Teksti suurus
Kontrastsus
Reavahe kõrgus
Teised valikud

Külastajainfo

Härjapea talu

1920.-1930. aastate majapidamine

Keskmise suurusega Virumaa talu osteti Mäetaguse mõisalt 4000 hõberubla eest 1892. Talul oli 44 ha maad, sellest 13 ha põldu.


Nagu mujalgi Virumaal, nii tasuti ka Härjapeal talu ostuvõlga ning ehitati uus elumaja Peterburi turgudel talusaaduste müügist teenitud rahaga. Tsaariaegset elamut on hiljem kaasajastatud. Hoone interjöör kujutab 1930. aastate lõpu olustikku, nn eestiaegset kodukultuuri kajastavad ka viljapuuaed ja lillepeenrad. Majandusõuel asuvad 19. sajandi lõpust pärit Kutsari talu kõrvalhooned ja hävinud rehemaja kivist rehealune - seepärast on kasutusel ka liitnimi Kutsari-Härjapea. Saun jääb eemale tiigi kaldale.

Elamu pärineb Härjapea, ka Erjapea talust Võide külast Jõhvi kihelkonnast. Hoone on ehitanud Joosep Orro 1909, muuseumisse toodi see 2003.

Lihtne alevimajade tüüpi elamu sai 1920. aastatel ärklikorruse, kivikatuse, laudvoodri ja suurema klaasveranda, mis toona oli jõukuse näitaja. Kojast viivad uksed kööki, sahvrisse ja pööningule. Tubadesse pääseb läbi köögi. Vasakul on noorpaari moodsama mööbliga eluruum; otse säärvandiga (vaheseinaga) jagatud tuba, mille esimeses osas ahjupink lesku, taga perenaise-peremehe kamber. Suures toas on uhkuseasjadeks Peterburi päritolu roosilised pottahjud, pehme sohva, pärsia vaip ja tiibklaver. Ärklikorrusel elasid pere vanad. Seal oli ka väike suvetuba. Seda tüüpi hoone on praegugi koduks paljudele eestlastele.

Ait pärineb Uhe talust Vihula külast Haljala kihelkonnast. Ehitatud 1880. aastatel, muuseumisse toodud 1961. Ühe katuse all on viljaait, riideait, sara põllutöö- ja sõiduriistade tarvis ning piimaait.

Laut, kus on koos lehmalaut, lambalaut ja küün, pärineb Orapere talust Kõrbse külast Kadrina kihelkonnast. Ehitatud 1880. aastatel, muuseumisse toodud 1964.

Suitsusaun pärineb Punga talust Koila külast Viru-Nigula kihelkonnast. Ehitatud 19. sajandi teisel poolel, muuseumisse toodud 1960. Saunakambris elas talus päevilisena töötanud saunik.

Endises Kutsari rehealuses on väljapanek “Unistus moodsast maakodust 1918–1940”, mis tutvustab tolleaegsetes ajakirjades propageeritud elukorraldust.



Joonis


1 – elamu, 2 – abihoone, endine rehealune, 3 – ait, 4 – laut, 5 – saun



Kas teadsid?


  • Härjapea elumaja on sisustatud selle kunagiste elanike mälestuste järgi, tubade tapeedidki on esialgsete koopiad. Põlised virulased Orrod elasid Härjapeal kuni 1970. aastate keskpaigani.
  • 1930. aastate lõpus oli Härjapea talus Võide küla ainus puhaslaut ning kahekorruseline sigala-kanala-karjaköök.1930. aastate lõpus oli Härjapea talus Võide küla ainus puhaslaut ning kahekorruseline sigala-kanala-karjaköök.
  • Elekter jõudis Härjapeale 1950. aastate teisel poolel.
  • Härjapea talust pärit Johannes Orro (1894-1970) jõudis Eesti Vabariigi piirivalveteenistuses majori auastmeni ning oli Tallinnas pagariäri ja kohvikute omanik. Teda sidus sõprus kunstnik Ants Laikmaa ja skulptor Johannes Raudsepaga - meestega, kellega seotud hooned on samuti vabaõhumuuseumisse jõudnud (Sassi-Jaani ja Rusi talud).
  • 1936 kuulutas president K. Päts välja kodukaunistamise kampaania, mille käigus said paljud talud lühikese ajaga uue ilme – eluhooneid vooderdati laudadega ja värviti, ajakohastati tubade sisustust, korrastati kõrvalhooneid, istutati viljapuu- ja iluaedu.

Liitu uudiskirjaga

Ole kursis põnevate sündmuste ja uudistega Vabaõhumuuseumist.
Email again:
Uudiskiri
Privaatsusnõuded
Põhja-Eesti
Saared
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti