Suitsumaja 19. sajandi lõpust
Nuki suitsumaja tutvustab talu ääremaal saunikukülas asunud Lääne-Eesti kehviku elamist. Ehitatud 1880-90. aastail Nuki saunikukohale Saunja külas Lääne-Nigula kihelkonnas. Muuseumi toodud 1970, püstitatud 1970-1971.
Nuki talu räägib popside ehk vabadike elust, kel oli vähe maad või polnud seda üldse. Äraelamiseks olid nad sunnitud töötama päevilistena mõisates ja taludes või ehitustel; käidi ka kraave kaevamas ja tegeldi käsitööga.
Nuki majapidamisel polnud põldu, oli ainult õueaiamaa, seega puudus viljakuivatamise vajadus. Nii esindab Nuki elamu meie taluarhitektuuris vähelevinud hoonetüüpi – suitsumaja – kus kamber ja suitsutuba on ühekõrgused ja -laiused ning suitsutoas puuduvad parred. Toas paikneb kerisahi, mille külg kütab ka kambrit. Hoone kambripoolses otsas on koda ja sahver, suitsutoa kõrval väike laudaruum lehmale, lambale, seale.
Tihti oligi saunikuõuel vaid üks hoone, teinekord lisaks 1-2 väikest kõrvalhoonet.
Saunikud jagunesid mõisa- ja talumaa maata meesteks. Esimesed tasusid väikese 0.5-1,2 ha suuruse maatüki eest teo-, hiljem raharendiga, talumaa popsid aga päevadega kõige kibedamal tööajal. Oma pisikesel põllulapil kasvatati kartulit, aedvilja, võimalusel ka teravilja. Ühiselt kasutati karja- ja heinamaad, mille eest tuli eraldi tasuda. Kehvikul olid tavaliselt mõned väiksemad pudulojused, harva lehm, hobune vaid üksikutel.
Suur osa saunikutest said olulise, tihti peamise sissetuleku käsitööst. Naised ketrasid, kudusid, tikkisid ja õmblesid, mehed tegid puu- ja kingsepatööd.
Joonis
1 - kamber, 2 - suitsutuba, 3 - lambalaut, 4 - esik, 5 - sahver
Kas teadsid?
- Oma Räägu mõisa töölistest vanemate poolt ehitatud korstnata majas, mille sisustus püsis üsna muutumatuna, elas 1892 sündinud Helene Notton 1970. aastani. Siis loovutas ta hoone koos mööbli ja tarbevaraga muuseumile. Nii on Nuki hetkel ainus muuseumi majapidamine, mis näeb välja samasugune kui esialgses asupaigas.