Tagasi

Näitused

Anna Kõivo hamekirjad / Kõivo Anne hammõkirät

11. november, 2025 - 29. september, 2026
11.11.25 - 29.09.26
Näitused

Anna Kõivo hamekirjad / Kõivo Anne hammõkirät

Külastamine muuseumi piletiga.

Näitus "Anna Kõivo hamekirjad / Kõivo Anne hammõkirät " on avatud setu talus kuni 2026. aasta suvehooaja lõpuni 29.09.


Anna Kõivo ehk setopäraselt Kõivo Anne (1928–2024) oli tunnustatud käsitöömeister, leelonaine, kangakudumise ja seto rahvarõivaste asjatundja.

Anna sündis Petserimaal Järvesuu vallas Lutepää külas põllupidajate perekonnas 9. oktoobril 1928. Hariduse omandas ta Jatsmani 6-klassilises koolis, kuid edasised õpingud Petseri gümnaasiumis katkestas sõda. Töö kõrvalt tuli aidata emal kasvatada kaht nooremat venda. Raskel ajal, mil nappis toitu ja riideid, elatus pere käsitööst, mida vahetati kõige vajaliku (eriti toidu) vastu. Siit pärinesid Anna emalt ja vanaemalt õpitud käsitöö-oskused.


1951. aastal abiellus Anna Stepan Kõivoga. Perre sündis neli last: kolm tütart ja poeg. Kui abikaasa 1971. aastal suri, jäi naine lastega üksi. Et elu üksikus talus hakkas üle jõu käima ning lapsed vajasid koolitamist, ehitati oma kätega maja Värskasse, kuhu koliti 1976. aastal. Anna läks tööle Värska teeninduspaviljoni, kus tema tööd tunnustati peagi „parima kangakuduja“ tiitliga.


Pärast pensionile jäämist jätkas ta tegelemist käsitööga, saades suuremat indu 2006. aastal Värska käsitööselts „Kirävüü“ asutamisega. Seal oli Kõivo Anne autoriteet, kelle poole pöörduti alati nõu ja abi saamiseks. Lisaks käsitööle saatis teda kõikjal seto rahvalaul algul Põrste, hiljem Leiko ja Kuldatsäuga leelokooris.

Kõivo Anne oli Setomaal laialt tuntud oskaja, teadja ja jagaja nii sõnolise kui käsitöömeistrina. Ta on loonud tohutul hulgal seto villaseid vaipu, suurrätte, kavandanud meeste püksiriideid, kudunud hammõkäusseid, pühaserätte, peavöid, kirivöid. Tema roll traditsioonilise seto käsitöö säilimisel ja noorematele põlvkondadele edasiandmisel on hindamatu. Ta saanud kolmel korral Anne Vabarna nimelise omakultuuri preemia. 2007. aastal tunnustas teda kui pärandikultuuri hoidjat Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit, 2011. aastal valiti Anne Seto Kuningriigi käsitöömeistriks, 2015. aastal sai ta elutööpreemia. Selle lihtsa ja armsa inimese, erakordse seto meistri pärand elab edasi tema arvukate õpilaste, laste ja lastelaste käsitööoskustes ja loomingus.

 

Näitus seto naiste hame käisekirjadest valmis Kõivo Annel veel kõrges eas, 88 aasta vanuselt. Linane hame ehk särk on seto naise rõivastuses üks pilkupüüdvamaid riideesemeid. Selle laiade varrukate keskosas paikneb punase villase lõngaga sisse kootud mustrivöönd, milles avaldub kuduja loovus, osavus ja ilumeel.

Kõivo Anne looming on inspireeritud nii ümbritsevast loodusest kui ka Setomaa tekstiilikunsti pikkadest traditsioonidest. Selles on võimalik näitusel tema tehtud mustrijooniseid ja kootud hamekirju uurides oma silmaga veenduda.

Sündmused

25.04.22 - 31.01.26
Näitused

Näitus "Tallinlased Õismäe raba asustamas"

Näitus kajastab moodsa „küla“ rajamist Õismäe raba piirkonda. 
29.09.25 - 22.04.26
Sündmused

Talvehooaeg Eesti Vabaõhumuuseumis

Talvehooajal võlub vabaõhumuuseum oma rahuliku elurütmi ja kodusoojusega. Rahvakalendri tähtpäevade sündmused on seevastu tempokad ja neid jagub kogu talvehooaega.
10.11.25 - 08.02.26
Näitused

"Põhjamaiste peremajade tulek Eestisse" Eesti Vabaõhumuuseumis

Valminud on järg eelmisele, 1940. ja 1950. aastate individuaalelamute tüüpprojekte tutvustavale näitusele. Seekord on näituse autorid Alois Andreas Põdra ja Heiki Pärdi teemaks võtnud 1960. aastad, mil Eestis hakkasid levima Põhjamaadest imporditud uued modernistlikud arhitektuurivõtted. Kui näituseseeria eelnev osa esindas suurt osa nõukogudeaegsest eramufondist, siis käesolev osa tutvustab väiksema levikuga, kuid siiski tähelepanuväärset perioodi Eesti eramuarhitektuuris.
10.11.25 - 08.02.26
Näitused

"Põhjamaiste peremajade tulek Eestisse" Eesti Vabaõhumuuseumis

Valminud on järg eelmisele, 1940. ja 1950. aastate individuaalelamute tüüpprojekte tutvustavale näitusele. Seekord on näituse autorid Alois Andreas Põdra ja Heiki Pärdi teemaks võtnud 1960. aastad, mil Eestis hakkasid levima Põhjamaadest imporditud uued modernistlikud arhitektuurivõtted. Kui näituseseeria eelnev osa esindas suurt osa nõukogudeaegsest eramufondist, siis käesolev osa tutvustab väiksema levikuga, kuid siiski tähelepanuväärset perioodi Eesti eramuarhitektuuris.
Põhja-Eesti
Saared
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti