Valdkonnad
Eesti maaehituspärand
Maaarhitektuuri konspekt, muuseumikogud, põhikirjandus ja oma maja ajaloo uurimine
Astu sisse
Nõustamine majaomanikele
EVMi koordineeritud majaomanikele suunatud ehitusalane nõustamisvõrgustik.
Astu sisse
Vana maja taastamine
Näpunäited, juhised ja majaomanike kogemused, mis aitavad vana maja renoveerida ja hooldada.
Astu sisse
Teabekogu
Kasulikku lugemist: käsiraamatud, juhendmaterjalid, monograafiad, trükised jm.
Astu sisse
Sündmused
07.10.26 - 31.10.26
Näitused
"Raudteemajade saatus" TÜ Pärnu kolledž
Raudteemajade näitus on jõudnud TÜ Pärnu kolledžisse! 2020. aastal loodud näitusega tähistab Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskus Eesti raudtee 150. juubelit – 1870. aastal alustas tööd Paldiski–Tallinna–Tosno raudteeliin.
07.10.26 - 29.10.26
Näitused
"Talumaja silmad ja suud" Mõisaküla muuseumis
Eesti Vabaõhumuuseumi rändnäitus „Talumajade silmad ja suud“ on oktoobris vaatamiseks üleval Mõisaküla muuseumis!
08.09.26 - 23.10.26
Näitused
"Põhjamaiste peremajade tulek Eestisse" Õisu raamatukogus
Näitus "Põhjamaiste peremajade tulek Eestisse. 1960. aastate tüüprojektid" on jõudnud
Õisu raamatukogusse!
Ajaveeb
-
05.10.26
Ühe erilise maja lugu: Juuru õigeusu kirik
Loe lähemaltJuuru õigeusu kiriku nurgakivi pandi 5. juulil 1892 ning valminud pühakoja õnnistas 26. augustil 1893 Riia ja Miitavi peapiiskop Arseni. Kiriku tegi ainulaadseks tema ebasümmeetriline põhiplaan ning erandliku nurgakellatorni, samuti maakiriku kohta harukordse kahe altari olemasolu. Viimastest peaaltar oli pühitsetud Püha Vassilile ja kõrvalaltar Radoneži Sergius Imetegijale.
-
07.09.26
Meltsa-Tõlla talu saatus
Juuniküüditamisega 1941 viidi Eestist vägivaldselt ära umbes 10 000 inimest, kellest rohkem kui pooled ei jõudnud enam kunagi tagasi kodumaale. Üks silmapaistvaid Eesti talusid, kus elu katkes 14. juunil 1941, oli Meltsa-Tõlla Vana-Karistes Mulgimaal. Tähelepanuväärne on see talu olnud oma panuse poolest Eesti põllumajanduse arengusse.Loe lähemalt -
04.06.26
Ühe erilise veski lugu: Juhani tuuleveski
20. sajandi algul enne I maailmasõda kerkis Läänemaale Kirbla kihelkonda Võhma külla omapärane tuuleveski, mille sarnast ei leidu Eestis ega tõenäoliselt kaugemalgi. Veski tegi unikaalseks selle kandiline paekivist mitmekorruseline allosa, kitsas puidust kere ning mehhanism, mis hoidis kuue tiivaga tuuliku pead alati automaatselt vastu tuult.Loe lähemalt