Kevadpüha ja laadapäev

Kevadpüha ja laadapäev

reedel, 1. mail kell 11-16

Tänavusel kevadpühal viib ajakarussell meid infovahetuse ja -leviku keerulistele radadele. Igaühel on lood ja teadmised, mida endaga kanda või suusõnaliselt teistega jagada. Kirjaoskuse levik andis võimaluse omad mõtted kirja panna, edastatav sõnum muutus täpsemaks. Tehnikaajastu edenedes hakkas ilmuma ka mitmeid abivahendeid, millega teateid kiiremini vahetada ja kaugemale saata. Praegune infoküllus paneb meid aga tõsiselt proovile ning tõese uudiseni jõudmine polegi alati nii lihtne.

Tule uuri, mida põnevat pakuvad vanad lood ja kuidas külas jutud levivad? Kuidas tähtsat infot kogutakse ja edastatakse? Kui oluline võib olla kirjavahetus? Kas kõiki uudiseid saab uskuda?

Uudiste vahetamiseks ja sõpradega kohtumiseks sobib ka vabaõhumuuseumi traditsiooniline kevadlaat. Tule uudistama ja head kaupa tegema!

Sassi-Jaani talu - Kuidas jõuavad meieni vana aja lood?

Ühe võimaliku vastuse leiad Kiikla kogukonnateatri dokumentaallavastusest „Etnoloogide reisid Iisaku kihelkonda“. Lavastus põhineb Eesti Rahva Muuseumi stipendiaadi Hilda Konso välitööpäevikutel ja teiste ERM-i etnoloogide uurimis- ning kogumisretkedel. Lavale seadnud Ruth Linnard. Peaosas Tiina Tõnis (Eesti Noorsooteater), teistes osades Kiikla kogukonnateatri rahvas. 

Etendus algab kell 14 ja kestab 45 minutit.

Köstriaseme talu – Märgid kui sõnumikandjad

Juba ammustest aegadest on sõnumeid edasi kandnud kodused märgid: rõivastele, kodutekstiilidele ja majariistadele tehtud mustrid. Vaatame, mida jutustavad peremärgid omanike kohta ning uurime esemetel kasutatud sümbolite tähendust. Igaüks võib siin endale ise peremärgi välja nuputada.

Härjapea talu – 1939. aasta põllumajandusloendus

Põllumajandusloendus annab põllumajandusest tervikliku ülevaate. Esimest korda koguti Eesti talude tegevuse ja maakasutuse kohta andmeid 1929. aastal. Põhjalik loendus andis teavet põlluviljade, viljapuude ja marjapõõsaste, kariloomade, taluhoonete, aga ka igapäevase eluolu kohta. Järgmise, 1939. aasta, põllumajandusloenduse ajal on ametnik jõudnud Härjapeale, et kõik talu majapidamisega seonduv täpselt kirja panna.

Pulga talu õu ja saun-suveköök – Uudis levib kui kulutuli

Valla käskjalg toob Pulga peremehele korralduse mõisa viinavoori minekuks. Parajasti juhtub kohal olema saunanaine, kes on valmis toodud sõnumit laiemalt levitama. Tal leidub jagamiseks muidki huvitavaid jutte. Nii saab neist peagi teada kogu küla, kuid mida tõe pähe võtta ja mis on tühi loba, jääb igaühe otsustada.

Kolhoosimaja – Infovahetuse väljakutsed

1967. aasta korteris näitab Mailale külla tulnud sugulane elektromagnetilist telegraafiaparaati (morseaparaati). Päris põnev, kuidas morsekood võimaldab punkte ja kriipsukesi kasutades sõnumeid saata!
1993. aasta korteri rahvas on leidnud võimaluse, kuidas vaestest oludest välja rabeleda ja kirja teel kiiresti rikastuda.
2019. aasta korteris on võimalik uurida, kuidas suhelda inimesega, kes ei kuule.
Marja-Liisa Müllermann tutvustab viipekeelt kell 12, 13 ja 14. Humoorika kommunikatsiooni-õppetunni annab multifilm „Kolm sõpra Prostokvašinost.“
Keldris saad enesele meisterdada ühe lihtsa salakuulamise riistapuu.

Kuie kool – Loeme ja kirjutame

1897. aastal oskas 91,2% eestlastest lugeda ja 77,7% kirjutada. Täna oskavad seda kõik, kuid mõnigi endisaegne oskus on siiski ununenud. Proovi, kuidas tuleb välja sule ja tindiga kirjutamine! Uudiseid saad lugeda vanadest ajalehtedest ning võid neist välja lõigatud tähtedest ise oma uudisnupu kokku kleepida.

Lau külapood – Postkontor ja telefonipunkt

Täna töötab külapoes ka postkontor, kus saab osta kirjamarke ja kauneid postkaarte. Mine tea, ehk on siia mõnele külainimesele saabunud nõudmiseni kiri või on mõnel vaja tellida kaugekõne. Kes soovib ümbruskonna uudistega kursis olla, saab uudistada kohalikke teateid poeseinal olevalt kuulutustetahvlilt.

Orgmetsa pritsikuur – Pritsimeestest pillimeesteni

Vabatahtlikud tuletõrjujad ehk pritsimehed olid külas tähtsad mehed. Tuletõrjevarustust hoiti pritsikuuris, mille torni kasutati tuletõrjevoolikute kuivatamiseks. Seal asus ka häirekell, mille löömisega kutsuti pritsimehed kokku põlengut kustutama. Pritsimehed on alati olnud ka vahvad pillimehed. Puhkpilliansambel Pritsu Brass astub üles kell 11.30 ja 13. Tule kuulama!

Sepa talu – Kauaoodatud kirjad kaugelt

Pererahvas on välja otsinud Siberist saabunud kirjad. Neid lugedes saab teada, kuidas küüditatud omastel külmal maal läheb. Kirjad ühendavad ja aitavad kodumaaga sidet hoida, nende kaudu jõuavad Siberisse ka uudised kodumaalt. Pere kätte on jõudnud ka pealekaebaja anonüümkiri, mille alusel sugulased küüditati.

Kolu kõrts – Mis teite pool kuulukse?

Kõrts on alati olnud oluline kokkusaamise paik, kus uudiseid kuulda ja omakorda edasi rääkida. Põnevat rahvast liikus siin palju! Kõrtsis kaubeldi sulaseid ja tüdrukuid, sõlmiti kokkuleppeid ja arutati ilmaasju. Siin toimusid toredad laadad ning kõrtsid olid ka poodide eelkäijad. Tänagi leidub muuseumi kõrtsi ümber rohkelt kauplejaid ning kuuleb mõndagi huvipakkuvat!