Eesti Vabaõhumuuseum on saanud Erasmus+ 2025-2026 programmi raames toetust projektile “Kogukondade kasvatamine ja kaasamine kultuuripärandiga seotud tegevustesse Eesti Vabaõhumuuseumis” (2025-1-EE01-KA122-ADU-000325564).
Kavakohaselt toimub 2026. aastal kuus maa-arhitektuuri ja kultuuripärandi valdkonna töötajate õpirännet erinevatesse Euroopa vabaõhumuuseumidesse. Projekti eesmärgiks on laiendada täiskasvanuharidusega seotud töötajate erialaseid oskusi, et parandada muuseumi õppe- ja nõustamistegevuse ning kultuuripärandiga tegelemise kvaliteeti. Õpirännete käigus püütakse leida lahendusi erinevate sihtgruppide ja kogukondade paremaks kaasamiseks ning keskkonnahariduse metoodika arendamiseks. Ühtlasi võimaldab projekt arendada Eesti Vabaõhumuuseumi rahvusvahelist mõõdet, leida uusi koostööpartnereid ja uuendada juba toimivaid sidemeid.
Erasmus+ programmi riiklik agentuur Eestis on
Haridus- ja Noorteameti Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse Agentuur.
Rohkem infot programmi kohta leiab agentuuri kodulehelt: https://eeagentuur.ee/
Projekti kokkuvõte
Esimene õppereis Belgiasse Bokrijki vabaõhumuuseumisse 23.-27. aprillil
23.-27. aprillil külastasid viis Eesti Vabaõhumuuseumi töötajat maaarhitektuuri keskusest Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri programmi toetusel Belgias asuvat Bokrijki vabaõhumuuseumi. Õppereisi eesmärk oli täiendada töötajate erialaseid oskusi, et parandada muuseumi õppe- ja nõustamistegevuse ning kultuuripärandiga tegelemise kvaliteeti. Külastuseks valiti spetsiaalselt aprilli viimane nädalavahetus, kuna siis toimus esmakordselt suur erinevate käsitööliste ja meistrite tööd tutvustav avalik üritus.
Õppereisi esimesel päeval võtsid meid vastu muuseumi töötajad Jeroen Desaver ja Rien Bogaert, kes korraldasid meile muuseumis ekskursiooni ja andsid põhjaliku ülevaate muuseumist, enda tööst, traditsioonilisest Belgias levinud vahvärk ehitusest ning nädalavahetusel toimuvast sündmusest.
Bokrijki vabaõhumuuseumi omapäraks on see, et see on osa suuremast organisatsioonist, mis haldab ka suurt loodusparki ümber muuseumi koos arboreetumi ning suure vabaõhumänguväljakuga. Pindala ning hoonete arvu poolest on muusem mõnevõrra suurem kui Eesti Vabaõhumuuseum.
Üheks muuseumi tegevussuunaks on ka traditsiooniliste käsitööoskuste ning materjalikasutuse edendamine läbi koostöö disaineritega omamoodi loomeinkubaatoris. Muuseumi kõrval asuvas mõisamajas on sisse seatud töökojad, korraldatakse töötubasid käsitööoskuste tutvustamiseks, igal aastal antakse välja disainiauhinda.
Kuigi praegu toimib see üksus veel riigipoolse toega, loodetakse tulevikus erasektorit kaasates muuta need tegevused isemajandavaks. Ilmekalt väljendus selline koostöö hiljuti renoveeritud mõisamaja detailideni läbi mõeldud sisustuses: võttes eeskujuks kunagiste aristokraatlike hoonete interjöörid ja tüüpilised esemed, oli disainerid loonud kaasaegsed, kuid traditsioonilistel materjalidel ja tehnikail põhinevad mööbliesemed ja sisustustekstiilid (nt kardinate valmistamisel oli kasutatud hobusejõhve). Üksusel on ka raamatukogu, mille juurde plaanitakse luua n-ö materjaliraamatukogu, mis aitaks disaineritel ja käsitöölistel paremini mõista, uurida ja kasutada naturaalseid materjale ja traditsioonilisi tehnikaid.
Traditsiooniliste tehnikate kasutamist kaasasegsed võtmes näeb ka vabaõhumuuseumis: otsides viise, kuidas külastajatele rääkida leivategemise lugu ja pakkuda värskeid küpsetisi, kasutati ära muuseumi ühe talukompleksi suurt kõrvalhoonet, kuhu arhitektid projekteerisid kaasaegse leivaküpsetusköögi. Köök rajati traditsioonilises vahvärktehnikas hoone sisse, kusjuures kõik uuendused on tagasi pööratavad. Sama kompleksi teises hoones saab jälgida ka leivaküpsetamist traditsioonilises leivaahjus.
Erinevalt EVMist ei korralda Bokriijki vabaõhumuuseum eraldi seminare majaomanikele ja renoveerimis- või kultuuripärandispetsialistidele, küll aga koguvad ja dokumenteerivad nad koostöös Bokrijki loometegevuse inkubaatori ja kogenud meistritega projekti Craftership ja Heritage raames mitmesuguseid käsitööoskusi, teadmist materjalidest ja tehnoloogiatest, mille hulka kuulub ka ehitamisega seotu. Valmivad õppevideod erinevatel teemadel. Samuti korraldatakse Belgia erinevais paigus huvilistele praktilisi töötube.
Muuseum on rakendanud põhimõtet, et mõne museaalse hoone renoveerimistööde lõpetamise järel on korraldatud selle hoone n-ö päritolukogukonnale muuseumis kokkutulek, et säiliks side kogukonna ja muuseumisse toodud hoone vahel. Kogukondi on kaasatud peamiselt läbi kohalike ajaloo- ja muinsusseltside.
Õppereisi teine ja kolmas päevas möödusid muuseumis suurel käsitöölistele ja meistritele pühendatud sündmusel. Käsitööliste päevade raames tutvustati muuseumis nii klaasipuhumist, taimedega värvimist, puutööd, savipõrandate rajamist, kui ka Belgiale omast vahvärk konstruktsiooni punutud saviseinte ehitamist ja krohvimist.
Oli põnev, et muuseum on lasknud disainida pisikese vahvärkhoone sõrestiku, mille peal saab näitlikustada ja harjutada vahvärk-tehnikat, samuti näidata erinevaid katusekattematerjale ja -tehnikaid. Sõrestik on kokkupandav ja seda saab transportida eri paikadesse, nt messidele kaasa võtta.
Täheldasime, et ka Bokrijki muuseum seisab silmitsi traditsiooniliste piirkondlike katusematerjalide kasutamisega seotud raskuste ees. Vaid ühe elumaja ja abihoone katus on ehitatud õlgedest. Neilgi on keeruline koha pealt saada sobivat katuseõlge.
#erasmuspluss #euroopasolidaarsuskorpus #erasmus+
25.-27. mail oli viiel Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri ja kultuuripärandi valdkonna töötajal võimalus külastada Erasmus+ ja Euroopa Solidaarsuskorpuse agentuuri programmi toetusel Taanis Aarhusis asuvat Den Gamle By vabaõhumuuseumi. Tegemist on ajaloolist linnaelu kajastava muuseumiga, mille väljapaneku kvaliteet ja käsitletavate teemade ajakajalisus teeb sellest ühe silmapaistvama vabaõhumuuseumi kogu Euroopas. Kuna EVM on välja töötamas haridusprogrammi vaimsete erivajadustega külastajatele, oli õppereisi üheks eesmärgiks tutvuda vastava praktikaga Den Gamle By’s, kes on olnud sel alal pioneeriks ja eeskujuks paljudele teistele. Samuti tundsime huvi tundlike ja keeruliste teemade käsitlemise vastu ekspositsioonis ning soovisime saada kogemusi, kuidas kaasata ja kõnetada erineva sotsiaalse ja kultuurilise taustaga inimesi.
Den Gamle By võlub oma ehedusega! Sestap on tegemist Taani populaarsuselt teise kultuurharidusliku muuseumiga, mida külastab üle 568000 inimese aastas. Ajalooliselt tõetruu miljöö loomise kõrval pannakse väga suurt rõhku ka omaaegsete oskuste ja käsitöövõtete säilitamisele ja edasiõpetamisele. Muuseumis on mitmeid suurepäraselt sisustatud ja toimivaid töökodasid ning arvestatav aiandus.
Meie huvi keskendus eeskätt kaasamisele ja vahendustegevusele. Meid vastu võtnud pedagoogid Pauline ja Birgitte andsid põhjaliku ülevaate muuseumi haridusvaldkonna tööst. Kõlama jäid mõtted, et muuseum peab pakkuma eeskätt emotsioone, olema kaasav, kujutlusvõimet elavdav ja kriitilist mõtlemist toetav. Põnevust pakkus uus haridusprogramm, mis aitab kasvatada tolerantsust vähemuste suhtes (LGBT, autism, usulised ja rahvuslikud eripärad). Den Gamle By programmides kasutatakse sageli reaalsete lugude põhjal kujundatud tegelasi, kelle positsioonilt on lihtsam diskussiooni tekitada. Tore oli kogeda, et igapäevatöös on nii meie kui taani muuseumipedagoogidel üsna sarnaseid väljakutseid.
Ääretult huvitav oli tutvuda dementsetele mõeldud keskkonna ja tegelusprogrammiga, millest oli palju õppida. Suhtumine vaimsete erivajadustega külastajatesse on ääretult delikaatne, lugupidav ja pisiasjadeni läbimõeldud. Eriprogrammide läbiviimiseks on muuseumis sisustatud 1950. aastate stiilis korter, sest just sellesse aega jääb praeguste 80-aastaste nooruspõlv ja tegus aeg. Dementsetele suunatud programmid on saanud väga positiivset tagasisidet, sest suudavad seda rasket haigust põdevaid inimesi avada ja nende mälu äratada.
Nn mälukorteris toimus ka meie kohtumine muuseumi direktor Julie Rokkjær Birchiga. kes tutvustas Den Gamle By uut visiooni ja strateegiat aastani 2030. Selle keskmes on kodutunde rõhutamine nii asutusesisesel, kohalikul kui ka riiklikul tasandil, korduvkülastuste kasvatamine, erinevate sihtgruppide kaasamine.
Reisil tutvusime ka muuseumi telgitagustega. Den Gamle Byl on tohutu suur elavdajate armee, kes kõik tuleb ajastuomaselt rõivastada. Selleks on muuseumil oma õmblustöökoda, kus valmivad sobivad kostüümid nii 1974, 1923 kui ka 18.-19. sajandi ekspositsiooni tarbeks. Muuseumi kõrghooaeg on juulis, mil seda külastab u 12000 inimest päevas. Teine kõrgpunkt on jõulud. Hooaja kõrghetkedel on muuseum põhjalikult erinevate tegelastega kaetud. Muuseumi elavdamisel on oluline roll umbes 330-360 vabatahtlikul.
Tore, et meil oli piisavalt aega, et muuseumiga ka omal käel põhjalikult tutvuda ning omavahel arutleda. Tähelepanu väärib, kui julgelt käsitletakse n-ö raskeid ja tundlikke valdkondi, mis põhinevad sageli reaalsetel karakteritel ja nende mälestustel. Fookusesse on toodud arutelu õhutavad teemad nagu naiste õigused, abort, samasooliste kooselu, Gröönimaale tehtud ülekohus, sallivus, immigratsioon, võõrtöölised, erivajadused, demokraatia. 1974/2014 linnaosa kuraatori Anna juhtimisel toimunud ekskursioonil saime teada, kuidas on selleks kogukondi ja erinevaid informante kaasatud. Saime palju mõtlemisainet ja kasulikke võtteid, mida oma edaspidises töös rakendada.
Et meie vabaõhumuuseumis on elavat arutelu põhjustanud nõukogudeaegne kolhoosi kortermaja, siis saime taani kolleegide palvel seda, aga ka 1950. aastate algust käsitlevat Sepa talu lähemalt tutvustada. Workshopil toimus konstruktiivne arutelu tundlike teemade kajastamisest ning kaasavatest haridusprogrammidest. Väga oluliseks reisi tulemuseks on uued kontaktid Den Gamle By kolleegidega, kellega loodame koostööd jätkata ka edaspidi.
Vastuvõtjate soovil hõlmas meie õppereis ka Moesgaardi muuseumi. 2014. aastal valminud uues moodsas peahoones sukeldusime terveks pikaks päevaks vaimustavatesse arheoloogia ja etnograafia väljapanekutesse. Imetlust äratasid nii heatasemeline näitusekujundus, erinevate AV ja disainlahenduste kasutamine kui ka mahukaid teemasid kokku võtvad näitusetekstid, mis olid erineva taustaga külastajatele lihtsasti arusaadavad.
