Jüripäev

Jüripäev tähistas eestlaste rahvakalendris kevadtööde algust ja suurt liikumist. Jüripäevast asusid taludesse peremeestele põllutöödele appi kaubeldud sulased ja teenijad, kaasas oma varanatuke. Tavaliselt kulus see päev uue kohaga tutvumiseks.

Jüripäeval aeti loomad karjamaale ja alustati kevadise maaharimisega, mistõttu on sellele päevale üle kandunud mitmed karjalaske- ja künnipäeva kombed.

Sel päeval tuli olla ettevaatlik, et oma majapidamist mitte kahjustada. Näiteks ei tahetud midagi kodust välja laenata ega anda. Enne jüripäeva ei tohtinud maa peal istuda ega paljajalu käia, sest maa oli veel hingamata ja mürgine. Kuna seda peeti taimekasvu alguse päevaks, siis ei olnud lubatud puid raiuda ega oksi lõigata. Ka muid müra ja kolinat tekitavaid töid (kanga kudumine, pesu kolkimine) ei soovitatud jüripäeval teha. Vastasel korral oli suvel palju äikest oodata.

Jüripäeval alustati kapsamaa ja taimelavade külviks ettevalmistamisega. Juba eelmisel õhtul põletati õues prahti ja tuhk viidi kapsalavasse, et ilusad tugevad taimed kasvaksid.