Tuulikud

Saarte ja Lääne-Eesti jõgedevaestel ning tuulistel aladel jahvatasid paljudele sugupõlvedele leivavilja pukktuulikud, mille terve kere oli tuulde pööratav. Talude väikesed, ühe pere tarbeks ehitatud tuuleveskid olid omapärane nähtus, millel oli paralleele Skandinaavia ja Lääne-Soome väga vana taluveskite traditsiooniga. Esimesed kirjalikud teated tuulikutest pärinevad 14. sajandist.

Pukktuulikud, nn taani tuulikud, on enamasti kahekorruselised. Püstlaudadest kere raamistik kinnitub jämeda puusamba otsa ristipidiselt tapitud emapuu ehk söömre külge. Sellele toetub ka vahelagi ülakorrusel asuvate veskikividega. Neid ajab ülekande abil ringi tiivavõlli küljes olev hammastega suurratas. Võlli väljaulatuva otsa külge kinnitub igede abil enamasti 2 paari tiibu. Tiivaredelid on jahvatamise ajal kaetud õhukeste laudade või riidest purjedega. Vili valati kivisilma kohal lehtrikujulisse kasti – kolusse, kust see voolas veskikivide vahele. Valmis jahu jooksis puutoru pidi alumisel korrusel asuvasse jahukasti. Tuuliku kere alla põlvepakkude vahele kinnitub tuuliku tuulde keeramise sabapuu.

Sutlepa tuulik on ehitatud 1748 (dateeritud) Vormsi saarel, kust see 19.-20. sajandi vahetusel veeti mandrile Pelmäse tallu Sutlepa külla Noarootsi kihelkonda. Veski töötas 1948. aastani, see toodi muuseumisse ja püstitati 1958. Tuuliku tiibade pikkus on 4,57 m.

Kotlandi tuulik on ehitatud 1871 (dateeritud) Annuse talus Kotlandi külas Kihelkonna kihelkonnas. Tuulik töötas 1963. aastani, muuseumisse toodi see 1968. 2,56 m kõrgune tüvikoonuse-kujuline jalg, mille keskel sammas, on laotud murdpaest ilma sideaineta.

Leedri tuulik on ehitatud 1876 (dateeritud) Peedu talus Leedri külas Kihelkonna kihelkonnas. Tuuleveski töötas 1958. aastani, muuseumi toodi see kümme aastat hiljem, 1968. Tuuliku jalg on 3 m kõrgune tüvikoonus, mis on laotud 189 raiutud dolomiitplokist. Tiivad on umbes 6 m pikkused.

Ülendi tuulik on ehitatud 1860 (dateeritud) Pihlamaa talus Ülendi külas Reigi kihelkonnas. Muuseumisse toodi tuulik 1971. Umbes meetri kõrgune jalg on laotud tahutud palkidest, ristnurkadega. Tuuliku tiibade pikkus 4,26 m;

Joonis

Sutlepa tuulik

Kas teadsid?

• Sutlepa tuuliku kerelaudise siseküljele on lõigatud purjekate kujutisi ja maagiline labürint, mis peavad aitama tuult püüda või vajadusel vaigistada.
• Veskid seisid tuuletele avatud lagedal, võimalusel kõrgemal künkal. Saarte tuulikumäed olid sageli ka külanoorte kooskäimise kohaks.