Sündmused
Ekskursioon: "Päikesevarjuga Via Appial - suvemõisad ja baltisaksa suvitajad"
29. juuni, 2022
29.06.22
Sündmused
Ekskursioon: "Päikesevarjuga Via Appial - suvemõisad ja baltisaksa suvitajad"
29. juuni kell 17.30, algusega peakassast
Kui tavaliselt kutsume oma külastajaid tutvuma maarahva kunagise elu-oluga, siis seekord räägime 19. sajandi teise poole – 20. sajandi alguse jõukate tallinlaste suvisest elust.
Juba keskajal olid linnakodanikel linnamüüride taga viljapuuaiad, kuhu sai kitsast kivisest linnast rohelusse minna. Sõdade käigus need hävisid, kuid rahuajal tekkisid taas. Eriti hoogustus juba hoonestatud nn suvemõisate rajamine peale Põhjasõjast kosumist, 18. sajandi lõpust alates, eeskujuks võimalust mööda keiserlik Kadriorg.
Muuseumile ongi koduks üks neist suvemõisatest – raehärra Arthur Girard de Soucantoni poolt 1863. aastal Kopli lahe kõrgele kaldale rajatud Rocca al mare, mille naabriks 18. sajandist pärit Liberty suvemõis. Viimase territooriumile on ehitatud nüüdne Rocca al Mare kool.
„Me ootasime kannatamatult kooli lõppu, et saaks linnast ära, Rocca al maresse“ meenutas hallipäine Claus von Nottbeck 1930ndate aastate lapsepõlve, istudes oma onu Etienne Girardi suvitusvilla, nüüdse muuseumi adminhoone rõdul. Tema juttu kuulates kerkisid silme ette aastakümnete tagused romantilised pildid sundimatust suvilaelust. Just toonastest Rocca al mare ja Liberty suvemõisatest ning nende pererahvast räägimegi oma ringkäigul.
Ekskursiooni viib läbi Maret Tamjärv.
Kestus ca 1,5 tundi.
Grupi suurus 5-25 inimest.
Ekskursiooni pileti palume soetada Fientast. Vabade kohtade olemasolul saab osta pileti ka 1 tund enne ekskursiooni algust vabaõhumuuseumi kassast.
Ekskursiooni piletiga saab muuseumisse tulla samal päeval juba varem.
NB! Vabaõhumuuseumi aastapääsme omanikele on ekskursioon tasuta, kuid palume Fientast soetada nullpileti.
Lisainfo: info@evm.ee
Kui tavaliselt kutsume oma külastajaid tutvuma maarahva kunagise elu-oluga, siis seekord räägime 19. sajandi teise poole – 20. sajandi alguse jõukate tallinlaste suvisest elust.
Juba keskajal olid linnakodanikel linnamüüride taga viljapuuaiad, kuhu sai kitsast kivisest linnast rohelusse minna. Sõdade käigus need hävisid, kuid rahuajal tekkisid taas. Eriti hoogustus juba hoonestatud nn suvemõisate rajamine peale Põhjasõjast kosumist, 18. sajandi lõpust alates, eeskujuks võimalust mööda keiserlik Kadriorg.
Muuseumile ongi koduks üks neist suvemõisatest – raehärra Arthur Girard de Soucantoni poolt 1863. aastal Kopli lahe kõrgele kaldale rajatud Rocca al mare, mille naabriks 18. sajandist pärit Liberty suvemõis. Viimase territooriumile on ehitatud nüüdne Rocca al Mare kool.
„Me ootasime kannatamatult kooli lõppu, et saaks linnast ära, Rocca al maresse“ meenutas hallipäine Claus von Nottbeck 1930ndate aastate lapsepõlve, istudes oma onu Etienne Girardi suvitusvilla, nüüdse muuseumi adminhoone rõdul. Tema juttu kuulates kerkisid silme ette aastakümnete tagused romantilised pildid sundimatust suvilaelust. Just toonastest Rocca al mare ja Liberty suvemõisatest ning nende pererahvast räägimegi oma ringkäigul.
Ekskursiooni viib läbi Maret Tamjärv.
Kestus ca 1,5 tundi.
Grupi suurus 5-25 inimest.
Ekskursiooni pileti palume soetada Fientast. Vabade kohtade olemasolul saab osta pileti ka 1 tund enne ekskursiooni algust vabaõhumuuseumi kassast.
Ekskursiooni piletiga saab muuseumisse tulla samal päeval juba varem.
NB! Vabaõhumuuseumi aastapääsme omanikele on ekskursioon tasuta, kuid palume Fientast soetada nullpileti.
Lisainfo: info@evm.ee
Sündmused
25.04.22 - 31.01.26
Näitused
Näitus "Tallinlased Õismäe raba asustamas"
Näitus kajastab moodsa „küla“ rajamist Õismäe raba piirkonda.
29.09.25 - 22.04.26
Sündmused
Talvehooaeg Eesti Vabaõhumuuseumis
Talvehooajal võlub vabaõhumuuseum oma rahuliku elurütmi ja kodusoojusega. Rahvakalendri tähtpäevade sündmused on seevastu
tempokad ja neid jagub kogu talvehooaega.
10.11.25 - 08.02.26
Näitused
"Põhjamaiste peremajade tulek Eestisse" Eesti Vabaõhumuuseumis
Valminud on järg eelmisele, 1940. ja 1950. aastate individuaalelamute tüüpprojekte tutvustavale näitusele. Seekord on näituse autorid Alois Andreas Põdra ja Heiki Pärdi teemaks võtnud 1960. aastad, mil Eestis hakkasid levima Põhjamaadest imporditud uued modernistlikud arhitektuurivõtted. Kui näituseseeria eelnev osa esindas suurt osa nõukogudeaegsest eramufondist, siis käesolev osa tutvustab väiksema levikuga, kuid siiski tähelepanuväärset perioodi Eesti eramuarhitektuuris.
10.11.25 - 08.02.26
Näitused
"Põhjamaiste peremajade tulek Eestisse" Eesti Vabaõhumuuseumis
Valminud on järg eelmisele, 1940. ja 1950. aastate individuaalelamute tüüpprojekte tutvustavale näitusele. Seekord on näituse autorid Alois Andreas Põdra ja Heiki Pärdi teemaks võtnud 1960. aastad, mil Eestis hakkasid levima Põhjamaadest imporditud uued modernistlikud arhitektuurivõtted. Kui näituseseeria eelnev osa esindas suurt osa nõukogudeaegsest eramufondist, siis käesolev osa tutvustab väiksema levikuga, kuid siiski tähelepanuväärset perioodi Eesti eramuarhitektuuris.