EESTI VABAÕHUMUUSEUMI MAASTIKUKUNSTI RAJA LOOMINE NÄITUSELE “UNISTATUD POLE UNUSTATUD”
Kuraator: Elo Liiv
Projektijuht: Vivian Siirman
Korraldaja: Eesti Vabaõhumuuseum
Ajakava
16.07-16.08.2026 Konkursi toimumine ja kunstnike valik
10.10.2026 - valitud kunstnike avalikustamine
10.11.2026 – valitud kunstnike poolne ideekavandite esitamine, tagasisidestamine
10.12.2026 – lõpliku kavandi ja materjali ning tehniliste vajaduste esitamine
01.-20. mai 2027- installatsioonide paigaldamine või ehitamine VÕM-is
21. mai 2027 näituse avamine muuseumi 70 juubeli puhul.
Installatsioonid jäävad avatuks 2027. aasta lõpuni.
Kontseptsioon
Eesti Vabaõhumuuseum kutsub
kunstnikke, skulptoreid ning (maastiku)arhitekte osalema interdistsiplinaarse
maastikukunsti raja loomisel. Algatus on pühendatud 1957. aastal asutatud Eesti
Vabaõhumuuseumi 70. aastapäevale.
Muuseumid on tavapäraselt keskendunud
säilinud ja kogutud pärandi eksponeerimisele. Näitus "Unistatud pole
unustatud" pöörab aga pilgu pärandi perifeeriale – tühjadele kohtadele
muuseumi kaardil. Oleme eksponeerimas puudumist.
Näituse kontseptsioon hõlmab kümmet
maastikukunsti installatsiooni, mis tähistavad valikut märgilistest Eesti
maaarhitektuuri näidetest, mis on oma unikaalsuse ja ajaloolise väärtuse tõttu
olnud muuseumi kogumisplaanides, kuid jäänud erinevatel põhjustel muuseumisse
toomata. Osa neist on tänaseks hävinud, mõni ootab oma saatust, osa säilinud
kohaliku kogukonna uhkusena. Osalevatel kunstnikel ja arhitektidel palutakse
mitte reprodutseerida olematuid hooneid, vaid luua kunstiline sild nende
pärandi, funktsiooni ja ajaloolise konteksti vahel. Eesmärk on luua uus
kunstiline reaalsus, kus põimuvad pärand, mälu ja kaasaegne ruumitunnetus.
2027. aastal tähistatava muuseumi 70.
juubeliaasta raames soovime publikuni tuua ehitamata jäänud hoonete lood
interdistsiplinaarse ja ruumikogemusliku lähenemise kaudu. Muuseumi
territooriumile, olemasoleva püsiekspositsiooni vahetusse lähedusse, luuakse
välinäitus, mis lähtub muuseumi ajaloolistest planeeringutest, tähistades
füüsiliselt paiku, kuhu kavandatud hooned algselt sobituma pidid.
Maastikukunstinäitus visualiseerib ja mõtestab lahti sündimata jäänud keskkondi, avades iga hoone või hoonekompleksi funktsiooni, vormi ja tähendusvälja nii kunstilises kui arhitektuuriajaloolises võtmes. See annab külastajatele võimaluse kogeda muuseumi rajajate ja arendajate visioone ning ideaalväljapanekut läbi 70-aastase ajaloo.
Installatsioonide paiknemiskohad ja kirjeldused:
1. Töökmanni kõrts (hävinenud) - kahe talliga suur maanteekõrts
2. Keskvere mõis – vanabalti tüüpi puust mõisahoone
3. Reiera talu (hävinenud)- Avinurme käsitöölise talu.
4. Mõisa moonamaja (Mõdriku moonamaja) - omalaadne esimene “kortermaja” maal
5. Rannarootsi talu - Korsi talu Ruhnus, eripärase “küüruga” rehemaja
6. Külatööstuse objektid - tõrva- ja lubjaahi
7. Vallamaja - 1866. a kogukonnaseadusega said eestlased võimaluse oma vallas asju ise korraldada, mis tõi ka kaasa valla asjade ajamiseks ning kohtupidamiseks vajalike hoonete ehitamise üle Eesti. Magasiait - kohaliku kogukonna viljatagavara säilitamine magasiaitades vähendas ikaldustest tingitud probleeme. Vaestemaja - kui algselt korraldati hoolekannet valdades külakorra alusel, hakati 19. ja 20. sajandi vahetusel rajama selleks eraldi hooneid
8. Mulgi suurtalu ja alatare (Kerase talu)- maamajanduse edenedes kujunenud suurtalu ühes häärberi, rohkete kõrvalhoonete ning sulase majapidamisega.
Mulgimaa suurtalu ekspositsiooni kavandatud Kerase talu häärber (Gea Troska, 1968). Mulgi suurtalu hoonetest jõuti püstitada vaid küün.
9. Kadrina raudteejaam – raudteejaam asus Eesti esimese 1869-70. a rajatud Paldiski-Tallinn-Tosno liinil. Raudteepeatuste rajamine mõjutas oluliselt maaasulate arengut.
Kadrina raudteejaama ekspositsiooni kavand, 2014. (Motor OÜ).
10. Rabassaare seltsimaja (hävinenud) - 19. sajandi teisest poolest alates sai hoogu seltsiliikumine, mis mängis väga olulist rolli Eesti ühiskonna demokraatlike põhimõtete ja tegevuse arengus. Seltsitegevuse arenedes suutsid paljud seltsid oma rahadega ehitada endale kooskäimiseks ka seltsimajad.
Asupaikade kirjeldused:
-Asukohakaardid ja materjalid: https://drive.google.com/drive/folders/1Shl0EBD9E7KrZq-oz5QVUfjtyqfFirrm
Kandideerida soovijatel kunstnikele pakume võimalust muuseumis näituse asupaikadega tutvuda. Selleks palun ühendust võtta e- maili aadressil info@evm.ee
Eelarve
- Installatsiooni loomise honorar
2000€ (osaleda võib ka mitmekesi)
- Installatsiooni tootmis- ja paigaldamiskulud 3000-5000€ (suuremad summad
tuleb korraldajatega läbi rääkida)
- reisikulusid ei kaeta, need sisalduvad tootmiskuludes
- korraldaja tagab osalejate majutuse installatsioonide paigaldamise ja
kohapeal ehitamise perioodil
*VÕM on km kohuslane, arvetele saab lisada km.
Kandideerimise tähtaeg 16.08.2026
Kandideerimiseks palume täita allolev vorm: https://docs.google.com/forms/d/e/1FAIpQLScBXZsMMR6fyrXZ8qgscRUS8T2y0UUrS0EP75LW13L0CQLckg/viewform?usp=header
ning esitada järgmised materjalid:
- hiljutine CV
- portfoolio või link kodulehele
- asukoha valik / eelistus
Lisainfo
Elo Liiv / kuraator, e-post: elo.liiv@gmail.com
Vivian Siirman/ projekti juht, e-post: vivian.siirman@evm.ee