01.02.26 - 01.02.26
Sündmused
Küünlapäev
Eestlaste rahvakalendris sai küünlapäeval talv poolitatud ja loodus hakkas tasapisi kevade poole piiluma. Taludes tuli küünlapäeval toidutagavarad üle vaadata ja veenduda, et pool talvistest varudest on veel alles ja kevade saabumiseni saab hing sees püsida.
On arvatud, et just küünlapäeval valmistatud valgusallikad põlevad kõige kauem ja kõige heledama leegiga. Seepärast tehti küünlapäeval rasvaküünlaid, mida sai erinevatel pidupäevadel süüdata. Küünlapäev on ka aasta esimene talvine naiste püha, mil õrnema soo esindajatel on paslik kõrtsi minna ja põski õhetama panevaid punaseid jooke rüübata.
On arvatud, et just küünlapäeval valmistatud valgusallikad põlevad kõige kauem ja kõige heledama leegiga. Seepärast tehti küünlapäeval rasvaküünlaid, mida sai erinevatel pidupäevadel süüdata. Küünlapäev on ka aasta esimene talvine naiste püha, mil õrnema soo esindajatel on paslik kõrtsi minna ja põski õhetama panevaid punaseid jooke rüübata.
Sündmused
25.04.22 - 31.01.26
Näitused
Näitus "Tallinlased Õismäe raba asustamas"
Näitus kajastab moodsa „küla“ rajamist Õismäe raba piirkonda.
29.09.25 - 22.04.26
Sündmused
Talvehooaeg Eesti Vabaõhumuuseumis
Talvehooajal võlub vabaõhumuuseum oma rahuliku elurütmi ja kodusoojusega. Rahvakalendri tähtpäevade sündmused on seevastu
tempokad ja neid jagub kogu talvehooaega.
10.11.25 - 08.02.26
Näitused
"Põhjamaiste peremajade tulek Eestisse" Eesti Vabaõhumuuseumis
Valminud on järg eelmisele, 1940. ja 1950. aastate individuaalelamute tüüpprojekte tutvustavale näitusele. Seekord on näituse autorid Alois Andreas Põdra ja Heiki Pärdi teemaks võtnud 1960. aastad, mil Eestis hakkasid levima Põhjamaadest imporditud uued modernistlikud arhitektuurivõtted. Kui näituseseeria eelnev osa esindas suurt osa nõukogudeaegsest eramufondist, siis käesolev osa tutvustab väiksema levikuga, kuid siiski tähelepanuväärset perioodi Eesti eramuarhitektuuris.
10.11.25 - 08.02.26
Näitused
"Põhjamaiste peremajade tulek Eestisse" Eesti Vabaõhumuuseumis
Valminud on järg eelmisele, 1940. ja 1950. aastate individuaalelamute tüüpprojekte tutvustavale näitusele. Seekord on näituse autorid Alois Andreas Põdra ja Heiki Pärdi teemaks võtnud 1960. aastad, mil Eestis hakkasid levima Põhjamaadest imporditud uued modernistlikud arhitektuurivõtted. Kui näituseseeria eelnev osa esindas suurt osa nõukogudeaegsest eramufondist, siis käesolev osa tutvustab väiksema levikuga, kuid siiski tähelepanuväärset perioodi Eesti eramuarhitektuuris.