“Talupojatarkused ja jätkusuutlik elukeskkond”
23. aprill - 28. september iga päev


Tänasel päeval tundub üha vajalikum osata elada nii, nagu elasid meie esivanemad: loodussäästlikult, pere- ja kogukonnakeskselt, teadmisi põlvest põlve edasi andes, aastaringi ja päeva kulgemise rütme jälgides. Üha enam tõusevad au sisse vanad järeleproovitud oskused ja argitarkused, mis aitavad rasketel aegadel hakkama saada. Kasulik on teada, kuidas kasvatada taimi ja hoolitseda koduloomade ja -lindude eest, kuidas valmistada ja säilitada toitu, kuidas parandada rõivaid või teha midagi oma kätega, kuidas turgutada oma tervist. Endistest aegadest võib õppida ka seda, kuidas osata rõõmu tunda liikumisest ja lõbusatest mängudest ning elada kooskõlas ümbritseva loodusega.

Neid lihtsaid, meile sajandite tagant pärandatud oskusi ja teadmisi tahamegi sel suvel teie kõigiga jagada. Nii saame üheskoos midagi ära teha selleks, et meie elukeskkond oleks tervem ja et tunneksime end turvaliselt.

Tule muuseumisse, õpi ise ja õpeta oma lapsi märkama ja hoidma loodust, väärtustama vanu kombeid, lihtsamaid töid tegema, aga ka lähedaste seltsis jõudehetki pidama ja elust rõõmu tundma.


Enne muuseumisse tulekut osta e-pilet mugavalt muuseumi kodulehelt siit. 

Vaata muuseumi kaarti siit. 

Tegevused taludes iga päev

Sassi-Jaani talu – aia- ja põllukultuurid

Sassi-Jaani talus välja pandud näitustel saab tutvust teha eestlaste sajanditetaguse taluarhitektuuri ja eluoluga. Põlluharimine ja taimekasvatus on meie esivanematele läbi aegade leiva lauale toonud ja riided selga andnud.

 

11.00, 13.00 ja 15.00 Küsi perenaiselt või peremehelt, mis on meie vanim leivavili. Miks öeldakse, et hernes ja uba on vaese mehe liha? Millal sai kartulist meie teine leib? Mis taimest saadi särgi- ja püksiriiet? Uuri, mis värvi on lina- ja tatrataime õied.

Leigarite kontserdid (27. mai - 3. september) Sassi-Jaani taluõuel igal laupäeval ja pühapäeval algusega kell 11.00.

Elava muusika saatel sünnib pärimuslikest tantsudest, lauludest, mängudest ja pillimuusikast kaasahaarav külasimman. See on iga kord veidi erinev pidu, kus tantsudesse ja mängudesse kaasatakse ka külastajad.

Köstriaseme talu – küttepuude tegemine

Taluperes ei olnud töödest ja tegemistest kunagi puudu. Varavalgest videvikuni toimetati põllul, karja- või heinamaal, laudas ja rehe all, suveköögi juures või reheahju kõrval. Oskused omandati vanematelt ja vanavanematelt, kõigega tuli ise hakkama saada.

 

11.30, 13.30 ja 15.30 Küsi perenaiselt, millega vanasti ahju köeti, kuidas puid ja hagu tehti ning tööriistad teravaks saadi. Uuri, millega nuge ja kirveid teritati, proovi kahemehesaega saagimist ja haoraiumist. 

Õuel siblib ringi kanapere. Küsi perenaiselt, miks on kukk kanadest uhkem, mida kanad söövad ja millal munevad.

Pulga talu – karjalapse mängud

Vana aja talulapsed lõid jõudumööda juba maast madalast kaasa põllu- ja heinatööl, aitasid aiamaal peenraid rohida, loomi karjatada ja talitada. Kõige selle juures jäi siiski aega ka lustimiseks ja toredateks mängudeks.

12.00, 14.00 ja 16.00 Küsi perenaiselt, mis on sulase leivakoti kaalumine või hobusemäng. Oled sa kunagi püüdnud looga alt läbi pugeda või puukarkudel käia? Uuri, millest on tehtud talulaste mänguasjad.

Hanede karjatamine oli üks esimesi talulaste töid. Küsi perenaiselt, milline on hanede iseloom ja kes on mardihani.

Iga kuu kolmandal neljapäeval kell 12-17 köetakse suitsusauna ja tutvustatakse saunakombeid. 

Härjapea talu – tervislik toitumine

1930. aastate taluperenaine jõudis talitada loomad ja teha muud talutööd, valmistada mitmekäigulisi õhtusööke ja peenemaid suupisteid. Seoses kodu- ja toidukultuuri edenemisega pöörati sel ajal suurt tähelepanu mitmekesisele ja tervislikule toidule. Sageli korraldati keedukursusi, kus perenaistele õpetati, kuidas maitsvaid aedviljatoite ja hoidiseid valmistada.

12.30, 14.30 ja 16.30 Küsi perenaiselt, milliseid köögivilju ta aias kasvatab ja milliseid toite neist valmistab. Miks ta ei soovita palju liha süüa ja mida ta selle asemel lauale paneb? Vaata, millised aiasaadused on sahvririiulitel purki pandud. Köögis saad mängida õpetlikku lauamängu.

Lauda juures näed jänesepuuri kahe koduküülikuga. Vaata nende tegemisi eemalt ja ära neid toida, muidu võivad loomakesed ehmuda või haigeks jääda!

Lau külapood

Siinne lai kaubavalik on külapoele omane. Poest leiab vajalikud majapidamisriistad vikatist ämbrini. Lisaks maitsvad kompvekid ja šokolaadid lastele, kaunid kangad, uhked lauanõud, seemned ja maitseained prouadele, head õlled ja peened veinid härradele!

Kuie koolimaja – vana aja koolilaps

Kool nagu kool ikka – pikad pingid, lapsed ja klassi ees koolmeister või koolipreili. Erinevusi tänapäevaga on siiski õige mitu. Kooliaeg oli üsna lühike ja õppeaineid napilt, palju asju tuli pähe tuupida. Üldiselt meeldis lastele koolis käia, sest võrreldes koduste talutöödega tundus see nagu puhkus. Mõne kõvema peaga lapse jaoks võis koolipõli olla siiski tõeline kooliorjus.

11.30, 13.30 ja 15.30 Küsi perenaiselt, kuidas lapsed vanasti koolis käisid. Kuidas ja millega nad kirjutasid? Proovi, kas on lihtne sulest ilukirja välja võluda või krihvliga tahvlile kirjutada.

Sepa talu – villatööd

Lammas on üks põlisemaid koduloomi ja villased riided vajalik kehakate. Nii nagu linatööd nõudsid usinalt taluperelt palju oskusi ja aega, ei saanud ka villast lõnga ja kangast kerge vaevaga. Selleks kulus nädalaid ja kuid.

11.00, 13.00 ja 15.00 Küsi perenaiselt, mitu tööd tuleb ära teha selleks, et lambavillast lõnga saada. Proovi ise kraasida, kedervarrega kedrata ja lõngakera kerida. Kas tead, mida lammas peale villa meile veel annab?

Karjamaal söövad rohtu lambad Juuli ja Maali. Palun ära neid ise toida! Kui hästi ilusti küsid, on ehk perenaisel põlletaskus tükike leiba, mida loomakestele pakkuda.

Roosta talu – ravitsemine

200 aastat tagasi arstis talurahvas end peamiselt taimede ja neljapäevase ravisaunaga. Ütleb ju vanasõnagi, et saun on vaese mehe tohter. Kui oli tegemist tõsisema tõvega, käidi külatarga juures, kes oskas tulevikku vaadata, sõnu peale lugeda ja kangemaid rohusegusid keeta.

12.00, 14.00 ja 16.00 Küsi perenaiselt, kuidas vanasti haigusi ravitseti. Miks pandi kuppu ja milleks kasutati kaane? Mis on soonetasumine? Millal ja milliseid ravimtaimi tasub talveks korjata ja kuidas neid säilitada?

Kolga talu – peremärgid

Oma vara tähistamine peremärgiga on külaelus iidne komme. Eriti oluline oli märgistada tööriistu ja tarbevara, mida kasutati väljaspool kodu. Rannarahvas märkis kindlasti ära kõik oma meresõidu- ja kalapüügivahendid, aga ka pikemale meresõidule kaasavõetud leivapätsid ja isegi lihakäntsakad, et need teekonnal teistega segamini ei läheks.

12.30, 14.30 ja 16.30 Küsi perenaiselt, milliseid esemeid kõige sagedamini märgistati. Kas igal perel oli oma märk? Kas lapsed ka peremärke kasutasid? Mõtle, milline võiks olla sinu pere märk ja joonista see puukettale.

Peipsivene maja – pärandtaimed ja kohalik toit

Vene vanausulised on üks huvitava ajaloo ning hästi hoitud traditsioonidega rahvakild. Nad on läbi sajandite olnud oskuslikud aedvilja kasvatajad. Peipsi äärest pärit sibul on üks meie tuntumaid pärandkultuure, mille sarnast mujal ei leia. Sibulat ja muid aiasaadusi kasvatasid vanausulised nii palju, et seda jagus oma pere toidulauale, aga ka kaugemale müüa.

12.00, 14.00 ja 16.00 Küsi perenaiselt, mis imeasi on peipsi sibul ja kuidas seda vanausuliste juures kasvatatakse ja kasutatakse? Kuidas tehakse sigurijuurikast kohvi ja kuidas samovar laulma saada? Proovi, kas sigurit on kerge jahvatada? Uuri, mida vanausulised veel toiduks tarvitasid.

Peipsivene kitsed Pipi ja Juula on toredad ja temperamentsed tegelased, kellest kummalgi on oma iseloom, lemmiktoidud ning tujud. Kitsede hingeelu ja nende pidamise kohta võid peipsivene maja perenaise käest nii mõndagi huvitavat teada saada.

Setu talu – vanast uus

Setud on alati elanud „katõ ilma veere pääl“ – pooleldi Venemaal, pooleldi Eestis. Nõnda on sajandite vältel välja kujunenud üks väga omanäoline rahvakild, kelle keelest tavaeestlane sageli arugi ei saa. Setumaa kehv ja liivakas pinnas ei toitnud ega katnud sealseid asukaid alati hästi, mistõttu tuli säästlikult läbi ajada. Kõik kasutati lõpuni ära ja midagi ei visatud niisama minema.

12.30, 14.30 ja 16.30 Küsi perenaiselt, mis saab peetud särgisabast ja viledast sitspõllest. Proovi ise kangajääkidest või kasutatud riidematerjalist tore rätinukk meisterdada.

Setu talu on koduks muuseumi kass Vassole. Kui ta parajasti hiirejahil ei ole, siis armastab ta tares lesku peal põõnutada.

Kolhoosi korterelamu

1960. aastatel ehitatud laudatööliste kortermajas saad kiigata maainimeste kodudesse 1960., 1970., 1990. ning 2010. aastatel. Kuidas kulges argipäev ühiskorteris? Milline oli pereelu õitsval sotsialismiajal? Mis juhtus maal pärast ühismajandite lagunemist? Kuidas on korraldatud igapäevaelu tänastes kaugtöö tingimustes?

Keldriruumides saab kiire ülevaate Eesti maaelu arengust kolhooside asutamisest tänapäevani. Väikese Ilmari maailm kutsub mängima ja laste rõõmudest osa saama.

Igal laupäeval kell 12-15 saab kolhoosimajas osa pesupäeva toimetustest. Igal pühapäeval kell 12-15 valmistatakse siin süüa nõukogudeaegsete retseptide järgi.

Omal käel tutvumiseks:

Nuki talus näed pildikest ühe kehvikupere argipäevast, kes teenib elatist käsitööga. Terve pere ja väiksemad koduloomadki peavad mahtuma ühe katuse alla – kahte väikesesse kambrisse ja pisikesse laudaruumi.

 

Aarte talus saad osa põhjaranniku kaluripere elust. Soome sõpradelt ja ülemerereisidelt on kaasa toodud põnevat kraami, mida sisemaa taludes naljalt ei kohta.

 

Jüri-Jaagu talus avaneb pilt elu kõige rõõmurohkemast ja värvikirevamast sündmusest – pulmadest. Rehemajas ilutsevad Muhu rahvarõivais pulmalised, pruudikirst on kaunist käsitööst pungil, laud on lookas ning peomelu kostub õuegi. Riideaidas on kuulda ehaliste kudrutamist, kiviseintega kalaaaidas näed lustakat pulmafilmi.

 

Jüri-Jaagu rehemaja kõrval nosib süüa lambapere. Need on vastupidavad ja leplikud põlised eesti maalambad. Maalammas on väärt koduloom mitmel põhjusel – temalt saab piima, liha, villa ja kasukanahka. Suviti aitab ta muru pügada.

 

Jaagu talus satud Muhumaa popside peresse, kus tugev saare naine teeb lastekasvatamise kõrvalt äraelamiseks peenemaid õmblustöid. Mees, nagu ikka, on enamjaolt merel või mandril ulgutöödel.

 

Rusi talus näed, kuidas mitu peret ja hulk lapsi mahtus elama paari väikesesse kambrisse.

Rehetoas on näitus skulptor Juhan Raudsepast, kelle lapsepõlv möödus Rusi talus.

 

Vanas Sutlepa puukabelis saad aja maha võtta ja mõelda elu sügavamatele väärtusele. Rannarootsi vaimulikud laulud aitavad ette kujutada selle rahvakillu mõtteilma.

 

Kalma tuuliku esimesel korrusel näed fotosid Eesti tuuleveskitest.

Tehasemaja on kaasaegne keskkonnasõbralik puidust ühepereelamu, mis pole valminud käsitööna, vaid on toodetud tehases. Maja esimesel korrusel asuvas näituseruumis saab ülevaate tänapäevasest puitehitusest ja selle tehnoloogiatest. Tehasemaja on külastajatele avatud nädalavahetustel ja riigipühade ajal.

PANE TÄHELE!

Suvel tasub rohkem tähelepanu pöörata muuseumitalude lillepeenardele. Paljud lilled on saanud nimetahvlid, mille nurgas asuv QR-kood juhatab sind sinu nutiseadme abil taimede täpsemate kirjeldusteni.