Ehitusaeg on täpselt määratlemata – kiriku ukse kohale on lõigatud aastaarv „1699“, kuid arhiiviandmed mainivad kabelit juba 1627, teateid on temast ka 1670 ja 1698. Muuseumi toodi kabel 1970. Sutlepa kabel taaspühitseti 1989 ning see on tegev EELK Tallinna Jaani koguduse abikirikuna. Jumalateenistused toimuvad suuremate kirikupühade ja rahvakalendri tähtpäevade puhul.
Sutlepa kabeli näol on tegemist ainulaadse sakraalehitisega. Hoones on oskuslikult ühendatud talupoeglik ehitustraditsioon baroksete stiilielementidega. Interjöör kajastab 19. sajandi esimest poolt. Umbes 1837 võeti kabel korrastamiseks lahti ning püstitati uuesti, kasutades naabruses asunud Rooslepa kabeli palke. 1837 on külatisler Johannes Klingberg valmistanud ka kantsli, mis jäljendab Tallinna barokiperioodi meistri Tobias Heintze (1589-1635) töid. Dateeritud on veel altarilaud ja -võre (1810) ning kaheksanurke ristimisnõu alus (1802). Altari kohal rippuva Kristuse pildi kinkis kabelile mõisnik C. von Taube 1831. Kaunid on kabeli altariseina lihtsad tinaraamides vitraažaknad. Ukse kõrval asub rahakogumispakk, kuhu sai annetuse lasta nii hoone seest kui väljast. Mere lähedust tuletavad meelde seintele riputatud plekist pärjad, mis on pandud sinna merele jäänud meeste mälestuseks.
Sutlepa kabel on meenutus rannarootsi talupoegadest, kes asusid Eesti saartele ja rannikule 13. sajandil. Nad säilitasid siin oma vaba staatuse ega segunenud eestlastega. Enne Teist maailmasõda elas Eestis ligi 8000 rootslast. Nad moodustasid Loode-Eesti, Noarootsi kihelkonna, Vormsi, Ruhnu, Osmussaare ja Pakri saarte põhielanikkonna. Peaaegu kõik rootslased olid aga sunnitud maailmasõja keerises Eestist lahkuma.
Joonis
Kas teadsid?
- Kabeli ukse väliskaarel on näha dateering "1699", uksepiidas "1837". Esimene aastaarv märgib oletuslikku kabeli ehitusaega, teine ümberehitustöid.
- Traditsiooniliselt istusid mehed paremal ja naised vasakul pool. Kooriosas asuvad kahel pool altarit seinte ääres nn saksapingid, kus istusid rikkamad ja lugupeetumad pered. Ühetkokku mahutas kabel ligi 150 inimest.
- 1825 peeti kabelis jumalateenistust kaheksal korral, ilmselt talitati ka ristimisi, laulatusi ja matuseid. Teenistusi peeti nii eesti kui rootsi keeles.
- Vanu puukirikuid on Eestis säilinud väga vähe. Vanimaks puitehitiseks Eestis peetakse Ruhnu kirikut (1644), kaunis ja väärikas on ka Nõva kirik (18. sajand).