Härjapea talukompleksi kuuluvad puhasõu eluhoone, sauna ja tiigiga ning avar majandusõu rehealuse, lauda ja aidaga. Majandusõu jääb puhasõue taha ning neid eraldab teineteisest lipptara.
Puhasõu
Madala kiviaia läbikäiguavast sisenenud, oled talu puhasõuel. Otse sinu ees paikneb piklik kollast värvi elumaja. Hoone on tagumise lühema otsaseinaga kruusatee poole. See otsasein jääb kiviaia avast umbes kümne meetri kaugusele. Väravaava juurest algavast teerajast paremal, paari sammu kaugusel on känd. Kännul asetseb Härjapea talu tutvustav klaaskattega infotahvel.
Infotahvli vasakus ülemises nurgas on Eesti kaardi kujutis, millel on punase täpiga märgistatud, millisest piirkonnast talu pärineb. Paremas ülemises nurgas on taluhoonete paiknemise skeem. Tahvli alumisel poolel on tekst: “Kutsari-Härjapea ostutalu 20.sajandi esimesest poolest. Keskmise suurusega Virumaa talu, mõisalt välja ostetud 1890. aastatel. Talul oli 44 hektarit maad, sellest 13 hektarit põldu. Rehest lahku ehitatud esinduslik elamu moodustab koos ümbritseva õuna- ja iluaiaga omaette terviku, mis kajastab 1920. - 1930. aastatel Eesti Vabariigi olustikku. Lipptara eraldab puhasõue majandusõuest, kus asuvad 19. sajandi lõpust pärit kõrvalhooned, ka hävinud rehemaja kivist rehealune. Saun jääb eemale tiigi taha. Talu avati külastajatele 2007. aastal ”. Sama tekst vene, inglise ja saksa keeles.
Majast paremal, umbes viie meetri kaugusel, on tiik. Ümara tiigi läbimõõt on umbes 10 meetrit. Tiigi keskel on saareke, millel kasvavad tihedalt peenetüvelised lehtpuud. Tiigist paremal paikneb rookatuse ja palkseintega saun. Saun on külastajatele suletud.
Väravaavast elumaja sissepääsuni
Sissepääs elumajja on kaugemas, talu majandusõue poolses otsaseinas. Sissepääsuni viib teerada maja pikema külje ja tiigi vahelt. Liigu kiviaia avast mööda vasakut teeraja serva umbes 60 sammu, kuni jõuad elumaja sissepääsuni kaugemas otsaseinas. Teerada kulgeb veidi paremale. Maja jääb sissepääsu poole liikudes sinust vasakule ja tiik paremale. Vasakule jääval elumajal on seinast eenduv veranda. Verandasein jääb teerajast umbes meetri kaugusele.
Tähelepanu! Teeraja kõrval võivad olla lillepeenrad.
Maja külgseina lõpus pöörab teerada vasakule ning jõuab otsaseinas paikneva sissepääsu trepini.
Trepist vasakul võib seista roigastest püramiid puust alusega. Alusel seisab tahvel, millel tekst talu toimetuste kohta. Küsi toimetuste kohta teavet talu perenaiselt, sest teksti tahvlil muudetakse.
Seistes otse sissepääsu ees, jääb majandusõu nüüd sinu selja taha. Elamust paremale jääb viljapuuaed paari puu ja mesitaruga. Mesitarudes elavad mesilased. Viljapuuaia ette on tõmmatud nöör. Tiik on nüüd elamust vasakul.
Elumaja
Härjapea talu elumaja pärineb Ida-Virumaalt Jõhvi kihelkonnast Võide külast. See oli viljakate ja hästi haritud maadega jõukal järjel kant. Oma küla talude seas oli Härjapea üks suuremaid. Moodsa elumaja ehitas Joosep Orro 1909. aastal. 1920. aastatel lisati juurde veranda ja ehitati välja ärklikorrus, ka kollaseks värvitud laudvooder pärineb samast ajast. Muuseumisse toodi maja 2003. aastal.
Elumaja kirjeldus väljast
Ühekorruseline elumaja on umbes 13 meetrit pikk ja 8 meetrit lai, viilkatuse ja katusealuse ärklikorrusega. Majal on kollast värvi seinad, tsementkividest katus ja punastest tellistest korsten. Alusmüür on maakivist. Ühel alusmüüri kivil aastaarv 1909.
Sissepääs elumajja asetseb otsaseina keskel. Seistes varikatusega sissepääsu ees, on kahel pool välisust aken. Varikatuse kohal on ärklikorruse aken. Maja vasakpoolse pikema külje keskel on seinast eenduv klaasveranda. Veranda valgete raamidega aknad koosnevad väikestest ristkülikutest ja ruutudest. Verandal on samuti viilkatus, mis asetseb eluhoone katusega risti. Veranda väliskülg on umbes 3 meetrit pikk ja jääb maja seinast kahe meetri kaugusele. Veranda uks jääb lühemale küljele, samasse suunda maja sissepääsuga. Verandale viib nelja astmega trepp. Külastajad õuest verandale ei pääse.
Veranda kohal on hoone katusest eenduv viilkatusega aknaga majaosa ehk vintskap. Vintskapi valge raamiga aken on püstise ristküliku kujuline. Allpool kaks püstist ja nende kohal põigiti kolmas aknaruut.
Kummalgi pool verandat on maja seinas aken. Maja tagumises otsaseinas on 2 akent alumisel ja 2 akent ärklikorrusel. Selle otsaseina ees on lillepeenar. Paremal, viljapuuaiapoolsel pikemal majaküljel on 2 akent. Valgete raamidega aknad on püstise ristküliku kujulised ja koosnevad kuuest osast. Kaks alumist klaasi on püstised ristkülikud, keskmised on kitsad põigiti asetsevad ristkülikud ja kaks ülemist klaasi on ruudukujulised.
Elumaja sissepääsu ees on maas rest ja välisukseni viib kolme astmega trepp. Pruunil välisuksel on kõrge lävepakk.
Siseruumide kirjeldus
Härjapea elumaja interjöör kajastab 1930. aastate lõpu olustikku ning on taastatud võimalikult täpselt seal kunagi elanud perekond Orro mälestuste järgi.
Eeskoda
Uksest sisenenud, jõuad elumaja eeskotta. Eeskoda on vasakult paremale 2 meetrit lai, vastassein on kolme meetri kaugusel. Vasaku seina keskel on uks, mis viib noorpaari tuppa. See uks on suletud. Otse vastasseinas on uks kööki. Paremas seinas on välisukse kõrval esmalt paar trepiastet ja nende lõpus uks. Ukse tagant viib trepp üles ärklikorrusele. See trepiosa jääb eeskoja parema seina taha. Ärklikorrus on külastajatele suletud. Eeskoja parema seina tagumises nurgas on uks sahvrisse.
Sahver
Sahver on kitsas ruum, vasakult paremale 3 meetrit lai ja vastassein on ligi kahe meetri kaugusel. Uks avaneb pikema seina vasakus nurgas. Ukse kohale jääb trepp ärklikorrusele. Ukse ees on nöör. Sahvisse sisenemiseks küsi perenaiselt luba.
Sahvris on ukse vastasseinas riiulid kausside, kööginõude, moosipurkide ja muu kraamiga. Paremas seinas on aken, millest paistab majandusõu. Sahvriukse ja riiulite vahel on põrandal puust leivaastja.
Seistes eeskojas, seljaga sahvriukse poole, jääb sissepääs eluruumide kööki sinust paremale, kella kahe suunas. Sinna on paar sammu.
Tähelepanu! Köögiukse lävepakk on kõrge!
Eluruumid
Eluruumid koosnevad köögist, noorpaari toast, elutoast, perenaise-peremehe kambrist ja koolipoisi toast.
Maja eeskojast eluruumidesse sisenenud, satud köögi vasakusse nurka. Köögist vasakule jääb noorpaari tuba, sellest paremal on elutuba ning siit omakorda paremale jääb perenaise-peremehe kamber. Kambri ja köögi vahel on koolipoisi tuba ahjupingiga. Kamber ja koolipoisi tuba on kergseina ehk säärvandiga teineteisest eraldatud. Koolipoisi toast jõuab tagasi kööki. Kõik eluruumid on ringiratast läbikäidavad.
Köök
Köök on ruudukujuline, suurusega 4 korda 4 meetrit. Köögiuks avaneb ruumi vasakus nurgas. Lagi ja seinad on tumepruunid, põrand heledam rohekaspruun. Vasakus seinas on uks noorpaari tuppa ja vastasseinas, kella ühe suunas on uks koolipoisi ahjupingiga tuppa. Paremasse seina jääb aken vaatega viljapuude poole.
Vasakus kööginurgas, kahe ukse vahel, on tumeroheline puupliit. Pliidi taga vasakul valges soemüüris paikneb leivaahju ava. Pliidi ja leivaahju ava kohal on kubu ehk pliidikumm. Pliidi kaudu köetakse soojaks kõik eluruumid.
Vastasseinas olevast uksest paremal on tilaga vasest kätepesunõu ja valge plekist kraanikauss. Tagumises paremas nurgas on seinariiul, mille all pink veeämbritega. Akna all on laud toolidega ning laua kohal ripub õlilamp. Köögiuksest paremale jääva seina täidavad maast laeni kapid.
Tähelepanu! Mõne toa ukse ees on nöör. Kui soovid tubades ringi liikuda, palu perenaiselt luba!
Noorpaari tuba
Seistes köögiuksel, jääb noorpaari tuppa viiv uks köögi vasakusse seina kella 9 suunas. Sinna on vaid paar sammu. Noorpaari tuba on vasakult paremale ligi 7 meetrit lai ja vastassein on nelja meetri kaugusel. Uks jääb laiema seina parema nurga poole. Uksest vasakule jääva toapoole ette on kinnitatud nöör.
Toa vasakus seinas olevast aknast paistab majandusõu ja vastasseina aknast avaneb vaade tiigi poole. Akende ees on valged heegeldatud kardinad. Paremas seinas on uks elutuppa. Elutoaukse ja noorpaaritoa ukse vahelisse nurka jääb suure leivaahju tagumine külg. Noorpaari toa lagi on valge ja põrand hele rohekaspruun. Seinu katab sinistes toonides ja kuldsete ornamentidega triibuline tapeet. Seinte alumine kolmandik on kaetud rohekaks värvitud püstise puitlaudisega.
Uksest vasakul on seinal nagi riietega ning pruun riidekapp. Nurgas on sahtlitega peeglilaud ja selle ees madal tumba. Riidekapi ja peeglilaua vahele jääb uks eeskotta. See uks on suletud.
Vasaku seina akna all on tallaga Singeri õmblusmasin. Aknast paremal on madalal kapil raadio. Vasakul, vastasseina ääres, on beež diivan. Diivanil on pruunides toonides triibuline kate ja hulk patju. Diivani ees on madal ümar diivanilaud. Toa vastasseinas oleva akna all tool ja valge linikuga kaetud öökapp. Aknast paremal on valge raudvoodi, peatsiga vastu vastasseina. Voodil on päevatekk ja kõrge padi. Voodi kõrval parema seina ääres seisab pruun kummut, millel rohelise kupliga petroolilamp. Kummuti kohal seinal on raamitud fotod.
Elutuba
Seistes noorpaari toa uksel, jääb uks elutuppa kella 3 suunas ja sinna on läbi noorpaari toa mõni samm.
Elutuba on vasakult paremale 4 meetrit lai, vastassein on umbes umbes viie meetri kaugusel. Uks asub lühema seina keskel. Ukse ees on nöör.
Elutoa vasakus seinas on uks verandale ja aken, millest paistab tiik. Vastasseinas olev aken avaneb madalas kiviaias oleva sissepääsuava poole. Paremal toaseina keskel on uks perenaise-peremehe kambrisse. Toa lagi on valge ja põrand pruun. Põrandal on suur pärsia vaip. Seinu katab tumesinine tapeet ning akende ees on valged heegeldatud kardinad.
Vasaku seina lähimasse nurka jääb uks verandale. Veranda on külastajatele suletud. Vasakus seinas, verandaukse ja akna vahel on nikerdatud seljatoega roheline diivan. Akna ees seisab potilillega postament. Elutoa keskel on ümar laud toolidega ning laua kohal ripub õlilamp. Vastasseina vasakus nurgas pruun kõrge riidekapp. Elutoa vastasseina aknast paremal on põrandal madal reisikast, mille kohal seinal raamitud foto. Toa paremas tagumises nurgas seisab pruun kummut nipsasjade ja fotodega. Fotod on ka seinal kummuti kohal. Kui tunned huvi, kes või mis on fotodel ja nende seotus majaga, siis perenaine jagab lahkesti oma teadmisi.
Toa paremas seinas olevast perenaise-peremehe kambriuksest paremal on umbes meetri laiune sini-valge pottahi. Samasugune pottahi on ka elutoa uksest paremale jäävas nurgas. Kahe ahju vahel seisab must tiibklaver. Tiibklaveri peal kapp-grammofon.
Perenaise-peremehe kamber
Seistes elutoa uksel, jääb uks kambrisse kella kahe suunas. Sinna on kümmekond sammu. Teel sinna jääb sinust paremale tiibklaver.
Perenaise-peremehe kamber on vasakult paremale 3 meetrit lai, vastassein jääb umbes kolme ja poole meetri kaugusele. Kambriuks on lühema seina paremas nurgas. Ukse ees on nöör.
Kambri lagi ja põrand on pruunid ning seinu katab beež peenemustriline tapeet. Kambri vasakus seinas on aken, mis avaneb kiviaia ja kruusatee poole, mida mööda taluni tulid. Paremas seinas on uks koolipoisi tuppa.
Kambriuksest vasakul on pruun riidekapp. Vasakul akna all seisab potilillega postament. Aknast paremal on seinal pommidega kell. Kella all tool korvidega. Kambri vasakus tagumises nurgas seisab pruun kummut, millel valge kupliga petroolilamp ja küünlajalg. Seinal kummuti kohal ripuvad raamitud pildid. Vastasseinas kummuti kõrval on öökapp, mille kohal suur seinapeegel. Kambri parema seina ääres on voodi, peatsiga vastu vastasseina. Voodit katab sini-punastes toonides lapitekk, millel valged padjad. Voodi kohale toa paremale seinale on kinnitatud tikandiga valge seinalinik kirjaga “Tule ja uinu”. Kambriuksest paremasse lähemasse nurka jääb valge soemüür.
Voodi jalutsist kuni kambri vasakus seinas oleva aknani on tõmmatud nöör.
Perenaise-peremehe kamber ja koolipoisi tuba on teineteisest eraldatud kergseina ehk säärvandiga.
Koolipoisi tuba
Seistes peremehe-perenaise kambri uksel, jääb kergseinas olev koolipoisi toauks kella kolme suunas ja selleni on paar sammu.
Koolipoisi tuba on vasakult paremale umbes kolm ja pool meetrit lai ja vastassein jääb kolme meetri kaugusele. Uks asub laiema seina paremas nurgas. Ukseavas ripuvad valged linased lilltikandiga kardinad. Toa lagi ja põrand on pruunid ning seinu katab beež peenemustriline tapeet. Vasakus seinas on aken vaatega viljapuuaia poole. Vastasseinas otse ees on uks kööki.
Toa vasaku poole ees on nöör, toauksest kuni köögiukseni.
Koolipoisi toa uksest vasakule, nööri taha, jääb voodi. Voodil on punane tekk, 2 valget patja ja paar pehmet mänguasja. Akna all laud ja tool. Laual on raamatud ja kirjatarbed. Laua kõrval paremal võib olla vokk. Vastasseina uksest vasakul on roheliste klaasustega punakaspruun kummut-köögikapp.
Toa paremas seinas on valge soemüür ja selle ees madal soojapink ehk lesku. Lesku on vene ehitustraditsioonist üle võetud ning sellel on hea külmadel õhtutel istuda või pikutada ja liikmeid soojendada.
Koolipoisi toast tagasi välisukseni
Koolipoisi toast viib uks tagasi kööki, kust ringkäiku alustasid. Seistes koolipoisi toa uksel, jääb uks eeskotta kella ühe suunas ja sinnani on läbi köögi kümmekond sammu. Selleni minnes jääb köögis sinust paremale puupliit, mis võib olla kuum.
Ettevaatust! Ära unusta, et eeskoja ja välisukse lävepakud on kõrged!
Jõudnud eeskotta, on otse sinu ees välisuks. Sinnani on umbes 3 meetrit.
Eluhoone välisuksest majandusõueni
Õues välisukse ees on kolme astmega trepp ja selle lõpus maas rest.
Seistes elumaja ukse ees, seljaga ukse poole, vaatad otse talu majandusõue poole. Elumaja õueala ja majandusõue eraldab lipptara. Lipptaras olev jalgvärav jääb sinust kella kahe suunas. Liigu trepi juurest mööda vasakut muruserva umbes 30 sammu, kuni jõuad jalgväravani. Värav paikneb umbes lipptara keskel. Värav on kinnitatud parema väravaposti külge ja on lahti puhasõue poole. Ettevaatust! Jalgvärava juures vasakul on suur sirelipõõsas!
Majandusõu
Seistes lipptara jalgväravas, on sinu ees talu majandusõu. Majandusõu on suur muruplats, umbes 25 korda 25 meetrit. Siin paiknevad ait, laut ja rehealune. Hooned on majandusõue kolmes servas, moodustades keskele sisehoovi. Hoonete esiküljed on sisehoovi poole.
Majandusõue vasakusse serva jääb ait, vastasservas on laut. Õue kaugemas paremas nurgas, on paekivist rehealune. Jalgväravast vasakule kulgev lipptara lõpeb aida vasaku nurga juures. Jalgväravast paremale kulgeb lipptara paarkümmend meetrit. Õue vastasservas, laudast paremal ääristab majandusõue varbaed. Varbaed moodustub kolmest rõhtlatist, mille vahele on tihedalt põimitud püstised puuoksad. Varbaias on ilma väravata väravaava.
Lipptara jalgväravast kulgeb konarlik teerada otse üle majandusõue, vastasservas oleva varbaia väravaavani. Laut jääb teerajast vasakule ja rehealune paremale. Väravaavast viib tee kruusateele, kust kirjeldustõlkega ringkäik jätkub.
Ait
Ait ehitati 1880. aastail Uhe talus Vihula külas Haljala kihelkonnas. Muuseumisse on see toodud ja püstitatud aastatel 1961—1962.
Ait jääb majandusõue vasakusse serva, esiküljega üle majandusõue viiva teeraja poole. Aidal on pruunikas sammaldunud rookatus ja hallikaspruunid palkseinad ning 4 ust. Hoone keskel, kahe poolega ukse taga asub vankrikuur. Kuurist vasakul on 2 aidaust, paremal 1 uks. Ait on külastajatele suletud.
Suvel on aida vasaku nurga lähedal 2 küülikupuuri küülikutega. Puuride ees on nöör. Puuril on silt tekstiga “Palume jäneseid mitte toita ega häirida”.
Laut
Laut ehitati 1880. aastail Orapere talus Kõrbse külas Kadrina kihelkonnas. Muuseumisse on see toodud ja püstitatud aastal 1964.
Laut asub õue vastasservas, jäädes üle majandusõue viivast teerajast vasakule. Hoone on lühema otsaseinaga teeraja poole. Lauda pruunikas rookatus on sammaldunud ning palkseinad hallikaspruunid. Siseõue poole jääval esiküljel on 3 ust. Akendeks on laudal seinapalkidesse lõigatud väiksed avad, umbes 20 korda 20 sentimeetrit. Avad paiknevad üksikult lauda kõikides seintes. Laut on külastajatele suletud.
Rehealune
Paekivist rehealune on kunagise rehemaja allesjäänud osa. Rehemaja ehitati aastal 1891 Kutsari talus Koila külas Viru-Nigula kihelkonnas. Muuseumisse toodi ja püstitati see aastail 1960–1964. Rehemaja eluruumid hävisid tulekahjus 2001. aastal.
Rehealune asub majandusõue parema serva kaugemas nurgas. Hoone on esiküljega üle majandusõue viiva teeraja poole. Heledate paekiviseintega rehealusel on pisut sammaldunud laastukatus. Hoonel aknaid ei ole. Kahepoolsete suurte ustega sissepääs paikneb esikülje keskosast veidi paremal. Rehealusest paremal on rehemaja kunagiste eluruumide rohtunud alusmüür.
Lipptara jalgväravast varbaia väravaavani
Lipptara jalgväravast kulgeb konarlik teerada otse üle majandusõue, vastasservas oleva varbaia väravaavani. Jalgväravast on varbaia väravaavani umbes 50 sammu.