Maret Tamjärv
Kuigi kelder on Eesti taluõuedel uustulnuk, põimub keldritega aja lugu: baltisaksa mõjud ja kartuli jõudmine meie toidulauale, 19. sajandi teisel poolel Eesti külas aset leidnud suured majanduslikud ja kultuurilised muutused, talude päriseksostmine, ehitustehnika ja kodukultuuri areng, kitsamad ja paremad ajad.
Selles raamatus tulevad jutuks eeskätt taluõuel eraldi hoonena seisvad keldrid – maakeldrid ent põikeid tehakse ka mõisaõuele, kiigatakse sahvrisse ja kartulimaale. Raamat ärgitab keldreid teise pilguga vaatama, vanu maakeldreid hoidma ja taastama ning uusi ehitama.
Iga kelder on omal moel tähelepanuväärne, igal keldril on lugu. Raamatu autor on Maret Tamjärv, kirjastus Maalehe Raamat, ilmumisaasta 2014.
Raamat on müügil muuseumipoes.
Muuseumi raamatud
Suitsutare
Artiklikogumikust „Suitsutare“ saab lugeda hoonete muuseumisse jõudmise lugusid ning kultuuri- ja ajalooliselt märgiliste teemade käsitlusi.
Uuri lähemalt
Staliniaegsed ja -järgsed peremajad Eestis. 1940-1950. aastate tüüpprojektid
Uus rändnäitus tutvustab temaatikat, mis puudutab suurt hulka majaomanikke Eestis. Kõnealuste tüüpprojektide järgi,
või vähemalt nende arhitektuuri vaimus, on vaadeldaval perioodil Eestis
püstitatud ligikaudu 35 000 eramut. Näitus on loodud mõttega juhtida tähelepanu nende majade esialgsele arhitektuurile.
Uuri lähemalt
Eesti aia ajalugu
Mis on meie talu- ja koduaedadele iseloomulik ning mis on nende kujunemist mõjutanud ja suunanud? Mida on aiapidamine tähendanud ja mil moel talletavad vanad aiad seal kunagi toimetanud inimeste püüdlusi ja saavutusi?
Uuri lähemalt
Alevite unistus - saada linnaks
Alevitele keskenduv näitus annab läbilõike erinevatel
ajajärkudel kogukonnale olulistest hoonetüüpidest ja laiemalt kujundatud
avalikust ruumist kuni tänapäevani. Suur osa neist hoonetest, ka nõukogude
perioodist pärinevatest on nüüdseks tunnistatud ehitismälestisteks. Samas on ka
ülejäänud silmapaistvad oma ajastut iseloomustavad maamärgid.
Uuri lähemalt