Erivajadustega külastaja

VAEGNÄGIJAD JA PIMEDAD

Pikk ring

Kassa – Sassi-Jaani talu – Köstriaseme talu – Pulga talu (saun ja sepikoda) – Sutlepa kabelist mööda – Lau pood – Kuie kool – Sepa talu – kassa

Teekonna pikkus 1,3 km, aega kulub 1,5 tundi

Lühike ring 1

Kassa – Sassi-Jaani talu – kõrtsist mööda Lau poodi – Kuie koolimaja – Sepa talust mööda kassasse

Teekonna pikkus 1 km, aega kulub 1 tund

Lühike ring 2

Kassa – Köstriaseme talu – Pulga talu (saun ja sepikoda) – Härjapea talu – Kolu kõrts – kassa

Teekonna pikkus 1 km, aega kulub 1 tund (+ söömine)

LIIKUMISPUUDEGA KÜLASTAJA

Peamised huvipunktid: Sassi-Jaani – Köstriaseme – Pulga –Härjapea – Sutlepa kabel – Orgmetsa pritsikuur – Kuie koolimaja (teisaldatav kaldtee) – Kolhoosimaja – Sepa – (Kolu kõrts)

Teekonna pikkus 2,8 km, selle läbimiseks kulub 2 tundi

Eesti Vabaõhumuuseumis eksponeeritud ajaloolised hooned ei vasta tänapäeva ligipääsetavuse nõuetele ja paljudesse neist ei ole võimalik ratastooliga sisse pääseda. Lisaks on muuseumi territoorium suur ja vahemaad pikad. Järgnevat teekonda soovitame neile külastajatele, kelle liikumine on raskendatud.

Muuseumi peamised teed on kruusakattega, mis vihmasel ajal võivad olla pehmed ja porised, talvel teinekord ka libedad. Metsa vahel leidub pinnaskattega jalgradu, millest mõned on ratastooliga läbimiseks liiga kitsad ja ebatasased. Tuulikute mägi saarte tsoonis on küllalt järsu tõusuga. Sinna soovitame ratastoolis külastajal liikuda setu ja peipsivene majapidamiste või Kuie koolimaja ja vesiveski kaudu. Kolhoosi kortermajaga saad tutvuda virtuaaltuuri abil. Selleks laenuta kassast tahvelarvuti. Invatualetid asuvad kassas, Kolu kõrtsi juures ja Kolga talu aida-lauda raidas. Suvehooajal on invatualett avatud ka kiigeplatsil.

 

SASSI-JAANI TALUS saad hea ülevaate meie taluarhitektuurist ja talurahva elatusaladest. Rehemaja rehealuse näitus tutvustab taluhoonete ehituskonstruktsioone, -materjale ja -võtteid. Laudas on loomakasvatust tutvustav väljapanek ja aidahoone otsas asuvas vankrikuuris saad teada maaviljeluse ja põlluharimisriistade kohta. Aiamaal võid näha, milliseid taimi talu põllul ja peenramaal kasvatati. Aidamade on kõrge ja aitadesse saab pilgu heita avatud ukse kaudu.

KÖSTRIASEME TALU rehemaja rehealuses võid ette kujutada, millist rasket tööd pidid meie esivanemad tegema, et oma peamist toitu – rukkileiba – lauale saada. Rehealuses peksti rukkiterad kootidega vihkudest välja ja terad sõeluti tuulamise teel aganatest. Rehealusest saad ukse kaudu vaadata rehetuppa, kus suure reheahju suitsus kuivasid partel rukkivihud. Rehepeks kestis augustikuust novembrini. Teoorjuse ajal tuli lisaks oma viljale ka mõisas reht peksmas käia. Läbi avatud uste võid kiigata ka aitadesse, kus on hoiul pererahva toit ja tarbevara.

PULGA TALU on pärit Põhja-Eestist ja seetõttu on siin ehitusmaterjalina kasutatud palju paekivi. Õuel näed huvitavaid hooneid. Sepikoda on tuleohu tõttu laotud üleni paekivist. Selle vastas asub saun, kus lisaks pesemisele raviti haigusi, kosutati tervist, sünnitati ja surdi. Kahekordne ait rehemaja kõrval peegeldab põhjarannikule iseloomulikke Soome mõjusid. Põhjanaabrite eeskuju järgi on ehitatud ka hõredad palkidest heinalaod. Rehemaja paekivist rehealusest on saanud näituseruum. Astu sisse ja vaata, mida seal seekord näha võib.

HÄRJAPEA TALU jääb kohe teisele poole külatänavat, aga otse läbi Pulga talu aiamulgu ratastooliga ei saa. Tuleb minna kas läbi rehemaja taga asuva värava või tagasi sauna ja sepikoja juurde ning keerata sealt paremale külatänavale. Siinne elumaja peegeldab 20. sajandi esimese poole uuendusi maakodude ehitamisel. Majal on veranda, ookerkollane laudvooder, tsementkividest viilkatus ja katuseärkel. Majaümbrus on kujundatud 1930. aastate kodukaunistamise kampaania vaimus. Majja kahjuks ratastooliga ei pääse.

SUTLEPA KABEL (dateering 1699) on üks meie vanimaid puukirikuid, mis on pärit rannarootsi aladelt . Pühapäeviti sõitis maarahvas parimais rõivais, hobune vankri või saani ees, ikka kirikusse. Avatud ukse kaudu saad kabeli sisemusse piiluda. Sisustus peegeldab talupoegliku ja barokse kunsti segunemist: valgeks lubjatud seinad, väiksed vitraažaknad altariseinas, madal tahveldisega kantsel, altarilaud ja -võre, kõrgel jalal ristimisnõu alus. Talurahvale on lihtsad puupingid kahel pool käiku, härrasrahvas istus altari kõrval eraldi pinkidel. Pärast teenistust sai kiriku ümbrus kogukonna uudiste vahetamise paigaks.

ORGMETSA PRITSIKUUR ehitati 1928. aastal. Priitahtlike pritsimeeste seltse asuti looma 19. sajandi teisel poolel, kui tuleohutusele hakati enam tähelepanu pöörama. Erilise hoo sai seltside tegevus 1920.–1930. aastatel. Läbi klaasukse näed vabatahtlike pritsimeeste varustust: käsipritse, voolikuid jm. Pritsikuuri torni kasutati voolikute kuivatamiseks ning seal asub häirekell. Tuletõrjeseltsid täitsid ka kultuurielu eestvedaja rolli korraldades piduõhtuid, kontserte ja heategevuslikke korjandusi.

KUIE VALLAKOOLIMAJA on tüüpiline 19. sajandi koolimaja. Erinevas vanuses lapsed õppisid koos ühises klassiruumis. Koolimajas on ka õpetaja korter, millest praegu on vaadeldavad köök ja elutuba. Koolikohustust kandsid 10–13-aastased lapsed ja õppeaasta kestis 15. oktoobrist 15. aprillini. Õpiti piiblilugu, katekismust, lugemist, kirjutamist eesti ja vene keeles, rehkendamist ning laulmist. Praegu koolimajja ratastooliga ei pääse, aga peagi valmib hoone sissepääsuni viiv kaldtee.

KOLHOOSI KORTERELAMU on tüüpprojekti järgi valminud silikaatkividest ühe trepikojaga korrusmaja. Majas on neli korterit, mis kujutavad maainimeste argielu 1960., 1970., 1990. ja 2010. aastatel. Keldrikorrusel on ülevaatlik näitus maaelu arengust kolhooside moodustamisest kuni tänapäevani ning mängu- ja tegevusala „Väikese Ilmari maailm“. Majas on trepid ja kitsad koridorid, mistõttu sinna ratastooliga ei pääse. Kassast laenutatud seadme abil saad seal aga virtuaalselt ringi liikuda.

SEPA TALU väikeses majas on ühe katuse all nii pererahva eluruumid kui laut. Lisaks on õuel pisike saun ja sepikoda. Sepp oli külas tähtis ametmees, sest hobused tahtsid rautamist ja rauast tööriistad parandamist ja väljavahetamist. Sepatöö andis perele põhilise sissetuleku ja seetõttu põldu nad suurt ei harinud. Sauna ja sepikotta saad ukse vahelt piiluda.

 

Jalga puhata ja end söögi-joogiga kosutada võid KOLU KÕRTSIS. Kõrtsi talliruumi aitab sul siseneda kaldtee. Kui soovid meie juures teha pikema jalutuskäigu, siis ratastooliga pääseb ligi veel Roosta talu rehealusesse, Kolga talu aida-lauda raita ja setu Vanatalo lauta ajutiste näitustega tutvuma.