Valdkonnad
Eesti maaehituspärand
Maaarhitektuuri konspekt, muuseumikogud, põhikirjandus ja oma maja ajaloo uurimine
Astu sisse
Nõustamine majaomanikele
EVMi koordineeritud majaomanikele suunatud ehitusalane nõustamisvõrgustik.
Astu sisse
Vana maja taastamine
Näpunäited, juhised ja majaomanike kogemused, mis aitavad vana maja renoveerida ja hooldada.
Astu sisse
Teabekogu
Kasulikku lugemist: käsiraamatud, juhendmaterjalid, monograafiad, trükised jm.
Astu sisse
Sündmused
03.11.25 - 28.11.25
Näitused
"Alevi unistus" Osula raamatukogus
Rändnäitus "Alevi unistus" on jõudnud Osula harukokku! Näituse autor etnograaf Heiki Pärdi sai inspiratsiooni 2016. aastast ajakirjas „Pööning“ ilmunud artiklisarjast „Alevite pärlid“. Väljapanek annab läbilõike olulistest hoonetüüpidest ja avalikust ruumist erinevatel ajajärkudel.
28.11.25
Koolitused ja seminarid
Teaduspäev "Argielu varasel nõukogude ajal"
Eesti Vabaõhumuuseumi teaduspäev toimub sel aastal 28. novembril kell 11-16 Kolu kõrtsis. Teaduspäeva ettekannetes võtavad uurijad vabaõhumuuseumist ja väljapoolt vaatluse alla varase nõukogude aja argielu eri tahke ja allikaid.
22.11.25
Vana maamaja päev
Vana maamaja päev
Taditsiooniline sügisene Vana maamaja päev Eesti Vabaõhumuuseumis toimub 22. novembril Kolu kõrtsis kell 11-15.
Nihutame seekord veidi piire ja räägime ka sellest, mis jääb eluhoonest väljapoole – keldrite ajaloost ja taastamisest ning liigniiskusest õuel. Lõpetuseks jõuame ringiga tagasi elumajani, aga hoopis uudses võtmes.
Ajaveeb
-
11.11.25
Ühe erilise maja lugu: Puka taluhäärber Hallistes
Selle suurejoonelise Mulgi taluhäärberi uuem ajalugu on kirev nagu enamusel Eesti parematel taludel ikka. Õnneks on sellel läinud kokkuvõttes paremini kui paljudel saatusekaaslastel. See on Eesti taluhäärbereist üks kõige silmapaistvamaid ning pretensioonikamaid – kahekordse suure hoone on kohaliku pärimise järgi 1900. aastail ehitanud läti ehitusmeistrid.Loe lähemalt -
21.10.25
Punaseks värvitud katuste aegu...
Loe lähemaltMeie vanemate ehitiste puhul on traditsiooniliselt katuste katmiseks kasutatud enamasti õlge ja roogu või puitu, harvemini põletatud savikive. 1920-1930. aastatel hakkasid levima valatud betoonkividest ja tsinkplekist katused. Ka Eesti Vabaõhumuuseumis on kõik need katusetüübid esindatud. Puitkatustest on muuseumis ülekaalus laastukatused, lisaks on siin mõned laudkatused ning ainsana võib sindelkatust näha 2012. aastal külastajatele avatud Lau külapoe hoonel. 1914. aastal püstitatud pood oli alates 1930. aastate lõpust vooderdatud rootsipunase püstlaudisega ning 2025. aasta sügisel võõbati rootsi muldvärviga punaseks ka hoone katus.
-
07.10.25
Ühe erilise (tüüp)maja lugu: Silikaltsiidist eksperimentaalseeria 66-21
Uurimis- ja katsetööd silikaltsiidi toomiseks algasid 1948. aastal Tallinna silikaattelliste tehases Kvarts. Silikaltsiit võinuks jääda lühikeseks peatükiks Eesti ehitustööstuse ajaloos kui polnuks kolhoosides algamas ulatuslikku industriaalse ehitustegevuse arendamist ja ehitusmahtude kasvatamist. Pärimuse järgi oli just seeria 66-21 (1966) üks esimesi kolhoosidele suunatud individuaalelamu tüüpprojekte, mille püstitamiseks oli mõeldud rakendada industriaalseid betoonelemente. Silikaltsiidi kasutus individuaalelamute püstitamiseks levis üle Eesti ja püsis nõukogude aja lõpuni. Selle tulemusena leiab tänaseni paljudest Eestimaa nurkadest hõlpsasti äratuntavaid silikaltsiidist ühepereelamuid.Loe lähemalt