Tagasi

Sündmused

Jõuluküla

12. detsember, 2026 - 13. detsember, 2026
12.12.26 - 13.12.26
Sündmused

Jõuluküla

Täispilet 14 €
Sooduspilet 10 €
Perepilet 30 €

Tasuta sissepääs
Eesti Vabaõhumuuseumi aastapääsmega,
muuseumikaardiga ja Tallinn Cardiga
.

Jõuluküla "Jõulud muusikaga"
12.-13. detsembril kell 11-16

Regilaulud rehetoas, mängutoosi õrnad helid, rajud raadiohitid ja kaunid koorikontserdid – tänavune jõuluküla on pühendatud muusikale ja võtab ette pika teekonna alates regilaulust kuni salvestatud muusikani.

Vanemad ja uuemad pühadeviisid kõlavad elavas esituses Pulga talu rehetoas, külakoolis ja Sutlepa kabelis. Kui sadakond aastat tagasi sai pühademuusikat kuulata ka heliplaadilt või raadiost, siis on olnud neidki aegu, mil jõululaulud olid hoopis keelatud. Tänapäeval on jõulumuusikast pahatihti saanud helitaust, mida õieti ei märkagi. Tule vaatama, kuidas on muusika meid jõulude ajal saatnud ning saad kaasa heliseva tunde, millega pühadele vastu minna!

KÖSTRIASEME TALU – Mängutoosi lood

Jõuludeks linnast koju tulnud peretütar on kaasa toonud imekasti, mis ise muusikat teeb. Sellest on perele rohkesti rõõmu! Koos püütakse aru saada, kuidas hääl kastis tekib, kuulatakse mängutoosist kõlavaid lugusid ning ehitakse jõulupuud.


PULGA TALU – Regilaulud rehetoas

Jõulud on suur söömapüha ning vanad regivärsilised jõululauludki jutustavad peamiselt pühadeootusest ja rikkalikust jõulutoidust. Pulga talus on pühadelaud juba kaetud. Pere on kogunenud küünlavalgesse rehetuppa, et üheskoos süüa, vanu laule laulda ja jõulumänge mängida.


SEPA TALU – Uus aeg, uus muusika

Varasel nõukogude ajal ei kõlanud raadiost jõululaulud, vaid uue võimu reibas muusika. Jõule tuli pidada salaja, kinni kaetud akende taga – inimlikku kodusoojust ja pühadetunnet jagus sellegipoolest. Sepikojast kostvad helid reedavad, et sepal jätkus tööd ka jõuluõhtuks. Käsil on ka tina valamine, sest uus aasta tuleb riigikorrast hoolimata ja ikka on huvitav teada, mida tulevik toob.


KUIE KÜLAKOOL – Laulame koos!

Enne pühi on koolimaja rahvarikkam kui tavaliselt. Ärksa hingega koolmeistril on põhjust rõõmu tunda, sest uue oreli helid annavad jõululauludele hoopis pühalikuma tooni. Oreli kõrval on veel hulk teisigi pille, mille koolmeistri pere on külarahvale uudistamiseks välja toonud. Üheskoos lauldakse jõululaule kell 11.30, 12.30, 13.30, 14.30 ja 15.30.


HÄRJAPEA TALU – Raadio või grammofon?

Köögist tuleb isuäratavat toidulõhna, sest perenaisel on käsil jõuluroogade valmistamine. Teised pereliikmed ei jõua üksmeelele, kas pühade ajal peaks kuulama rohkem raadiot või grammofoni. Või oleks hoopis mõttekam leida klaverile häälestaja, et ise jõulumuusikat teha? Kes vaidlusesse laskuda ei soovi, saab endale koju jõulukaunistuse meisterdada.


LAU KÜLAPOOD – Jõulukellad

Üheks armastatud jõulusümboliks on kellad ja nende helisev hääl. Külapoe tagatoas teab kellassepp rääkida lugusid erinevatest kelladest, mis kõik toredaid helisid teevad, olgu nendeks kiriku- või aisakellad, käokellad, seinakellad, tasku-uurid või vekrid. Poemamsli elutoas saad endale ise jõulukella meisterdada. Poe poole peal jagub külluslikul poeletil kingitusi ja maiustusi igale maitsele – nii jõuluvana kingikoti jaoks kui ka kohe põske pistmiseks.


KOLHOOSIMAJA – Muusikat siit- ja sealtpoolt piiri

1967 – Noore pere pühad

Alles see oli, kui Maila abiellus! Nüüd on pere kasvanud ja mõeldakse, kuidas kasinates oludes pühi tähistada. Ema on kutsutud appi piparkooke küpsetama. Aegajalt astub läbi oma kodu askeldustest tüdinud naabrimees.

1980 – Välismaine plaadimuusika

1970.–1980. aastatel oli välismaalt paki saamine üsna haruldane asi! Õnneks on just nii juhtunud Laine ja Ülo peres. Enne aastavahetust sugulastelt saadud pakis on kohvi ja kleidiriiet, aga ka mõned vinüülplaadid välismaa muusikaga. Uudishimulikud naabrid loodavad üldises pühadesaginas uusi plaate kuulata.

1994 – Raadio aastahiti valimine

1994. aastal valiti esimest korda Raadio 2 aastahitti. Raimo pere on lootustandvamad palad raadiost aegsasti kasseti peale lindistanud. Nüüd kedratakse laule edasi-tagasi, et oma lemmik välja selgitada ja vastav postkaart raadiomajja teele saata. Tule kuula, millise loo poolt sina hääletaksid!

2019 – Karaokepidu

Sõprade seltskond on otsustanud korraldada ühise jõulupeo ning teeb selleks usinasti ettevalmistusi. Peo keskpunktis saab olema karaoke laulmine, milles üksteiselt mõõtu võetakse. Tule pane ennastki proovile! Avatud on Kolhoosimaja Köögi jõulumüük!

Kolhoosimaja kelder – Heade soovide kaardi meisterdamine

Väikeses töökojas meisterdatakse heade soovide kaarte. Valmib ruumiline kaart paberist, mida saab kergelt voltida, lõigata ja kleepida. Oodatud on nii suured kui ka väikesed käsitööhuvilised!


SUTLEPA KABEL – Koorimuusika ja jõulujumalateenistus

Laupäeval, 12. detsembril

Kell 11 Kooristuudio " Ilus hääl" laululapsed Nõmme Huvikoolist Helen Kivimägi juhendamisel
Kell 12 Tallinna Inglise Kolledži lastevanemate, õpetajate, vilistlaste koor ehk LÕVi koor
Kell 13 Tallinna Prantsuse Lütseumi vokaalansambel
Kell 14 Tallinna Prantsuse Lütseumi kogukonnakoor
Kolm viimast koori Margot Petersoni juhendamisel

Pühapäeval, 13 detsembril

Kell 12 SEB Panga segakoor Edmar Tuule juhendamisel
Kell 14 Nõmme Pärimuskool Marika Moksi juhendamisel
Kell 15 Jõulupalvus


KOLU KÕRTS – Jõuluvana, jõulusokk ja jõulumenüü

Tallialust ehib suur jõulukuusk ning kõrtsis ja selle lähistel võib kohata jõulusokku ja jõulumeest! Lisaks põhimenüüle pakub kõrts maitsvaid jõuluroogasid, vaata jõulu erimenüüd lähemalt. Kõrtsi pagari valmistatud piparkooke ja piparkoogitainast saab ka koju kaasa osta.


KOLGA TALU AIDA-LAUDA RAIT – Tule mängima ja loomi-linde vaatama!

Raida aidaosas on avatud mänguline näitus „Iga väike samm loeb“. Muuseumi loomade ja lindudega saab tutvust teha koos perenaisega kell 11, 12, 13, 14 ja 15.  Saad teada, milliseid hääli keegi neist teeb ja kuidas nad jõule ootavad.


LIGIPÄÄSETAVUS

Saabumine ühistranspordiga
  • Muuseumi peaväravasse toob Balti jaamast Vabaduse väljaku kaudu buss nr 41, Rocca al Mare peatus. Tagumine värav asub Õismäe raba peatuse kõrval.
  • Väike-Õismäelt toob muuseumi peaväravasse buss nr 22.
  • Muuseumist tagasi kesklinna suunas viib buss nr 41.
Saabumine autoga
  • Tasuta parkimine on:
    • muuseumi peavärava parklas Vabaõhumuuseumi tee 12;
    • Tehasemaja parklas ca 200 m peaväravast kesklinna poole;
    • tagumises parklas ca 1 km peaväravast Kakumäe suunas.

Piletikassad asuvad:

  • muuseumi peaväravas;
  • tagumises väravas ca 1 km peaväravast Kakumäe suunas.

  • Liikumispuudega külastajatele. 
    • Ratastooliga ligipääsetavad on Kuie külakool, Kolu kõrts, Kolga talu aida-lauda rait, Setu talu laut ning osa saab ka Sepa talu sepikojas toimuvast. 
    • Invatualetid asuvad kassamajas, Kolu kõrtsis, Kolga talu aida-lauda raidas, Setu talu laudas ja kiigeplatsil.
  • Vaegnägijatele ja pimedatele. Kassamaja taga muuseumi kaardi kõrval asub muuseumi taktiilne kaart.
  • Kuulmispuudega külastajatele. Silmusvõimendi on paigaldatud muuseumi peavärava kassamajas esimese kassa juurde.

Sündmused

30.10.26 - 29.11.26
Näitused

Kellele kataksid sina laua?

Doreen Mägi installatsioon “Kellele kataksid sina laua?” on inspireeritud Eesti hingedeaja traditsioonidest, mil pered katsid laua lahkunud lähedastele ja võtsid neid vaikuses vastu. 
06.11.26 - 29.03.27
Näitused

"Modernistlike peremajade kõrgaeg Eestis" Eesti Vabaõhumuuseumis

Valminud on kolmas osa Alois Andreas Põdra ja Heiki Pärdi individuaalelamute tüüpprojekte tutvustavale näituseseeriale. Seekord on teemaks võetud 1970. aastad, mil 1960. aastate lõpus levima hakanud monumentaalne modernistlik arhitektuur hakkas veelgi jõulisemalt jõudma individuaalelamute tüüpprojektidesse. Ühtlasi algab maapiirkondades tööstuslike peremajade kõrgaeg, mil hakkavad kerkima tänaseni tuntud tüüpelamud nagu Kullipesa ja Ants.
27.11.26
Koolitused ja seminarid

Eesti Vabaõhumuuseumi teaduspäev

Eesti Vabaõhumuuseum kutsub taas kõiki arhitektuuri- ja ajaloohuvilisi teaduspäevale, kus muuseumi töötajad tutvustavad oma uusima uurimistöö tulemusi. Päeva esimeses pooles annab Hanno Talving ülevaate Eesti kordonihoonetest, sooasunduste rajamist uurinud Elo Lutsepp tutvustab, kuidas 1930ndate ajakirjanduses uudismaa-asundusi käsitleti. Päeva teises pooles räägib Heiki Pärdi Eesti suurtalude saatusest Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal. Janika Turu ja Getter Zirel teevad kokkuvõtte sel suvel toimunud Linnahalli lavaeesriide konserveerimisest. Päeva lõpetab Alois Andreas Põdra ringkäik näitusel, mis käsitleb 1970. aastate eramuehituses kasutatud tüüpprojekte. 
27.11.26
Koolitused ja seminarid

Eesti Vabaõhumuuseumi teaduspäev

Eesti Vabaõhumuuseum kutsub taas kõiki arhitektuuri- ja ajaloohuvilisi teaduspäevale, kus muuseumi töötajad tutvustavad oma uusima uurimistöö tulemusi. Päeva esimeses pooles annab Hanno Talving ülevaate Eesti kordonihoonetest, sooasunduste rajamist uurinud Elo Lutsepp tutvustab, kuidas 1930ndate ajakirjanduses uudismaa-asundusi käsitleti. Päeva teises pooles räägib Heiki Pärdi Eesti suurtalude saatusest Nõukogude okupatsiooni esimesel aastal. Janika Turu ja Getter Zirel teevad kokkuvõtte sel suvel toimunud Linnahalli lavaeesriide konserveerimisest. Päeva lõpetab Alois Andreas Põdra ringkäik näitusel, mis käsitleb 1970. aastate eramuehituses kasutatud tüüpprojekte. 
Põhja-Eesti
Saared
Lääne-Eesti
Lõuna-Eesti