Seto keeles seto vanemast söögist

Eesti Vabaõhumuuseum koos Eesti Kunstiakadeemia ja Eesti Rahva Muuseumiga otsib lugusid nõukogudeaegsetest suvilatest ja suvilaelust. Kui omad või oled omanud 1950.-1980. aastatel ehitatud suvilat ja oled nõus jagama oma mälestusi suvila saamisloost, suvila ehitusest või ümberehitusest ja sisustamisest, suvilas töötamisest ja puhkamisest, siis võta julgelt meiega ühendust!

1799. aastal käskis Vene tsaar Paul I üle kogu impeeriumi rajada mõisatesse magasiaidad, et vältida näljahädasid. Kuid sajand hiljem olid need kivist laenuviljaaidad muutumas kasutuks, sest raudteed ja kartulikasvatus vähendasid vilja tagavara vajadust. Tori vald lahendas ootamatult tühjaks jäänud hoone küsimuse nutikalt: 1905. aastal avati endine magasiait elava seltsimajana. See andis eeskuju ka teistele Eesti seltsidele, millest paljud ehitasid oma seltsimajad just endistesse magasiaitadesse.

Muudatused Lõuna-Eesti 19. ja 20. sajandi vahetuse aegses käsitöölise majapidamises puudutavad eeskätt talu õueala ning elamut, kasutatakse ka Sepa talus elanud Harakute perekonna lugusid.  Sepa muuseumitalus saab endisest külasepast kolhoosisepp, kes peab uue korra tingimustes hakkama saama ja kohanema.

Uues artiklis tutvustab Heiki Pärdi Henno taluhäärberit Kambjas. 1920. aastate algul peipsivenelaste artelli ehitatud Henno (Enno) talu esinduslik elumaja ning mõisapärane õuekujundus on kõike muud kui tavaline ühe Eesti talu jaoks.