Puhkeaja suurenemine on XX sajandil olnud üks peamisi elulaadi ja -keskkonda kujundavatest teguritest, millel on oluline mõju nüüdisaegsetele elu- ja ruumikasutusviisidele. Linlaste vajadus hoida kontakti maaga sünnitas uut tüüpi ruume, millest iseloomulikumad on nõukogude ajal linnalähitsooni rajatud suvilarajoonid.
Põimides arhitektuuriajaloolist vaatenurka etnoloogilisega võtame eesmärgiks luua seniste kitsamate valdkondlike sissevaadete kõrval terviklik ruumikultuuriline käsitlus teise kodu rollist vaba aja veetmise kohana XX sajandi Eestis. Keskendume eeskätt nõukogudeaegsele peresuvilale kui iseloomulikule ehitus-ruumilisele kompleksile, argielu ja vaba aja koondumispunktile.
Uurimisprojekt hõlmab tööd arhiivi-, suulise ajaloo ja materiaalse kultuuri allikatega ning interdistsiplinaarseid välitöid. Projektil on rakenduslik perspektiiv museoloogilises kontekstis, aidates ette valmistada ühe nõukogudeaegse suvila ületoomist ja eksponeerimist Eesti Vabaõhumuuseumis.
Periood: 1.01.2025-31.12.2026.
Vastutav täitja: Epp Lankots (Eesti Kunstiakadeemia)
Töörühm: Epp Lankots (EKA), Mart Kalm (EKA), Anu Kannike (ERM), Anu Järs (ERM), Dagmar Ingi (EVM), Vivian Siirman (EVM), Maret Tamjärv (EVM), Triin Ojari.
Projekti tüüp: Eesti kultuuri teadus- ja arendusprogramm 2023-2026
Rahastaja: Kultuuriministeerium