Valdkonnad
Eesti maaehituspärand
Maaarhitektuuri konspekt, muuseumikogud, põhikirjandus ja oma maja ajaloo uurimine
Astu sisse
Nõustamine majaomanikele
EVMi koordineeritud majaomanikele suunatud ehitusalane nõustamisvõrgustik.
Astu sisse
Vana maja taastamine
Näpunäited, juhised ja majaomanike kogemused, mis aitavad vana maja renoveerida ja hooldada.
Astu sisse
Teabekogu
Kasulikku lugemist: käsiraamatud, juhendmaterjalid, monograafiad, trükised jm.
Astu sisse
Sündmused
03.03.26 - 30.04.26
Näitused
"Alevi unistus" Võrumaa Keskraamatukogus
Rändnäitus "Alevi unistus" on jõudnud Võrumaa Keskraamatukokku! Näituse autor etnograaf Heiki Pärdi sai inspiratsiooni 2016. aastast ajakirjas „Pööning“ ilmunud artiklisarjast „Alevite pärlid“. Väljapanek annab läbilõike olulistest hoonetüüpidest ja avalikust ruumist erinevatel ajajärkudel.
21.03.26
Vana maamaja päev
Vana aia päev
21. märtsil toimub Eesti Vabaõhumuuseumi Kolu kõrtsis taas üle pika aja Vana aia päev! Juttu tuleb pärandtaimedest ja sellest, mida vanas aias tähele panna ning kuidas endiste aegade märke ära tunda. Lisaks spetsialistide ettekannetele on kavas paar kogemuslugu aiaomanikelt. Oodatud on kõik vanade majade ning aedade omanikud ja aiandushuvilised!
10.02.26 - 27.09.26
Näitused
Kaameraga kaduvat püüdmas. Gea Troska 100
Kolu kõrtsi talli all on avatud näitus nimeka Eesti etnograafi Gea Troska fotodest, mis jäädvustavad taluarhitektuuri ja külamaastikke.
Ajaveeb
-
19.02.26
Ühe Mulgimaa talu lugu 1944-2024
Kirjutades peatselt kirjastuses Tänapäev ilmuvat raamatut „Stalini aeg Eesti külas“, sattus Heiki Pärdi rahvalt võõrandatud varade kohta arhiivist andmeid otsides muuhulgas Kõlu talu materjalide peale. Töö käigus selgus muuhulgas, et talu peremees oli Vabadussõja kangelane, kellest on oma asjakohases artiklis kirjutanud tollane Viljandi Muusemi direktor Jaak Pihlak.Loe lähemalt -
15.01.26
Ühe erilise maja lugu: Kadrina jaamahoone
Paljud Eesti raudtee ajalugu uurinud autorid on arvanud, et tänaseni säilinud ja üheks Eesti kauneimaks peetud Kadrina jaamahoone ehitati 1870. aastal A. von der Pahleni tellitud eriprojekti järgi, kus paiknesid ka paruni eraruumid. Tegelikult on see hoone tunduvalt hilisem, sest Kadrinas on olnud kaks jaamahoonet ja nende mõlema aluseks oli samuti tüüpprojekt.Loe lähemalt -
17.12.25
Ühe kadunud küla lugu. Petserimaa kalurite ümberasumine teise ilma otsa
Loe lähemalt1929. aastal loodi Eestis asunduskomisjon, mille juhtimisel asuti riigireservmaadele uudisasundusi rajama. 1920. aastate lõpus tuli valitsusel lahendada aga ka erakorralisi olukordi, mille peamiseks põhjuseks olid Eesti Vabariigi koosseisu läinud Petserimaad 1928. ja 1929. aastal tabanud äärmuslikest ilmastikuoludest tingitud üleujutused. Esimesena alustati riigi ettevõtmisel Leetse-Pallaste rajamist. 1927.–29. aastal toodi 14 perekonda Petserimaalt Kulje vallast Suure-Seltsõ külast esialgu Paldiskisse. Tegu oli kaluritega, mistõttu otsustati rajada väikesed 2–7 ha kalurikohad. Hoonestamisel kasutati kahte erinevas mahus hoone projekti, mille vahel asunikud võisid ise valida.