Tallinn-Tartu maantee ääres asunud ühe talliga kõrtsihoone on ehitatud 1840. aastatel Harjumaal Kose kihelkonnas Kolu külas. Muuseumisse toodi kõrts 1968. Täna on Kolu kõrtsis mõnus nii jalga puhata kui nautida rahvuslikke roogasid.
Juba keskajal ehitasid mõisad suuremate teede äärde kõrtse. Neis müüdi oma viinaköögi toodangut, pakuti teelistele peavarju ja toitu. Talupojad kuulsid siin läbisõitjailt uudiseid, tegid kaupa, palkasid teenijaid. Enamik kõrtse suleti 1900 peale riikliku viinamüügimonopoli kehtestamist.
Eesti maaelu keskusteks olid sajandeid kirik, kõrts, hiljem ka kool. Kirik, kõrts ja veskikoda – need on kõikidele alati lahti, öeldi Amblas.
Mõisnikud hakkasid puust kõrtsihooneid, kus õlut-viina müüa ja vajadusel öömaja pakkuda, ehitama hiljemalt 15. sajandil. 17. sajandi lõpuks oli osalt Rootsi võimude nõudel välja kujunenud kõrtside võrk. Pea igal mõisal, ka kirikumõisal oli kõrts, kus tulusalt oma pruulikoja õlut-viina müüa. Vene tsaaririigi koosseisus vajasid sõjast toibuvad ja üha uhkemaks muutuvad mõisad sissetulekut, mida traditsiooniline teraviljamüük enam ei andnud. Nii hoogustus 1770.-1780. aastatel kasutoovam viinatootmine ja esialgu puust kõrtside ehitus.
19. sajandi esimesel poolel ehitati nende asemele arvukalt kivitallidega või üleni kivist kõrtse, mis põhiplaanilt olid endised: suur kõrtsituba, saksakamber, kõrtsmiku eluruum, letiruum, sahver ja tall. Kõrtsitoa ahju köeti kesksest mantelkorsten-köögist, milles asuval lahtisel koldel keetis kõrtsiemand süüa.
Suurte magistraalteede ääres oli kõrtse, millel oli mõlemas otsas tall (sakste ning talumeeste hobustel ei sobinud koos olla!) ja mitu parematele inimestele mõeldud saksakambrit. Kohalike teede ääres oli kõrtsidel üks tall ja antvärkide ning jõukamate talupoegade tarbeks üks saksakamber. Just viimast tüüpi esindab Kolu kõrts.
Joonis
1 – talurahva kõrtsituba, 2 – sakstekamber, 3 – letiruum, 4 – kõrtsmiku elutuba, 5 – mantelkorstenköök, 6 – koda, 7, 8 – sahvrid, 9 – tall (hetkel peoruum)
Kas teadsid?
- 19. sajandi lõpul toodeti Eestimaa kubermangus – Harju-, Viru-, Järva- ja Läänemaal – ligi 2 miljonit pange viina (pang= 12,3 l). Sellest umbes pool veeti Venemaale, osa Saksamaale, ülejäänu aga müüdi ja joodi kohalikes kõrtsides.
- Kui kihelkonnakirikuid, kus hinge eest hoolt kanti, oli 19. sajandi lõpus veidi üle 100, siis kõrtse umbes 2400.
- 1871 Põhja-Eesti kaardil oli Tallinn (toona Reval)-Narva maantee ääres ära märgitud 52 kõrtsi, Tallinn-Pärnu maanteel 18 kõrtsi, Tallinn-Keila-Haapsalu maanteel 13 kõrtsi.