Renditalu 20. sajandi algusest
Jüri-Jaagu talu tutvustab Muhu saare 20. sajandi renditalu. Hooned on muuseumisse toodud 1973-1985, talu avati külastajatele 1996.
Muhu täistalul oli maad 34 ha, sellest 6 ha põldu. Kuna kivine põld ja karjamaa andsid vähe sissetulekut, teenisid suure pere liikmed rendiraha ning elatist lisaks hooajatöödel.
Kiviaedadega piiratud õuele rehemaja ja aida vahele jääb puhasõu, kuhu 19.-20. sajandi vahetusel hakati istutama viljapuid, ka lilli. Laut ja suveköök on karjaõues, millest pääseb külaväljakule.
Rehemaja, nn elu pärit Jüri-Jaagu talust Mõega külast. Muhumaale tüüpilise uuema plaanilahendusega rehemaja on ehitatud 1880. aastate lõpus, sisustus pärineb 1915-1920 aastatest. Muuseumi toodud 1985.
Rehetoas seisab kerisega reheahju kõrval ka pliit. Endiselt oli see talviti keskne eluruum, kuid magamiskambrid olid vanapaaril, abielus perepoegadel ja kahel vallalisel perepojal eraldi. Rehealuses peeti talviti 1-2 hobust ja 6-7 lehma, keda nii oli hõlpsam talitada.
Ait on koopia Salu-Andruse talu aidast, mis asub Rootsivere külas ja on ehitatud 19. sajandi lõpul. Saartele omaselt on aidal mitu ruumi, mida Muhus nimetati lautadeks, üksnes vilja tarbeks oli ait. Aidauksed on kunstipäraselt värvitud, nagu Muhumaal oli kombeks 19. sajandi lõpus, eriti aga 20. sajandi alguses.
Suveköök pärineb Marjavälja talust Külasema külast. Ehitatud 1873, muuseumisse toodud 1973. Peale uue õueköögi valmimist kasutati vana karja- ja pesuköögina.
Õueköök-saun-kelder pärineb Pärdi talust Mäla külast. Ehitatud 1906, muuseumisse toodud 1973. Nn muhu stiilis raudkivi-hoone on näide Muhu müürseppade oskustest, kes u 1890 – 1940 teenisid elatist ehitades kivihooneid nii saartel kui mandril.
Laut on pärit Mihkli talust Lepiku külast. Ehitatud u 1910, muuseumisse toodud 1983. Ühe katuse all on lambalaut u 10 lambale, vasikalaut ja sealaut 1-2 seale.
Joonis
1 – rehemaja, elu, 2 – ait, 3 – laut, 4 – õueköök, 5 – suveköök-saun-kelder
Kas teadsid?
- Muhu meistrite ehitatud kivihooned paistavad silma nii puhta kivilao kui silmailu pakkuva kivide valikuga. Eriti hinnas oli nn sinine kivi, sinaka tooniga tumehall. Kiviehituste püstitamine oli Muhu taludes ka paratamatus - kivi oli kättesaadav, metsa aga nappis..
- Kogu Põhja-Euroopas käisid noormehed endistel aegadel paastumaarjapäevast mihklipäevani ehal, st külastasid öösiti abiellumisealisi tüdrukuid. Enamasti kogunesid ühe küla noored mehed laupäeva õhtul eestvedaja – suurmehe – talusse. Sealt mindi koos neidude uste taha juttu vestma ja pea iga tüdruk sai endale kaaslase. Kuigi nii tekkisid tihti silmarõõmud, ei pruukinud sellele järgneda abielu. Veel 19. sajandi keskpaiku oli elukaaslase valikul otsustav sõna vanematel. Jüri-Jaagu magadislaudas saab suvehooajal osa ehalkäijate kudrutamisest.
- Muhulasi on mõjutanud 19. sajandi keskel levinud õigeusku üleminek. 1846-1848 läks seal maadesaamise lootuses tsaari usku umbes 70 protsenti elanikkonnast. Õigeusku siirdunutel muudeti kirikukirjas ka eesnimed: Juhanist ja Jaanist sai Ivan, Villemist Vassili, Marest Maria jne.