Teksti suurus
Kontrastsus
Reavahe kõrgus
Teised valikud
23.04.22 - 28.09.22
Sündmused

Suvehooaeg vabaõhumuuseumis

Tavapilet 12 €
Sooduspilet 9 €
Perepilet 24 €
“Talupojatarkused ja jätkusuutlik elukeskkond”
23. aprill - 28. september iga päev


Tänasel päeval tundub üha vajalikum osata elada nii, nagu elasid meie esivanemad: loodussäästlikult, pere- ja kogukonnakeskselt, teadmisi põlvest põlve edasi andes, aastaringi ja päeva kulgemise rütme jälgides. Üha enam tõusevad au sisse vanad järeleproovitud oskused ja argitarkused, mis aitavad rasketel aegadel hakkama saada. Kasulik on teada, kuidas kasvatada taimi ja hoolitseda koduloomade ja -lindude eest, kuidas valmistada ja säilitada toitu, kuidas parandada rõivaid või teha midagi oma kätega, kuidas turgutada oma tervist. Endistest aegadest võib õppida ka seda, kuidas osata rõõmu tunda liikumisest ja lõbusatest mängudest ning elada kooskõlas ümbritseva loodusega.

Neid lihtsaid, meile sajandite tagant pärandatud oskusi ja teadmisi tahamegi sel suvel teie kõigiga jagada. Nii saame üheskoos midagi ära teha selleks, et meie elukeskkond oleks tervem ja et tunneksime end turvaliselt.

Tule muuseumisse, õpi ise ja õpeta oma lapsi märkama ja hoidma loodust, väärtustama vanu kombeid, lihtsamaid töid tegema, aga ka lähedaste seltsis jõudehetki pidama ja elust rõõmu tundma.


Vaata muuseumi kaarti siit. 


Sassi-Jaani talu
Kuidas vanal ajal elati?


Sassi-Jaani talus välja pandud näitustel saab tutvust teha eestlaste taluarhitektuuri ja eluoluga läbi sajandite. Kel rohkem huvi, saab osaleda lühiekskursioonidel:

11.00 Eluolu 200 aastat tagasi: hooned ja argielu. Millised olid meie esivanemate kodud ja igapäevased toimingud
13.00 Odrast basiilikuni ehk mida on eestlased läbi aegade toiduks kasvatanud
15.00 Eluolu 200 aastat tagasi: loomapidamine. Millal sai koer koduloomaks ja kas lehmad andsid aastaringselt piima?

Leigarite kontserdid Sassi-Jaani taluõuel igal laupäeval ja pühapäeval algusega kell 11.00 (28. mai - 4. september)


Köstriaseme talu
Linatööd ja küttepuude tegemine


Taluperes ei olnud töödest ja tegemistest kunagi puudust. Varavalgest videvikuni toimetati põllul, karja- või heinamaal, laudas ja rehe all, suveköögi juures või reheahju kõrval. Oskused omandati vanematelt ja vanavanematelt, kõigega tuli ise hakkama saada.

11.30 Linataimest särgikangani. Milliseid töid tuli vanasti kanga saamiseks teha? Tule ja tee proovi!
13.30 Millega vanasti ahju köeti, kuidas puid ja hagu tehti ning tööriistad teravaks saadi? Õpime nuge ja kirveid teritama, proovime kahemehesaega saagimist ja haoraiumist.
15.30 Linataimest särgikangani. Milliseid töid tuli vanasti kanga saamiseks teha? Tule ja tee proovi!


Pulga talu
Karjalapse mängud ja kohustused


Vana aja talulapsed lõid jõudumööda juba maast madalast kaasa põllu- ja heinatööl, aitasid aiamaal peenraid rohida, loomi karjatada ja talitada. Kõige selle juures jäi siiski aega ka lustimiseks ja toredateks mängudeks.

12.00 Kas tead, mis on sulase leivakoti kaalumine või hobusemäng? Oled sa kunagi püüdnud looga alt läbi pugeda või puukarkudel käia? Mängime vana aja laste mänge.
14.00 Kuidas ära tunda porganditaime ning miks tuleb neid harvendada? Mis värvi on peedileht ja kuidas kasvab uba? Miks tuleb peenraid rohida? Tule proovi rohimist ja kõplamist!
16.00 Kas tead, mis on sulase leivakoti kaalumine või hobusemäng? Oled sa kunagi püüdnud looga alt läbi pugeda või puukarkudel käia? Mängime vana aja laste mänge.

Iga kuu kolmandal neljapäeval kell 12-17 köetakse suitsusauna ja tutvustatakse saunakombeid. 

1. mai - 28. september näeb rehe all Eesti Tuletõrjemuuseumi näitust "Metsik tuli".


Härjapea talu
1930. aastate perenaine – naine nagu orkester. Rahvarõivaste valmistamisest euroopaliku kohvilaua katmiseni


Paneb imestama, kuidas 1930. aastate musterperenaine jõudis talitada loomad ja teha muud talutööd, valmistada mitmekäigulisi õhtusööke, katta peeneid kohvilaudasid uusimate retseptide järgi tehtud suupistetega, osaleda naisseltside tegevuses ja valmistada laulupeole minekuks endale ajastutruu rahvarõivakomplekt.

12.30, 14.30 Kuidas rahvarõivaid õigesti kanda? Miks abielunaine peab pead katma ja põlle kandma? Millal said lapsed esimesed pidurõivad? Väike paelapunumise õpituba.
16.30 “Kohv peab olema must kui öö, kuum kui põrgu ja magus kui armastus” ehk kuidas Eesti ajal kohvi tehti ja kohvilauda kaeti.

Lauda juures näed jänesepuuri kahe koduküülikuga. Vaata nende tegemisi eemalt ja ära neid toida, muidu võivad loomakesed ehmuda või haigeks jääda!


Kuie kool
Vana aja koolilaps


Kool nagu kool ikka – pikad pingid, lapsed ja klassi ees koolmeister või koolipreili. Erinevusi tänapäevaga on siiski õige mitu. Kooliaeg oli üsna lühike ja õpitavaid aineid napilt, palju asju tuli pähe tuupida. Üldiselt meeldis lastele koolis käia, sest võrreldes koduste talutöödega tundus see nagu puhkus. Mõne kõva peaga lapse jaoks võis kooliskäimine olla siiski nagu tõeline kooliorjus.

11.30, 13.30 ja 15.30 Kuidas lapsed vanasti koolis käisid: nutiseadmesse toksimisele leiad vaheldust sule ja tindiga kirjutamisel. Proovi, kuidas see käib ja kui suure vaevaga saad sulest ilukirja välja võluda.


Sepa talu
Villatööd ja pesupesemine


Nii nagu linatööd nõudsid usinalt taluperelt palju oskusi ja aega, ei saanud ka villast lõnga ja kangast kerge vaevaga. Selleks kulus nädalaid ja kuid! Ka pesupesemine ja triikimine oli suur ettevõtmine, milleks tuli võtta terve päev. Pesumasina rolli täitis perenaine ise või heal juhul ka appi tulnud saunanaine.

11.00 Vana aja pesupäev: kuidas pesu pesti, kuidas tehti seepi ja kuidas särgiriie siledaks saadi?
13.00 Lambavillast soojad sokid: vaatame, kui mitu tööd tuleb ära teha selleks, et lambavillast lõnga saada.
15.00 Vana aja pesupäev: kuidas pesu pesti, kuidas tehti seepi ja kuidas särgiriie siledaks saadi?

Karjamaal nosib rohtu maalambapere. Palun ära lambaid ise toida. Kui hästi ilusti küsid, on ehk perenaisel põlletaskus tükike leiba, mida loomakestele pakkuda.


Roosta talu
Kuidas ravida keha ja vaimu


200 aastat tagasi arstis talurahvas end peamiselt taimede ja neljapäevase ravisaunaga. Ütleb ju vanasõnagi: „saun on vaese mehe tohter“. Kui oli tegemist tõsisema tõvega, käidi külatarga juures, kes oskas tulevikku lugeda, sõnu peale panna ja kangemaid rohusegusid keeta. Vaimuerksuse eest õpetasid hoolt kandma vanavanematelt kuuldud lood, mida põlvest põlve edasi anti.

12.00 Kuidas vanasti haigusi ravitseti? Miks pandi kuppu ja milleks kasutati kaane? Mis on soonetasumine? Millal ja milliseid ravimtaimi tasub talveks korjata ja kuidas neid säilitada?
14.00 Vanad rahvajutud tulihännast, puugist ehk varavedajast.
16.00 Kuidas vanasti haigusi ravitseti? Miks pandi kuppu ja milleks kasutati kaane? Millal ja milliseid ravimtaimi tasub talveks korjata ja kuidas neid säilitada?


Kolga talu
Peremärgid


Oma varale peremärgi peale panemine on külaelus iidne komme. Eriti oluline oli märgistada tööriistu ja tarbevara, mis käisid talust väljas. Rannarahvas märkis kindlasti ära kõik oma meresõidu- ja kalapüügivahendid. Aga märgistati ka pikemale meresõidule kaasavõetud leivapätse ja isegi lihakäntsakaid, et need teekonnal teistega segi ei läheks. Hiiumaal olla peremärgid kirjaoskuse eelsel ajal täitnud ka allkirja rolli.

12.30, 14.30 ja 16.30 Peremärgid on üsna lihtsad, koosnedes peamiselt sirgjoontest. Vahel lisatakse veel punkte ja kaar- või ringjooni. Milline võiks olla sinu pere märk? Lõika või joonista see puukettale.


Peipsivene maja
Sibula-, siguri- ja kitsekasvatusest ning samovariteest


Vene vanausulised on üks huvitava ajaloo, usu ja traditsioonidega rahvakild. Nende elus on üle 350 aasta peaaegu muutumatuna säilinud paljud käsud ja keelud. Peipsivene majas ja selle ümbruses saab aimu vanausuliste köögikultuurist, elatusallikatest, käsitööst ja üleüldisest elu-olust.

12.00 Mis imeasi on peipsi sibul ja kuidas seda vanausuliste juures kasvatatakse? Kuidas tehakse sigurijuurikast kohvi ja kuidas samovar laulma saada?
14.00 Mis imeasi on peipsi sibul ja kuidas seda vanausuliste juures kasvatatakse? Kuidas tehakse sigurijuurikast kohvi ja kuidas samovar laulma saada?
16.00 Mis loom on kits ja miks vanatühi teda kardab? Peipsivene kitsed Pipi ja Juula on toredad ja temperamentsed lüpsikitsed, kellest kummalgi on oma iseloom, lemmiktoidud ning tujud. Kitsede hingeelust, toitumisest ja tervisest võid peipsivene majas perenaise abiga nii mõndagi teada saada.


Setu talu
Uhked mustrid ja maja kui kindlus


Setod on alati elanud „katõ ilma veere pääl“ – pooleldi Venemaal, pooleldi Eestis. Nõnda on sajandite vältel välja kujunenud üks väga omanäoline rahvakild, kelle keelest tavaeestlane aru ei saa.

12.30 Setod on üle ilma kuulsad kui kaunite mustrite loojaid. Neid mustreid on läbi aegade lõigatud puusse, tikitud, kootud ja trükitud. Tutvu setu mustritega ja katseta pakutrüki tehnikat!
14.30 Seto Vanatalo on nagu üks ehtne kindlus, kuhu pääsevad sisse ainult kutsutud külalised. Millistest osadest koosneb niisugune suur vene tüüpi kolmerealine talu? Miks on maja igast küljest piiratud? Mis on kõlgus ja seenine? Mis peitub seto naise riidekapis?
16.30 Setod on üle ilma kuulsad kui kaunite mustrite loojaid. Neid mustreid on läbi aegade lõigatud puusse, tikitud, kootud ja trükitud. Tutvu setu mustritega ja katseta pakutrüki tehnikat!

Setu talu laudas näeb vadjalaste näitust "Vadda". 


Kolhoosi korterelamu


1960. aastatel ehitatud laudatööliste kortermajas saab sisse kiigata maainimeste kodudesse 1960., 1970., 1990. ning 2010. aastatel. Kuidas kulges argipäev ühiskorteris? Milline oli pereelu õitsval sotsialismiajal? Mis juhtus maal pärast kolhooside lagunemist? Kuidas on korraldatud igapäevaelu tänastes kaugtöö tingimustes?

Keldriruumides saab ülevaate Eesti maaelu arengust kolhooside asutamisest tänapäevani. Väikese Ilmari maailm kutsub mängima ja laste rõõmudest osa saama.

Juuni, juuli, august
Laupäeviti kell 12-15 tutvustatakse kolhoosimajas, kuidas nägi välja nõukogudeaegne pesupäev ning pühapäeviti tehakse süüa ajastu retseptide järgi.


Omal käel tutvumiseks:


Lau poe kaubavalik on külapoele omaselt lai. Maitsvad kompvekid ja šokolaadid lastele, kaunid kangad, uhked lauanõud, seemned ja maitseained prouadele, vajalikud majapidamisriistad vikatist ämbrini, head õlled ja peened veinid härradele!

Nuki talus näeb pildikest ühe kehvikupere argipäevast, kes teenib elatist käsitööga. Terve pere ja väiksemad koduloomadki peavad mahtuma elama ühe katuse alla – kahte väikesesse kambrisse ja pisikesse laudaruumi.

Aarte talus näeb pildikest põhjaranniku kaluripere elust, kes on toonud Soome sõpradelt ja ülemerereisidelt kaasa põnevat kraami, mida sisemaa taludes naljalt ei kohta.

Jüri-Jaagu talus avaneb pilt elu kõige rõõmurohkemast ja värvikirevamast sündmusest – pulmadest. Rehemajas ilutsevad Muhu rahvarõivais pulmalised, pruudikirst on kaunist käsitööst pungil, laud on lookas ning peomelu kostub üle õuegi. Riideaidas saab osa ehaliste kudrutustest, kiviseintega kalaaaidas näeb lustakat pulmafilmi.

Jaagu talus satud Muhumaa popside peresse, kus tugev saare naine teeb lastekasvatamise kõrvalt äraelamiseks peenemaid õmblustöid. Mees, nagu ikka, on enamjaolt merel või mandril ulgutöödel.

Rusi talus saab kogeda ja lugeda, kuidas mahtus mitu peret ja hulk lapsi elama paari väikesesse kambrisse. Saad teada, mis sai neist lastest suureks kasvades ning kuidas nende rännakute mõjud kodutallu jõudsid. Rehetoas on näitus skulptor Juhan Raudsepast, ühest Rusi talus kasvanud lapsest.

Vanas Sutlepa puukabelis saab aja maha võtta ja mõelda elu sügavamatele väärtusele. Rannarootsi vaimulikud laulud aitavad ette kujutada selle rahvakillu mõtteilma.

Kalma tuuliku esimesel korrusel saab näha fotosid Eesti tuuleveskitest

Liitu uudiskirjaga

Ole kursis põnevate sündmuste ja uudistega Vabaõhumuuseumist.
Email again:
Uudiskiri
Privaatsusnõuded
Põhja-Eesti
Saared
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti