
SUITSUTARE 8
"Suitsutare 8" on pühendatud uuele eksponaathoonele – 2021. aasta
kevadel avatud kolhoosi korterelamule. Kogumikku koondatud teemakohased
artiklid loovad uue ekspositsiooni mõistmiseks vajalikke taustateadmisi.
Vaatluse all on kolhooside rajamisega kaasnenud muutused maainimeste argielus,
kortermaja kui uue elamutüübi jõudmine Eesti küladesse ja selle arengud,
ühismajandite keskusehoonete arhitektuur, abimajapidamiste roll kolhoosirahva
elus ning nõukogudeaegne köögikultuur. Eraldi leiab tutvustamist Sookuru
kortermaja pikk teekond muuseumisse ja sellesse kujundatud eri ajastute
korterite lood.
Heiki Pärdi - Sundkollektiviseerimine ja taluajastu lõpp Eestis. Maarahva “uus” elu Stalini ajal
Triin Aadli - Talust korterelamusse ja tagasi
Liina Jänes - Kolhoos kui arhitektuuriuuenduste vedur. Majandite keskusehooned läbi kolme aastakümne
Anneli Banner - Traditsioonilise maaelu võimalikkusest nõukogude ühismajandi keskusasula kortermajas
Ester Bardone, Anu Kannike - Vaata kööki! Ideoloogia ja argipraktikad Nõukogude Eesti kodus
Maret Tamjärv, Dagmar Ingi - Kolhoosiaegne korterelamu – põlvkondi ühendav maja Eesti Vabaõhumuuseumis
* Artiklikogumikku on võimalik osta muuseumi peakassa poest ja muuseumi e-poest.
SUITSUTARE 7
„Suitsutare 7“ keskendub setude ja Peipsi ääres elavate vene vanausuliste kultuurile.
Kogumikus on ülevaade Setumaalt pärit Vanatalo ja peipsivene kaluri elamise pikast teekonnast muuseumisse, vanausuliste usu- ja argikommete käsitlus. Lugeda saab vene külaarhitektuuri eripäradest ja arengust Peipsiveeres, setu ja peipsivene aiandusest ning põhjalikku uurimust setu vanemast toidust. Kogumik on varustatud põhjalike ingliskeelsete resümeedega ja rikkaliku põneva pildimaterjaliga.
- Merike Lang – Setu ja peipsivene hoonete teekond Eesti Vabaõhumuuseumi püsinäitusele
- Einike Sooväli – Peipsiveere vanausulised
- Heiki Pärdi – Sissevaade Peipsi lääneranniku vene taluarhitektuuri
- Anneli Banner – Aed setude ja Peipsiäärsete vanausuliste elus
- Elvi Nassar – Setu vanem toit
* Artiklikogumikku on võimalik osta muuseumi e-poest.
SUITSUTARE 6
See artiklikogumik on pühendatud kooliteemadele. Vaatluse all on Eesti külakoolimajade arhitektuur ja sisustus, ministeeriumikoolide ajajärk Eestis ja kooliaiandus. Ülevaate saab vabaõhumuuseumi Kuie koolimaja ajaloost ja seal võrsunud muuseumihariduse kogemustest. Kogumik ilmus 2012. aastal.
- Ants Jaggo – Eesti külakoolimajade arhitektuurist ja sisustusest 19. sajandil
- Hanno Talving – Eesti ministeeriumikoolidest 1888–1917
- Anneli Banner – Püsivus viib sihile – kooliaiad Eestis
- ärkamisaja ja II maailmasõja vahel
- Aile Heidmets – Talulaste harimisest Eestimaa kubermangus ja Kuie koolis Järvamaal
Triin Siiner – Ühe koolimaja täitmine. Muuseumi ja hariduse piiride ning võimaluste kogemisest Kuie koolimaja näitel
*
Artiklikogumikku on võimalik osta muuseumi e-poest.
SUITSUTARE 5
Selle kogumiku artiklid keskenduvad peamiselt sõjaeelse Eesti Vabariigi ajale. Lugeda saab selle perioodi kodukultuuri arengust, rahvuslipu propageerimisest ja asundustegevusest. Ülevaate saab ka muuseumi uuest eksponaathoonest, 1930. aastate lõppu kujutava Härjapea talu elamust ja seal elanud inimestest. Kogumik ilmus 2010. aastal.
- Juta Saron – Unistus moodsast maakodust 1918–1940. Kodukultuuri edendamisest Eesti Vabariigis
- Hanno Talving – Eesti kodule Eesti lipp! Rahvuslipu levitamise kampaania 1930. aastate teisel poolel
- Elo Lutsepp – Suunatud sotsiaalne mobiilsus. Uudismaa-asunike valimine 1930. aastatel Pillapalu ja Lepplaane asunduse näitel
- Maret Tamjärv – Moodne maakodu vabaõhumuuseumis. Härjapea talu ja häärberi lugu
*
Artiklikogumikku on võimalik osta muuseumi e-poest.
SUITSUTARE 4
Muuseumi 50. juubelil ilmunud kogumikus antakse ülevaade vabaõhumuuseumi poolt seni tehtust ning uutest tegevuskavadest ning arhitekt Karl Tihase osast muuseumi asutamisloos. Käsitletakse Eesti talumaja arengut rehemajast nn häärberini ning eesti sõjajärgsete põllumajandusnäituste ajalugu. Ekspositsiooni kujundamisega seonduvad artiklid Muhu taluaiandusest ja 1949. aastal küüditatute varade nimekirjadest ajalooallikana. Kogumik ilmus 2007. aastal.
- Merike Lang – 50 aastat Eesti Vabaõhumuuseumi loometööd
- Heiki Pärdi – Eesti talumaja moderniseerumine 1850. –1920. aastail. Elamiskultuur ja hügieen
- Anneli Banner – Muhu taluaiandus 19.-20. sajandil
- Anneli Banner – Aiapidamise tähendusest Muhu näitel
- Hanno Talving – 1949. aasta märtsiküüditamisega seotud varalised protsessid
- Elvi Nassar – Maakondlikest põllumajandusnäitustest Moskva suurnäituseni
- Juta Saron – Karl Tihase elutöö – Eesti Vabaõhumuuseum
SUITSUTARE 3
„Suitsutare 3“ toob lugeja ette vabaõhumuuseumi teadurite artiklid Eesti maastikupildist kaduvatest moonamajadest, linna- ja aguliarhitektuuri seostest ning sõjaeelsest maanoorte liikumisest. Uudsena esitatakse muuseumi eksponaathoonete – Sassi-Jaani talu ja Lau külapoe – ajalugu nende kunagiste elanike elu ja töö kaudu. Kogumik ilmus 2002. aastal.
- Mihkel Leetmaa – Moonakatest ja moonamajadest 19. sajandi lõpul – 20. sajandi algul
- Juta Saron – Domenico Trezzinist Eesti maaehitisteni
- Hanno Talving – Sassi-Jaani – aeg, inimesed, sündmused
- Hanno Talving – Lau külapood
- Elvi Nassar – Maanoorte liikumine kui protsess ja progress Eesti külas kahe maailmasõja vahelisel perioodil
SUITSUTARE 2
Eesti Vabaõhumuuseumi uurimuste kogumikus „Suitsutare 2“ jõuavad lugejani seni avaldamata artiklid tänapäevaks hävinud või ümberehitatud hoonetest – vallamajadest ja magasiaitadest, tõrva- ja lubjaahjudest ning pritsikuuridest. Käsitlemist leiavad ka muutused Muhu rehemajades ning Rebala, Parasmäe ja Vandjala külade ajalugu. Kogumik ilmus 2000. aastal.
- Merike Lang – Eessõna asemel ehk Eesti Vabaõhumuuseum kahe „Suitsutare“ vahel
- Veera Fuchs – Vallamajad 19. sajandi II poolel (peamiselt Tartu- ja Viljandimaal)
- Veera Fuchs – Magasiaidad ja magasivili
- Juta Saron – Muutused rehemajas
- Mihkel Leetmaa – Lubja- ja tõrvaahjud
- Mihkel Leetmaa – Pritsikuurid
- Gea Troska – Rebala, Parasmäe ja Vandjala küla ajaloost ja ehitistest
- Juta Saron – Pilt Eesti maarahva elumajast 20. sajandi lõpul
SUITSUTARE
1976. aastal ilmunud artiklikogumik annab ülevaate vabaõhumuuseumi rajamise kavatsustest, tegelikest rajamiskavatsustest ja mitmetest muuseumise toodud hoonetest.
- Gea Troska, Juta Saron, Fredi Tomps – Eesti Riiklik Vabaõhumuuseum 1957 – 1972
- Jüri Linnus – Vabaõhumuuseumi rajamise kavatsusi Eestis
- Helmi Üprus – Rocca al Mare minevikust
- Fredi Tomps – Eesti Riikliku Vabaõhumuuseumi rajamismetoodika võrdlusi teiste vabaõhumuuseumidega
- Niina Raid – Sutlepa kabel
- Kalvi Aluve – Kõrts vabaõhumuuseumis
- Ants Viires – Paarist rehielamu vähetuntud variandist
- Gea Troska – Mulgimaa suurtalu häärber
- Veera Fuchs – Hollandi tuulikud Eestis
- Aleksei Peterson – Rehetoa ahju asukoht aastail 1850 – 1940
- Juta Saron – Talupoegade tarbevarast Saaremaal 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul
- Juta Holst – Rehetuba pulmatoana
- Karl Tihase – Mõnda Siberi Eesti asukate ehitistest 20. sajandi algul
Muuseumi raamatud
Staliniaegsed ja -järgsed peremajad Eestis. 1940-1950. aastate tüüpprojektid

Eesti aia ajalugu
Alevite unistus - saada linnaks
