Sepikoda
18. sajandi algul ehitatud sepikoda oli kasutusel kuni muuseumisse toomiseni 1964. aastal. Pulga talu sepikoda pärineb Kahala küla Oluva talust, mis asus Peterburi-Tallinna maantee ääres. Pärimuse kohaselt olevat mõisa sepp Olav saanud talu Kolga krahvilt kingituseks hea teenistuse eest. Paekivist sepikojaga on seotud lopsakas rahvajutt – nimelt lasknud Tallinnasse teel olnud tsaar Peeter I seal oma hobust rautada. Pole vahet, kas Vene tsaar seda väikest sepikoda külastas või mitte, silmapaistev hoone on see sellegipoolest.
Sepikoja kirjeldus väljast
Üleni
paekivist hallikasbeež sepikoda on ruudukujuline, 4x4 meetrit suur.
Valkjashallid puidust uksed paiknevad kruusatee poolse esikülje keskel ja
vasakul küljel. Esikülje ukse ees ruudukujuline paekivist ala, mis on umbes 1,5
korda 1,5 meetrit suur. Suvel on esikülje avatud ukse ees nöör. Kui soovid
sepikotta siseneda, pöördu perenaise poole.
Aknaid sepikojal ei ole. Sepikoda on laotud paekivist ilma sideainet
kasutamata. Ainult seestpoolt on pragude vahele loobitud tuule kaitseks savi.
Lame viilkatus on tehtud suurematest paeplaatidest. Paekivist korsten asub
katuse paremal poolel tagaseina lähedal. Hoone vasaku seina ääres on õues
haluvirn. Sepikojast vasakul, sellest umbes meetri kaugusel on puusaagimise
pukk.
Sepikoja kirjeldus seest
Muldpõrandaga sepikojal puudub lagi. Vasakus taganurgas on sepalõõts, paremas taganurgas lõõtsaga ühendatud ääs, mille kohal paikneb paekivist korsten. Ääsi ees seisab alasi. Valgus tuli sepikotta ukse kaudu. Taolised väikesed sepikojad olid laialt levinud, eriti arvukalt oli neid saartel.
Sepikojast saun-suveköögini
Seistes seljaga sepikoja esikülje ukse poole, jääb otse üle kruusatee saun-suveköök. Liigu otse paar meetrit edasi, kuni jõuad kruusateele. Mine otse tee vastasserva ning jätka meeter maad samas suunas liikumist, kuni jõuad saun-suveköögi esikülje vasaku nurgani. Sissepääsuni jõudmiseks liigu piki hoone esikülge paremale.
Tähelepanu! Saun-suveköögi seina ääres võivad olla haluvirnad.
Saun-suveköök
Saun-suveköök ehitati 19. sajandi lõpus Lauri talus Kahala külas Kuusalu kihelkonnas. Muuseumisse toodi ja püstitati see aastal 1980.
Hoone paikneb pikema esiküljega kruusatee poole ning esikülje nurkadest paremale ja vasakule kulgeb roigasaed. Saun-suveköögi külgedele ja taha jääb roigasaiaga igast küljest piiratud ala, niinimetatud kapsamaa, kus kasvatati köögivilju.
Saun-suveköögi kirjeldus väljast
Saun-suveköögi esikülg on vasakult paremale umbes 8 meetrit lai, tagakülg jääb umbes kolme meetri kaugusele.
Saun paikneb hoone parempoolses ja suveköök vasakpoolses osas. Hoone viilkatus on tehtud laudadest. Suveköögi seinad on paekivist ja sauna seinad palkidest. Ainult sauna parempoolne tagumine nurk on paekivist ning seal asub kerisega saunaahi. Saun-suveköögi välisuks paikneb hoone esikülje keskel. Uksest paremal, sauna poolel, on kuue ruuduga aken. Suveköögi aken paikneb maja tagaseinas.
Välisukse ees on madal paekiviplaat ning lävepakk on kõrge.
Suveköök
Siin keedeti varakevadest hilissügiseni lahtisel tulekoldel sööki nii perele kui pudulojustele. Pesu pesti puust õõnestatud pesukünas, suured pesupäevad olid paar korda aastas. Suveköök oli ühtlasi ka sauna eesruum.
Suveköögi kirjeldus seest
Hoonesse sisenenud, oled suveköögi paremas nurgas.
Suveköök on vasakult paremale ligi 4 meetrit lai, vastassein jääb kolme meetri kaugusele. Lagi puudub, üle ruumi ulatuvad palktalad, mille küljes kuivavad vihad. Suveköögi põranda välisukse poolne osa on paekivist ja kaugem osa muldpõrandaga. Vastasseina keskel on luugiga suletav ilma klaasita aken, mis avaneb hoone taha kapsamaa poole. Paremas seinas on uks sauna. Suveköögi uksest vasakul on seina ääres pink puust veenõudega ning vasaku seina ääres haluvirn. Ruumi vasakus tagumises nurgas on tulease. See on muldpõrandale maakividest laotud kiviring. Tuleaseme kohal ripub jämeda keti otsas suur pada. Vastasseina ääres seisab jalgadel suur pesuküna. Välisukse kõrval paremal on seina löödud naelad, kus ripuvad linased alussärgid-püksid ja saunalina.
Saun
Sauna uks paikneb suveköögi parema seina keskel. Sinna on suveköögi ukselt paar sammu. Kuna tegu on suitsusaunaga, siis ole ettevaatlik – uksed, uksepiidad ja sauna seinad on nõgised. Ukse ees on nöör. Sauna sisenemiseks pöördu oma sooviga perenaise poole.
Sauna köeti enamasti laupäeviti. Saunas kanti veel 19. sajandi teisel poolel ilmale lapsed ning siin pesti puhtaks lahkunu. Hingedeajal ja jõuludeks köeti sauna esivanemate hingedele. Neljapäevaõhtune saun sobis ravitsemiseks ja nõidumiseks. Saunaskäimisel olid omad reeglid – saunas püüti käia valgel ajal, sauna minnes tuli seda teretada, saunas olles ei tohtinud vanduda ega riielda, tänada tuli nii leiliviskajat, vihtlejat kui seljaküürijat. Juba mõnenädalasi imikuid harjutati saunasooja taluma. Erilist tähelepanu pöörati laste vihtlemisele – öeldi, et päike kasvatab kanapoja, saunaviht lapse. Levinud kombeks oli väikelaste nn harjaste võtmine – laps määriti kokku rukkijahust taignaga ning teda viheldi läbi riide. Usuti, et see väldib kopsuhaigusi ning annab lapsele hea tervise ja klaari jume. Saunast lahkudes jäeti viht lavale, et vaimudki vihelda saaksid.
Saunaruumi kirjeldus seest
Saunaruum on vasakult paremale 3 meetrit lai, vastassein ligi nelja meetri kaugusel. Sauna palklagi on suitsust must. Põrand on tehtud paekivist.
Seistes saunauksel, jääb vasakusse seina kitsas suitsuava. See ava on ühe palgi kõrgune ja paarkümmend sentimeetrit lai. Ava suleti sobivas suuruses puutükiga. Paremas seinas on kuue ruuduga klaasaken, vaatega sauna ette, kruusatee poole. Uksest vasakule jäävas nurgas on veetünn, mis on asetatud hobuseraua kujulise jalgadel kaare ehk kraejalgade peale. Vasakus tagumises nurgas on paekivist saunaahi selle peal oleva kerisega. Vastasseinas on kolmeastmeline saunalava. Paremas seinas on akna all pink väikese puust pesuvanniga ning ukse kõrval teinegi veetünn.
Sauna ukselt välisukseni
Seistes saunaukse poole seljaga, jääb suveköögi välisuks sinust vasakule. Sinna on paar sammu.