19. saj lõpu renditalu õu on jagatud puhas- ja karjaõueks. Õue puhtal poolel kasvavad mõned õuna- ja kreegipuud ning sõstra- ja karusmarjapõõsad. Maja ees kambri akende all on lihtne lillepeenar vähenõudlike püsililledega. Nende seas ilutsevad käoking, murtudsüda, keisrikroon, päevaliilia, floks ja seebilill. Ukse ees lõhnab suve hakul helelillade õitega sirel. Viljapuu- ja iluaedade rajamine kogus hoogu alles 19. saj II poolel, kui talude päriseksostmine ja ärkamisaegne iseolemise tahe selle võimalikuks tegid. Esimesed sellised aiad olid üsna väikesed ja lihtsad. Elujärje paranedes ja rohkema vaba aja tekkides aga istutati üha suuremaid õunaaedu ning rajati uhkemaid ja keerukama kujuga lillepeenraid. Sireli kõrval istutati maja juurde ka lõhnavate õitega ebajasmiini ja mairoosi.