Vabaõhumuuseumile kuulub Eesti suurim museaalhoonete
kollektsioon
- rahvaarhitektuuri kogu, mis hõlmab 82 hoonet 17. sajandist tänapäevani,
arhailisest külakabelist ja tuulikutest kolhoosiaegse korterelamu ja 21. sajandi
tehases valminud puitmajani.
Esemekogus
(15500 museaali) leidub näiteks 300-aastane riidekirst, talumööblit,
valgusteid, tekstiile, puunõusid, tööriistu, aga ka nõukogude perioodist pärit
raudvoodi, suhkrupakk, seebikarp, sportkingad 1970. aastast ja sinimustvalge
kartulikorv 2000. aastast.
Fotokogusid (negatiivid, fotod,
diapositiivid - 56342 museaali) ehib Johannes
Parikase album ülesvõtetega 20. sajandi alguse maaelust.
Väikesest kunstikogust
(249 museaali) leiab töid külaelu armastavatelt kunstnikelt (K. Burman, M.
Bormeister, A. Pulst, R. Sagrits, H. Eelma jt). Arhitektuuriuurijaid
rõõmustavad muuseumi ühe rajaja, arhitekt Karl Tihase akvarellid, mis on tehtud
muuseumile hooneid otsides ning rahvaarhitektuuri raamatut kirjutades.
Meie joonistekogu
(3948 museaali) sisaldab suuremas osas mõõdistusjooniseid Eesti
taluarhitektuurist, talu õuejaotustest, arhitektuuridetailidest aga ka
talumööblist ja riietest.
Käsikirjade, videode
ja dokumentide kogud (1662 museaali). Etnograafilises arhiivis ja
teaduslikes artiklites on muuseumi teadurite välitöödel kogutud andmed
ehitistest ja eluolust. Meie kõige uuem kogu on audio-videokogu kuhu on koondanud
intervjuude helifailid ja ka hoonete ületoomisel tehtud videod. Dokumentaalarhiivis
säilitame vanu dokumente, nii armastus- kui murekirju, pisitrükiseid.
Kõiki meie museaale aitavad koguhoidjatel säilitada,
konserveerivad ning vajadusel restaureerivad muuseumi restauraatorid. Puidule,
metallile, tekstiilile, nahale, klaasile-portselanile, trükistele - igale
museaalile leidub oma asjatundja, kes aitab pikendada tema eluiga ja hoida teda
järeltulevate põlvede jaoks.
Eesti Vabaõhumuuseumi kogudega saab tutvuda Muuseumide infosüsteemis (MuIS).
Kogumispõhimõtetega saab tutvuda siin.