Seistes Köstriaseme talu karjaõue väravas, on talukompleks sinu ees. Karjaõuele viiv väravaava on 2 meetrit lai. Taluhooneid ümbritseb roigasaed, kus vitstega ühendatud teibapaaride vahele on kaldu asetatud hirred ehk roikad. Taluõu on jagatud vasakult paremale kulgeva vitstest punutud taraga kaheks õueks. Vitstest punutud tara moodustub kolmest rõhtlatist, mille vahele on tihedalt põimitud püstised puuoksad.
Eespool paikneb karjaõu ning selle taga puhasõu. Karjaõue poolel on laut, rehemaja rehealuse osa ja suveköök. Siin liikusid loomad ja tehti ära mustemad tööd. Puhasõue poolel paiknevad rehemaja kambrite osa ning toiduait ja riideait. Puhasõuele loomad ei pääsenud.
Õueala poolitava vitstest tara keskel on kooguga kaev ehk vinnkaev.
Taluväravast peaaegu otsesuunas, taluõue vastasservas, on puhasõue jalgvärav järgmisele kruusateele. Seda teed mööda jätkub kirjeldustõlkega ringkäik Pulga talu ja Härjapea talu poole.
Kõik Köstriaseme talukompleksi hooned paiknevad kahest õuest koosneva õueala servades, esikülgedega neist moodustuva suure siseõue poole. Laudal, rehemajal ja aitadel on palkseinad ja kelpkatuse tüüpi rookatus. Kelpkatus on katusetüüp, millel on kõik 4 külge kaldu ja otsaseintes katuseharja all on kolmnurksed avad.
Palkseintega suveköögil on servamata laudadest viilkatus.
Tähelepanu! Suvel võivad taluõuel kanad lahtiselt ringi liikuda.
Karjaõu
Väravaava, kus seisad, avaneb karjaõuele. Sinust kella kümne suunas on laut. Pika lauda tagakülg on kruusatee poole ning esikülg siseõue poole. Lauda esiküljele jääb kanade aedik ja hoone kaugema otsaseina kõrval on varbaiaga piiratud ala loomadele. Karjaõue vasakpoolses servas on teine väravaava, kust pääseb kruusateele. Sellest väravaavast paremal jätkub karjaõue vasakpoolne serv roigasaiaga, mis lõpeb rehemaja otsaseinas. Pikast rehemajast jäävad karjaõue poolele loomasööda ladu ja rehealune. Karjaõue vastasservas on punutud tara, mis eraldab karjaõue ja puhasõue teineteisest. Punutud tara vasakus pooles on värav, mis on karjaõue poole lahti. Tara keskel paikneb kooguga kaev. Karjaõue paremasse serva jääb suveköök.
Taluväravast suveköögini
Liikudes taluväravast mööda teerada umbes 20 meetrit kella üheteistkümne suunas, jõuad laudahoone lühema otsaseinani. Ole ettevaatlik, tee on konarlik ja sellel on puujuurikaid! Piki teeraja vasakut serva kasvavate puude vahele on tõmmatud nöör.
Lauda otsasein jääb sinust vasakule, umbes 8 meetri kaugusele. Siin tunnetatav teerada lõpeb ja kogu ülejäänud õueala katab muru. Suveköök jääb siit kella kahe suunas, umbes viieteistkümne sammu kaugusele. Teel suveköögini võib ette jääda puu, möödu sellest vasakult.
Suveköök
Suveköögi uks on siseõue poole. Uksest vasakul on pink ja puupakud. Paremal puusaagimise pukk ja haovirnad.
Suveköök ehitati 1880. aastail Keedelaugu talus Ahtama külas Risti kihelkonnas. Muuseumis on suveköögi koopia aastast 1977.
Suveköögis valmistati toitu perele ja loomadele, värviti lõnga, pesti pesu ja pruuliti õlut. Et vältida suure reheahju tarbetut kütmist ja liigset veeauru, kasutati suvekööki ajuti talvelgi.
Suveköögi kirjeldus väljast
Palkseintega suveköögil on servamata laudadest viilkatus ja maakividest alusmüür. Suveköök on vasakult paremale 3 meetrit lai ja vastassein jääb nelja meetri kaugusele. Suveköögi madal uks on pisut üle meetri kõrgune ning asub lühema külje keskel, siseõue poole. Ukse ees on nöör. Sisenemiseks palu perenaiselt luba.
Suveköögi kirjeldus seest
Muldpõrandaga ruumil puudub lagi. Sees on vasaku seina ääres haluvirn ja kirvepakud. Haluvirna kohal on seinal riiul puunõudega. Ruumi keskel, vastasseina pool, on lõkkeaseme kiviring. Lõkkeaseme kohal ripub jämeda keti otsas pada. Parema seina ääres seisab jalgadel puust õõnestatud pesuküna.
Suveköögist laudani
Seistes suveköögi ees, seljaga ukse poole, jääb laut sinust kella kümne suunas. Lauda esikülje vasakpoolne nurk on umbes viieteistkümne meetri kaugusel.
Laut
Laut on ehitatud 1870. aastate lõpul Mäe talus Luiste külas Kullamaa kihelkonnas. Muuseumisse on see toodud ja püstitatud aastatel 1960-1961.
Lauda kirjeldus väljast
Ettevaatust! Lauda rookatuse serv ulatub madalale, umbes ühe koma kuue meetri kõrgusele!
Piklik laudahoone on umbes 12 meetrit pikk ja 9 meetrit lai. Laudahoonel on palkseinad ning kelpkatuse tüüpi rookatus. Alusmüür on pae- ja maakividest. Laudal on väikesed ühe palgi kõrgused ja umbes kolmekümne sentimeetri laiused aknaavad. Seistes näoga lauda pikema esikülje poole, jääb vasakusse otsaseina 2, tagaseina 2 ja paremasse otsaseina 1 väike aknaava. Lauda siseõue poole jääva esikülje keskosas on ilma põrandata ulualune. Ulualune on kolm meetrit lai ja esiküljest sissepoole meeter sügav ning seal paikneb 3 ust. Ulualuses võib olla söödasõim. Ulualusest paremal, lauda esiküljel, on neljas uks. Uks avaneb kanade aedikusse, mis on lauda esikülje parempoolse osa ees. Kanaaedikut piirab kolmest küljest okstest punutud umbes kolme meetri kõrgune varbaed. Aedik on lauda esiküljel vasakult paremale 3 meetrit lai. Aediku pikem esikülg on lauda seinast kahe meetri kaugusel. Suvel elavad aedikus kanad.
Laut on külastajatele suletud.
Laut on seest jagatud neljaks ruumiks. Ulualusest vasakul oli sealaut. Sealauda taga, hoone vasakus tagumises osas, lambalaut. Ulualusest paremal samuti sealaut ja selle taga, hoone paremas tagumises osas, loomalaut.
Laudahoonest paremal on kõrge varbaiaga piiratud ala lammastele. Hobuseid kui talu väärtuslikumaid loomi hoiti talvel rehealuses.
Laudast rehemajani
Seistes seljaga lauda ulualuse poole, jääb kanaaedik sinust vasakule. Liigu aediku esikülje nurgapostini. Rehemaja esikülje vasak nurk jääb siit kella üheteistkümne suunas ning sinna on umbes 20 meetrit. Jõudnud rehemajani, liigu siit edasi mööda rehemaja esikülge sinust vasakul.
Rehemaja
Talu karjaõuepoolsest sissepääsuväravast vaadatuna paikneb rehemaja talukompleksi vasakus servas, pikema esiküljega õuede poole. Karjaõue poolele jäävad rehemajast loomasööda ladu ja rehealune. Puhasõue poolele aga rehemaja eluosa.
Rehemaja ehitati aastal 1891 Köstriaseme talus Kiriklakülas Hageri kihelkonnas Läänemaal. Talu nimi viitab sellele, et kunagi ammustel aegadel elanud seal Hageri kiriku köstrid ehk kirikuteenrid. Rehemaja toodi ja püstitati muuseumisse aastatel 1959-1960.
Rehemaja kirjeldus väljast
Rehemaja on umbes 20 meetrit pikk ja 8 meetrit lai. Rehemaja on palkseinte ja rookatusega, alusmüür pae- ja maakivist. Hoone esiküljel on rehealuse väravad ja uks rehemaja eeskotta. Hoone tagaküljel on rehealuse väravad, mis paiknevad esikülje väravatega vastakuti. Aknad on vaid hoone parempoolses puhasõue poolele jäävas eluruumide osas. Esiküljel 2, parempoolses otsaseinas 1 ja tagaseinas 2 akent. Rehetoa aken on nelja ruuduga. Kambrite püstise ristküliku kujulised aknad on kuue ruuduga.
Liikudes piki rehemaja esikülge, jõuad kõigepealt rehealuse suurte kahe poolega väravateni. Suvel on väravad karjaõue poole lahti.
Ettevaatust! Väravate põiklatt võib värava küljes umbes
rinna kõrgusel välja turritada.
Avatud rehealuse sissepääsu ees on nöör. Kui soovid ruumi siseneda, pöördu oma
sooviga perenaise poole.
Talvel on rehealuse väravad põiklatiga suletud.
Rehealuse kirjeldus seest
Rehemaja otsa, rehealusest vasakule, jääb loomasööda ladu. Rehealuse vasaku seina keskelt viib uks loomasööda lattu. Vastasseinas on rehemaja taha avanevad kahe poolega väravad. Need väravad on suletud. Rehealuse parema seina keskel on uks rehetuppa ning parema seina tagumises nurgas kolme palgi kõrguse lävega ukseava aganikku. Aganik jääb paremale, rehetoa taha. Aganikus hoiti küttepuid ja õlgi.
Rehealuse aampalkidele risti asetatud peened latid moodustavad laepealse, kus hoiti heinu. Rehealuse keskel toetub redel laepealse suurele avale. Rehealuses hoiti hobuseid, saane, vankreid. Praegu on vasaku seina ääres linalõugutamise masin ja vanker. Ruumis leidub teisigi talutöödeks vajalikke riistu. Küsi teavet perenaiselt.
Rehealusest puhasõuele
Seistes rehealuse ukse poole seljaga, algab uksest vasakul karjaõue ja puhasõue eraldav tara. Ukse ja tara vahel nurgas võib paikneda käi, mida saab huvi korral lähemalt uurida.
Liigu rehealuse ukse juurest mööda muruserva vasakule, kuni jõuad kaht õue eraldava punutud tarani. Taras olev väravaava jääb paremale paari sammu kaugusele. Väravaava on kahe meetri laiune. Värav on parempoolse väravaposti küljes ja lahti karjaõue poole. Värava lähedal võib olla pink.
Puhasõu
Väravast läbi läinud, oled jõudnud talu puhasõuele. Sinust vasakul jätkub pikk rehemaja eluruumide osaga. Paremale jääb kooguga kaev. Puhasõuel on ka kaks aita: toiduait ja riideait. Toiduait jääb paremale, kella kolme suunas ja riideait kella kahe suunas, sinust umbes kahekümne viie meetri kaugusele.
Puhasõue väravast rehemaja eluruumideni
Talu puhasõuel jätkub rehemaja sinust vasakul, kella kahe suunas ulualusega.
Ulualune on hoone seinast
sissepoole ulatuv katusealune. Paepõrandaga ulualune
on meeter sügav ja 3 meetrit lai. Ulualuse
tagaseina paremas nurgas on rehetoa aken. Akna all pink. Pingini jõudmiseks tuleb üle astuda umbes kolmekümne sentimeetri kõrgusest seinapalgist, mis ühendab ulualusest
kahele poole jäävaid hoone esikülgi.
Tähelepanu! Ulualuses võib olla haluvirn!
Ulualusest paremal on rehemaja esiküljel uks eluruumidesse. Uksest paremale jääb eeskambri aken. Rehemajast paremal on otsaseina laiune aianurk lillepeenarde ja mõne viljapuuga.
Kaht õue eraldava väravaava juurest jääb eluruumide
sissepääs kella ühe suunas. Kui aga käisid ulualust uurimas, liigu pärast
ulualusest väljumist majaseina järgides vasakule, kuni jõuad eluruumide
sissepääsuni. Eluruumide sissepääsu ees on astmeks kivi.
Rehemaja eluruumide kirjeldus
Tähelepanu! Ole ettevaatlik, rehemaja eluruumide uste ülemised piidad on madalad, veidi üle meetri, ja lävepakud on kõrged!
Rehemaja eluruumide osa koosneb kojast, rehetoast ja kahest kambrist. Ruumid on ringiratast läbikäidavad.
Eeskoda
Rehemaja eluruumidesse sisenenud, satud kitsa eeskoja vasakusse nurka. Eeskoda on vasakult paremale umbes 2,5 meetrit lai, vastassein jääb pisut üle meetri kaugusele. Kohe eeskoja ukse vastasseinas on uks rehetuppa. Tähelepanu! Rehetoa ukse kõrval paremal, umbes pea kõrgusel, võib rippuda puust latern. Koja paremas seinas on uks eeskambrisse. Eeskambri ukse ees on nöör. Koja vasakus seinas ripuvad nagis põlled ja pluusid.
Rehetuba
Rehetoa ukseni jõudmiseks liigu välisukselt läbi eeskoja otsesuunas umbes 3 sammu. Korstnata suitsuahjuga rehetuba on vasakult paremale umbes 6 meetrit lai, vastassein jääb viie meetri kaugusele. Rehetoa uks on pikema seina parema nurga pool. Rehetoa põrand on paekivist.
Suitsust mustaks tõmbunud palkseintega ruumi laealustele aampalkidele on asetatud parred. Tahmunud parred on peened ümarpalgid, mille läbimõõt oli umbes 15 sentimeetrit. Parred asetsevad aampalkidel lahtiselt ja nende arv oli olenevalt rehetoa suurusest 9 kuni 18. Neid sai liigutada ning tavaliselt olid nad jaotatud kolmeks või neljaks rühmaks ehk laugusteks. Partel kuivatati viljavihke hallitamise ära hoidmiseks. Vilja säilimisele aitas kaasa suits, mis ühtlasi puhastas vilja.
Rehetoa vasaku seina keskel on uks rehealusesse. Rehetoa vastasseina vasaku poole taha jääb aganik. Aganik on umbes poole rehetoa laiune ja sinna pääseb rehealuse kaudu. Rehetoa vastasseina paremal poolel on uks tagakambrisse. Rehetoa vastasseina taha , aganikust paremale, jääb L-tähe kujulise tagakambri väiksem osa. Tagakambri suurem osa jääb rehetoast paremale. Rehetoa paremas seinas on uks eeskambrisse. Eeskambri ukse ees on nöör.
Rehetoas on vasakul ukseseina ääres akna all söögilaud pinkidega. Aken avaneb ulualusesse, puhasõue poole. Vastasseina ääres vasakus nurgas on punase kattevaibaga voodi, peatsiga vastu vasakut seina. Peatsi kõrval väike järi. Voodi jalutsist paremal vastasseinas seisab suitsust tume toidukapp. Parema seina tagumises nurgas, kambritesse viivate uste vahel, kõrgub savitatud külgedega helebeež reheahi. Lahtise kerisega reheahi on iseloomulik peamiselt Loode-Eestile. Kerisahju levikualal eraldi saunasid ei ehitatud. Pesti kuumaks köetud rehetoas. Saunalised ronisid partele või ahju serva peale pingile ja viskasid kerisele leili.
Ahju kõrval seisab kolme jalaga ümar leivaastja, kus kääritati leivatainast. Ahju puitsamba küljes on lihtne petrooleumilamp ehk tattnina. Selle all võib olla mõni haokubu. Rehetoa uksest paremal nurgas on pink puupüttide ja puuämbritega.
Kambrid
Tagakamber ja eeskamber asuvad rehetoast paremal, rehemaja paremas otsas ja paiknevad teineteise taga. L-tähe kujuline tagakamber võtab enda alla umbes kolmandiku rehemaja laiusest ning ülejäänud 2 kolmandikku on eeskamber. Eeskamber jääb puhasõue poole ja tagakamber rehemaja tagakülje poole.
Kambrite laed ja ka seinad on tehtud tahutud palkidest, mille vahed on savitatud ning üle võõbatud helehalli savipiimaga. Laudpõrandad on valkjaspruunid ning aknaraamid helepruunid. Kambriuksed on tumepruunid. Reheahju kütmise ajal hoiti kambrite uksed kinni, et suits neisse ei tungiks.
Tagakamber kuulus perenaisele ja peremehele. Eeskambris tegi naispere käsitööd.
Tagakamber
Rehetoa ukselt otse vastasseinas on uks L-tähe kujulise tagakambri lühemasse ossa. Liigu selleni otsesuunas läbi rehetoa.
Tagakambri põhiosa jääb rehetoast paremale. Seistes tagakambri uksel on otse umbes meetri kaugusel vastasseinas pruun seinakapp. Seinakapist paremal on vastasseinas aken. Aken avaneb rehemaja taha. Aknaseina ääres võib seista vokk või muid esemeid.
Pööra tagakambri uksel paremale ja liigu piki sinust paremale jäävat seina mõned sammud kuni sein lõpeb. See sein on reheahju tagumine külg ja on katsudes kare.
Oled nüüd jõudnud L-tähe kujulise tagakambri suurema osani. Suurem ruumiosa on vasakult paremale ligi 3 meetrit lai ning vastassein jääb nelja meetri kaugusele. Oled toa suurema ehk põhiosa vasakus nurgas. Selle ruumiosa ette on tõmmatud nöör. Edasi liikumiseks pöördu oma sooviga perenaise poole.
Tagakambri suurema osa vasakus seinas on aken, mis avaneb maja taha. Akna all laud ja tool. Parema seina lähimas nurgas on uks eeskambrisse.
Vasakus tagumises nurgas on tumepruun riidekapp. Parema seina ääres lahtitõmmatav abieluvoodi peatsiga vastu vastasseina. Peatsist vasakul musta värvi häll. Hälli ja voodit katab punane rahvuslike motiividega voodivaip. Voodi jalutsis on riidekirst ja järi ning neist edasi uks eeskambrisse.
Eeskamber
Seistes kohas, kus tagakamber laieneb, jääb eeskambri uks laiema kambriosa paremasse seina. Tähelepanu! Eeskambri uks on avatud vastu tagakambri paremat seina. Eestoa ukseläveni on kella kolme suunas liikudes 3 - 4 sammu.
Eeskamber on vasakult paremale umbes 4 meetrit lai, vastassein jääb ligi viie meetri kaugusele.
Eeskambri vasakus seinas on aken vaatega viljapuuaiale ja vastasseinas aken puhasõue poole. Parema seina kaugemas nurgas on uks eeskotta. Eeskoja ukse ees on nöör. Parema seina keskel on teine uks, mis viib rehetuppa. Rehetoa ukse ees on samuti nöör.
Eeskambri uksest vasakul seina ääres on peegliga kummut, mille kohal seinal raamitud foto. Fotol kujutatud inimeste kohta küsi teavet perenaiselt.
Tähelepanu! Põrandal on puust mänguasjad.
Ukseseina ääres, peatsiga vastu vasakut seina on värvikireva kattega voodi. Voodi peatsi kõrval on tool ja vokk. Akna ees on kangasteljed, mis võtavad enda alla suurema osa toa vasakust poolest. Kangastelgede taga, vastasseina ääres, peatsiga vastu vasakut seina, on punasetriibulise kattega voodi. Voodipeatsi taga seinal on pommidega kell.
Eeskambri uksest paremal, lähemas nurgas, on hallikas soemüür, milles soojaauk toidu soojas hoidmiseks.
Parema seina ääres, rehetoa ja kojaukse vahel on riidekirst, mille kohal nagi riietega.
Eeskambri ukselt välisukseni
Seistes eeskambri uksel, jääb eeskoja uks kambri paremasse seina kella ühe suunas, kuhu on kümmekond sammu. Ukse ees on nöör. Kojaukselt on rehemaja välisuks vasakul, kella üheteistkümne suunas ja sinnani on läbi eeskoja 5-6 sammu. Ettevaatust, paremas seinas, pea kõrgusel, võib rippuda puust latern.
Eluruumide ukselt kaevu või aitadeni
Seistes rehemaja ees, seljaga eluruumide sissepääsu poole, jääb sinust paremale õuesid eraldav punutud tara ja väravaava, millest enne puhasõuele tulid. Väravaavast piki punutud tara paar meetrit edasi minnes on suur kivi. Teisel pool punutud tara kasvava põõsa oksad võivad siin ulatuda üle tara puhasõue poolele. Suure kivi ees on madal süvendiga kivi, milles oli omal ajal kanade joogivesi. Suurest kivist edasi minnes jõuad kaevuraketeni. Teisel pool kaevurakkeid on taras jalgvärav ja edasi jätkub punutud tara kuni talukompleksi ümbritseva roigasaiani.
Seistes rehemaja eluruumide uksel, jääb otse sinu ette, umbes kahekümne meetri kaugusele toiduait. Kaevurakked jäävad aga paremale, kella kahe suunas ja nendeni on umbes 20 sammu. Kaevurakete ees on madal lame kiviplaat.
Kooguga kaev ehk vinnkaev
Kaevurakete lähedal toetub kaevusambale pikk liikuv kaevuvinn. Kaevusammas on püstine kõrge palk, mille ülemine ots on kaheharuline. Harude vahele toetub peenem pikk palk ehk kaevuvinn, mille kaevupoolses otsas ripub kaevukook puuämbriga ja teine, madalam, ots, on kinnitatud maas oleva puidust konstruktsiooni külge. Kaevuvinn paikneb rehemaja esiküljega paralleelselt ning madalam ots jääb lauda poole. Nelja palgi kõrgused kaevurakked on kaetud puitkaanega.
Kaevu juurest aitadeni
Seistes lamedal kiviplaadil nii, et suur kivi on sinust vasakul ja kaevurakked selja taga, jääb toiduait kella kolme suunas, umbes viieteistkümne meetri kaugusele.
Aidad
Talu puhasõuel on kõrvuti kaks aita: paremal toiduait ja vasakul riideait. Need asuvad üle puhasõue rehemaja vastas ja on esiküljega siseõue poole. Mõlemad aidad asetsevad rehemaja suhtes veidi diagonaalselt. Toiduait on rehemaja eluruumide sissepääsu vastas ja selleni on eluruumide sissepääsu eest umbes 20 meetrit.
Aidad on palkseinte ja rookatusega ning ilma akendeta. Ilma alusmüürita hooned toetuvad maakividele.
Kui soovid aitasid külastada, palu perenaiselt abi.
Toiduait
Toiduait ehitati 1870. aastail Mõisaääre-Jaagu talus Kelu külas Kirbla kihelkonnas. Muuseumisse toodi ja püstitati see aastal 1970.
Ettevaatust! Toiduaida ees on kivid!
Toiduaida õuepoolne esikülg on vasakult paremale 5 meetrit lai, aida tagakülg on kolme meetri kaugusel. Kaheruumilise aida laiemal esiküljel on kaks madalat ust. Vasakpoolne uks viib viljaaita, kus hoiti vilja ja muid kuivaineid. Parempoolne on uks toiduaita, kus hoiti piimasaaduseid, liha, kala, mett, õlut ja muud toidukraami.
Aida uste ees on nöörid.
Aitade lävepakud on peaaegu poole meetri kõrgused.
Viljaait on ruudukujuline, suurusega 3 korda 3 meetrit. Uks paikneb aida
seina keskel. Aidas on seinte ääres kõrged viljakirstud
ja tünnid, pütid, ühest puust õõnestatud nõud ehk ummikud.
Toiduait on piklikum, vasakult paremale 2 meetrit lai ja vastassein ukselt kolme meetri kaugusel. Uks paikneb lühema seina keskel. Vasakul seinal ripuvad väikese trummi kujulised puunõud ehk lähkrid. Neid kasutati näiteks karjapoisile hapupiima või kalja kaasa andmiseks. Vastasseinas on riiul erinevas suuruses püttidega. Riiuli all ja parema seina ääres on erinevas suuruses tünnid ja puutüvest õõnestatud ummikud.
Seistes toiduaida ees, seljaga uste poole, pööra paremale ja liigu kuni hoone nurgani. Siit jääb riideait otse umbes viie meetri kaugusele. Aidad paiknevad kõrvuti. Samas suunas otse edasi liikudes jõuad riideaida parempoolse otsaseinani. Otsaseina juures on suur kivi, möödu sellest vasakult. Jõuad riideaida ette.
Riideait
Riideait ehitati 19. sajandi keskpaigas Juhani talus Aude külas Nissi kihelkonnas. Muuseumisse toodi ja püstitati see aastal 1964.
Riideait paikneb puhasõue paremas servas väikese viljapuuaia vastas ning on lühema esiküljega siseõue poole. Riideaida esikülg on vasakult paremale 2,5 meetrit lai ja tagakülg jääb umbes kolme meetri kaugusele.
Esikülje keskel on suvel tabaga lukustatud madal klaasuks. Talvel on ait suletud puituksega. Ukse ees, kogu esikülje laiuselt, on rookatuse all umbes meetri sügavune ulualune. Ulualuse põrand on maapinnast umbes poole meetri kõrgusel. Sellele saab astuda ulualuse vasakus otsas oleva kivi pealt.
Riideaidas on seinte ääres kõrged riidekirstud, vokk, kederlauad, laastukorvid. Parema seina ääres on voodi. Voodil rahvuslikus mustris punastes toonides kate ja valge padi. Padjale on asetatud kiriku lauluraamat. Riideaidas magasid suviti peretütred.
Aidad paiknevad rehemaja suhtes nii, et aidauksed on eeskambri aknast hästi näha. Sedasi said perenaine ja peremees aitadel silma peal hoida.
Riideaidast jalgväravani
Seistes riideaida ees, seljaga ulualuse ja ühtlasi ukse poole, pööra paremale. Liigu piki riideaida esikülge hoone nurgani. Taluõuelt välja kruusateele viiv jalgvärav jääb siit kella kahe suunas ja sinnani on umbes 10 meetrit.