Suvehooaeg Eesti Vabaõhumuuseumis
23. aprill - 28. september iga päev
Kodu ei ole üksnes koht, vaid ka meile tuttavad asjad, lähedased inimesed ja nendega seotud armsad mälestused. Meie kodud on meie endi nägu, iga kodu on omanäoline.
Enne muuseumisse tulekut osta e-pilet mugavalt muuseumi kodulehelt siit.
Vaata muuseumi kaarti siit.
Tegevused taludes iga päev
Sassi-Jaani talu – Mis on kodu?
Pikki sajandeid on meie esivanemate koduks olnud talu. Koduks
ei peetud üksnes elumaja, vaid ka kõiki vajalikke kõrvalhooneid, taluõue, karja-
ja heinamaid, lähemaid teeradu ja metsatukki. Oma töö ja vaevaga rajatud kodu kasvas
sügavale südame külge.
Kell 11, 13 ja 15
Küsi perenaiselt või peremehelt, millised hooneid ja kohti kodu vanasti hõlmas. Proovi rehemaja kambris ise maja kokku panna.
Leigarite kontserdid
1.06–31.08 Sassi-Jaani taluõuel igal laupäeval ja pühapäeval algusega kell 11.00.Elava muusika saatel sünnib pärimuslikest tantsudest, lauludest, mängudest ja pillimuusikast kaasahaarav külasimman. See on iga kord veidi erinev pidu, kus tantsudesse ja mängudesse kaasatakse ka külastajad. Toetab Eesti Kultuurkapital.
Köstriaseme talu – Kodutunde loomine
Pärisorjusest vabanenud talurahvas tegi rehemajade kambrid avaramaks
ning sisustas need moekamate mööblitükkidega. Linnade ja mõisate eeskujul
täitusid toad ajapikku peenema käsitööga. Isetehtud esemeist õhkub armastust ja
kodusooja.
Kell 11.30, 13.30 ja 15.30
Küsi perenaiselt, mis on kõige ilusam asi toas. Imetle aidas kauneid lillelisi voodivaipu. Meisterda ise tore tutt, millega mõnd oma lemmikasja kaunistada.
Nuki talu – „Mu koduke on tilluke...“
Vahel oli kodu päris väike ja kippus kitsaks jääma. Sauniku elamus peavad ühe katuse alla mahtuma nii lasterohke pere oma toimetustega kui ka nende koduloomad ja -linnud. Kitsastes oludes elamine õpetab üksteist hoidma ja raskustest üle saama.
Mis sa arvad, kas sinu pere mahub sauniku väikesesse majakesse elama?
Pulga talu – Kodusoojus
Rehemaja südameks on suur reheahi. Ahjus küpsetati leiba ja
selle ees koldel keedeti toitu nii perele kui koduloomadele. Sel kombel sai
toanurgas sooja õhkavast ahjust justkui pereliige. Soe saungi oli tähtis paik –
siin küüriti maha tööhigi, ravitseti ja kanti lapsed ilmale.
Kell 12, 14 ja 16
Küsi perenaiselt, kui tihti tuli reheahju kütta ja millised olid endisaegsed saunakombed. Proovi ise küttepuid teha.
Pulga talu suitsusauna kütmine 19.06, 17.07 ja 21.08 kell 12-17.
Härjapea talu – Oma kodu vabal maal
Eesti Vabariigi loomine pani suurt uhkust tundma. Oma riigis
asuti innukalt kodukultuuri arendama ja rahvustunnet kasvatama. Lühikese ajaga täienes
külapilt kaunite talude, õitsvate aedade ja haritud põldudega. Uhke oli kanda
ka isetehtud rahvarõivaid.
Kell 12.30, 14.30 ja 16.30
Küsi perenaiselt, kuidas rahvariideid õigesti kanda. Proovi ka ise näpunööri punuda.
Aarte talu – Naabrite nägu kodu
Põhja-Eestis käidi tihedalt läbi ülemere soomlastega, kelle mõjud
jõudsid kohalikku keelemurdesse, ehitistesse ja igapäevaellu. Kes ei teaks, et
kohvijoomine on Soomest tulnud komme! Sealtkaudu on meie kodudesse jõudnud ka
kiiktoolid, lapitekid ja kaltsuvaibad.
Vaata, milliseid Soome mõjusid sa Aarte kaluripere kodus leiad.
Roosta talu – Kodused loomad
Talus elamine polnud mõeldav koduloomadeta. Laudas olid lehmad ja sead, tallis tööks vajalikud hobused. Väärt loom oli lammas, kellest sai süüa ja kehakatet. Lambarasvgi kasutati ära – sellest tehti küünlaid, mis pimedat talutuba valgustasid.
Kell 12, 14 ja 16
Küsi perenaiselt, mitu tööd tuleb teha selleks, et lambavillast lõnga saada. Proovi ise kraasida, kedervarrega kedrata ja lõngakera kerida.
Jaagu talu – Kodu hoidja
Muhu mehed käisid pikkadel kalapüügiretkedel ja olid suviti
mandril ehitus- või metsatöödel. Sestap langes koduste tööde põhiraskus naiste
õlule. Kange saare naine kündis ja haris põldu, tegi koduseid talitusi ja
käsitööd, kasvatas lapsi ja, kui vaja, toitis mehegi.
Mis sa arvad, milliseid töid pidi saare naine tegema, et oma peret toita ja katta?
Jüri-Jaagu talu – Uus pere, uus kodu
Pulmad olid talurahva elus keskseks sündmuseks, millega pandi
alus uuele perele ja kodule. Pulmadega seotud esemed uhkeldasid kirevate
värvide ja keeruliste kirjadega, taotlesid lugupidamist ja heakskiitu.
Kaasavara aitas noorpaaril iseseisvat elu sisse seada.
Piilu pruudi veimekirstu ja vaata, mida ta on kaasavaraks valmistanud. Imetle ka pulmarahva kauneid rõivaid.
Peipsivene maja – Hoitud kodu ja kombed
Venemaalt põgenenud vanausulised rajasid oma uuel kodumaal eestlastest
erinevad kodud ning hoidsid kiivalt oma rahvapäraseid kombeid ja kultuuri. Nad elatusid
peamiselt kalapüügist ja juurviljakasvatusest. Peipsi sibul on üks meie tuntumaid pärandkultuure.
Kell 12, 14 ja 16 Küsi perenaiselt, mis imeasjad on peipsi sibul ja sigur ning uuri, kuidas neid vanausuliste juures kasvatatakse ja kasutatakse.
Peipsivene kitsed Pipi ja Juula on toredad ja temperamentsed tegelased, kellest kummalgi on oma iseloom, lemmiktoidud ning tujud. Kitsede hingeelu ja nende pidamise kohta võid peipsivene maja perenaise käest nii mõndagi huvitavat teada saada.
Setu talu – Kodu siin ja sealpool piiri
Õigeusklikud setud rajasid kodu kahe ilma veerele, eesti-vene
piirialale. Üsna omaette elades on setud säilitanud oma keelemurde, toidu,
rahvarõivad ja laulutraditsiooni. Setu meespere oli muuhulgas tuntud
pottsepaoskuste poolest.
Kell 12.30, 14.30 ja 16.30
Küsi perenaiselt tükike savi ja proovi ise sellest kauss või pott voolida.
Setu talu on koduks muuseumi kass Vassole. Kui ta parajasti hiirejahil ei ole, siis armastab ta tares lesku peal põõnutada.
Sepa talu – Kodu kui pelgupaik
Pöördelistel aegadel pakuvad kõige kindlamat tuge ikka koduseinad
ja kodused. Kolhooside algusaastad Eestis olid ränkrasked ja keeruline oli
igapäevaselt toime tulla. Kui avalikult püüti rääkida uuele võimule
meelepäraselt, siis kodus võis end vabamalt tunda.
Kell 11, 13 ja 15
Uuri perenaiselt, kuidas Eestis kolhoose loodi ja kuidas neis algusaastail elati.
Kuie kool – Kool ja kodu
Eesti talupoega on iseloomustanud soov kindlustada lastele paremat tulevikku. Koolitarkust hinnati kõrgelt. Koolmeister oli külas suunanäitajaks mitte ainult laste õpetamisel, vaid ka laulukoori või näiteringi juhendamisel ning kodukultuuri ja põllumehetarkuste juurutamisel.
Kell 11.30, 13.30 ja 15.30
Küsi perenaiselt kooliõpikut ja loe sealt mõni tore lugu. Proovi, kas on lihtne sulest ilukirja välja võluda või krihvliga tahvlile kirjutada.
Lau külapood – Kodukaupa kõigile!
Väikses külapoes müüdi kõike talurahvale vajaminevat alates
rauakaubast kuni toidukraami ja kodukaupadeni. Tavaliselt elasid poepidajad ise
samas hoones ja olid oma natuke linnalikuma koduga külarahvale eeskujuks.
Piilu poeruumi kõrval asuvasse poemamsli elutuppa ja vaata, mille poolest see talutarest erineb.
Kolhoosi korterelamu
1960. aastatel ehitatud laudatööliste kortermajas saad kiigata maainimeste kodudesse 1960‑ndal, 1970-ndal, 1990-ndal ning 2010-ndal aastal. Kuidas kulges argipäev ühiskorteris? Milline oli pereelu õitsval sotsialismiajal? Mis juhtus maal pärast ühismajandite lagunemist?
Keldriruumides saad kiire
ülevaate Eesti maaelu arengust kolhooside asutamisest tänapäevani. Väikese
Ilmari maailm kutsub mängima ja laste rõõmudest osa saama.
Igal laupäeval kell 12-15 saab kolhoosimajas osa pesupäeva toimetustest. Igal pühapäeval kell 12-15 valmistatakse siin süüa nõukogudeaegsete retseptide järgi.
Talulapse maailm Kolga talus – Kodu on vastutus
Kodu on turvaline paik, kuid samas seotud kindlate kohustustega. Ka lastel olid kodus omad ülesanded. Juba varases eas hakkasid talulapsed karjas käima, aitasid aiamaal peenraid rohida ja lõid jõudumööda kaasa teisteski talutöödes.
Perenaine oskab sulle rääkida, kes laudas elavad ja kuidas nende eest hoolitseda. Vaata, kus saad näituseruumis ja õuel käed külge panna.
Karjalapse seiklusrada
Karjalapse seiklusrada viib karjapoiss Antsu ja tema truu sõbra Muri juhatusel läbi taluõuede, metsa ja kivikülvi ning paneb proovile seikleja nutikuse ja osavuse. Nagu karjalapse päevas, on teekonnal tööd ja mängu, rõõmu ja muresid, hirme ja ahvatlusi. Võta kassamajast kaart kaasa.
Kolu kõrts – köök on kodu süda
Kolu kõrts pakub ehedas 19. sajandi maanteekõrtsis aastaringselt eesti rahvustoite. Mulgi putru ja kama saab kindla peale!
Omal käel tutvumiseks:
Rusi talus näed, kuidas mitu peret ja hulk lapsi mahtus elama paari väikesesse kambrisse.
Rehetoas on näitus skulptor Juhan Raudsepast, kelle lapsepõlv möödus Rusi talus.
Vanas Sutlepa puukabelis saad aja maha võtta ja mõelda elu sügavamatele väärtusele. Rannarootsi vaimulikud laulud aitavad ette kujutada selle rahvakillu mõtteilma.
Kalma tuuliku esimesel korrusel näed fotosid Eesti tuuleveskitest.
PANE TÄHELE!
Suvel tasub rohkem tähelepanu pöörata muuseumitalude lillepeenardele. Paljud lilled on saanud nimetahvlid, mille nurgas asuv QR-kood juhatab sind sinu nutiseadme abil taimede täpsemate kirjeldusteni.
Näitused mai keskpaigast kuni hooaja lõpuni:
Tekstiilide taaskasutamise näitus setu Vanatalo laudas.
Villakasvatusest ja villatöödest kõnelev näitus Pulga talu rehe all.
EVMi töötajate loomingu näitus „Muuseumitöötaja salaelu“ Kolu kõrtsis
Anne Türnpu rännaklavastus "Tähemõrsja" EMTA lavakunstikooli 32. lennu üliõpilastega Karjalapse seiklusrajal Eesti Vabaõhumuuseumis
Esietendus 3. juulil kell 4. Etendused juuli ja augusti varahommikutel. Piletid Fientast.
Suvehooajal on muuseum avatud iga päev:
Muuseumi park 10–20.
Kassa, Kolu kõrts ja muuseumi pood 10–19.
Talud, Kuie kool, Lau külapood ja Kolhoosi korterelamu 10–18.