta leida seniarvatust erinevaid andmeid.


Lisaks faktitäpsusele on andmekogu eripäraks Eesti maaehituspärandi jäädvustamine kõige laiemas mõttes. Riiklikult kaitstavate mälestiste hulka mahuvad mõistetavalt esmajärjekorras silmapaistvad, eelkõige arhitektide loodud ehitised. Ehkki lõviosa 19. sajandi lõpus või 20. sajandi algul püstitatud kooli- või vallamaju ei ole riiklikud kultuurimälestised, on need erakordselt olulised just kohalikele kogukondadele. Nende väärikate hoonete jäädvustamiseks ongi maaehituspärandi andmekogu loodud.





Põhja-Eesti
Saared
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti