19.-20. sajandi vahetusest
Jaagu talu oli 1860. aastail riigimõisast tsaariarmee erusoldatile eraldatud Muhu väiketalu nn platsimehe koht, millel maad u 9 ha, sellest põldu u 2 ha.
Platsimehed teenisid ülalpidamist tihti mandril – suurelmaal, ülemaal – hooajatöödel, eriti ehitustel. Hinnatud kiviehitusmeistritena püstitasid nad hooneid nii taludes ja mõisates kui Tallinnas ja Riias. Ka oma hooned ehitati hoole ja armastusega. Talviti andis sissetulekut käsitöö: naised kudusid kangast, tikkisid, õmblesid, mehed tegid metsa- ja puusepatööd.
Talu avati muuseumis 1976.
Rehemaja on ehitatud arvatavasti 1888 Jaagu talus Leeskopa külas. Muuseumi toodud 1968. Rehemaja on Muhu saarele tüüpilise vanema plaanilahendusega. Kui tavaliselt ehitati Eestis elurehi nii, et valitsevad tuuled viljatuulamisel rehealuse väravatele puhuks, siis Muhus oli tähtis, et päike mõlemale katusepoolele võrdselt paistaks ja katus kauem vastu peaks. Rehetoas on pliit, aga endiselt ka viljakuivatusparred. Kojalaadset eeskambrit kasutati sahvrina, tagakambris magati ja perenaine tegi seal õmblustööd, pisikeses kambris magas peremehe õde. Rehealust kasutati ka laudana.
Ait, kus reas ruumid viljale, riidekraamile ja toidule, on ehitatud 20. sajandi algul Tõnu talus Ridasi külas. Muuseumi toodud 1975. Pilku püüavad must-valged aidauksed: nende profileeritud voodrilauad on asetatud rombikujuliselt ning värvitud värvimullast ja värnitsast keedetud musta värviga, servad aga valgega. Hoolikalt varatud seinte nurgad ja uksepiidad on immutatud värnitsaga, et need kauem vastu peaks.
Õueküün, raagjas, kus hoiti kütteturvast ja puid, on ehitatud 1890. aastail Jaagu talus Leeskopa külas. Muuseumi toodud 1968. Kõrge maakivivundamendiga hoone viiluotstel on varbpunutis, mida esines eelkõige metsavaestel saartel.
Joonis
1 – rehemaja, 2 – ait, 3 –õueküün
Kas teadsid?
- Väiketalud rajati 1841 kroonumõisate valitsemise uue määrustiku ning 1859 reguleerimisinstruktsiooni alusel, mis lubasid riigimõisate tagavaramaid maatutele talupoegadele ning erusoldatitele jagada.
- Mandril töötamine tõi talule ka vaba raha, mida suurematel põlluharimistaludel tihtilugu nappis. Nii oli väikemajapidamistes näha rohkemgi ostukaupu – nagu Jaagul õmblusmasin.
- Kuna Muhu saarel oli metsa vähe, kasutati küttematerjalina turvast, mida lõigati Muhu või Saaremaa soodest.