Asparagus officinalis
Aspari võrseid koguti ja kasvatati Vahemere piirkonnas toiduks mitu tuhat aastat tagasi. Saksamaal ja Prantsusmaal tunti seda taime juba Rooma ajal. Siinsetesse mõisaaedadesse jõudis aspar 17. sajandi lõpul ja sai mõisarahva toidulaual levinud köögiviljaks. Saksa keelest on rahvasuhu läinud nimi spargel ning selle tuletised parjel, pargel, sparjel jt. Talurahvas jäi spargli suhtes aga ettevaatlikuks. Neile sai asparist eelkõige ilutaim, mille õrnad oksad on suvistes lillekimpudes asendamatud.
Aspar on kahekojaline taim. Tema emas- ja isasõied asuvad erinevatel taimedel. Toiduks kasvatamisel eelistatakse isastaimi, kuna neil tekib rohkem võrseid. Emastaimi aga kaunistavad sügisel oranžikaspunased marjapärlid.
Aspar kasvab Härjapea talu elumaja välisukse kõrval ja setu talu lillepeenras.