11. septembril kl 10–16

11. septembril toimub lisaks Eesti Leiva päevale veel teinegi kultuurisündmus: Tallinna Maraton, mille jooksukoridor möödub muuseumist. Tulles ja lahkudes ergutage kindlasti jooksjaid, et jagada nendega oma rõõmsat meelt!

Soovitame tulla ühistranspordiga, jalgsi, tõuke- või jalgrattaga . Vaata kogu raja kaarti lähemalt siit.

• Jalgsi, ratta- või tõukerattaga saab tulla mööda Lõuka teed ja Vabaõhumuuseumi teed. 
  Lõuka teel olev kergliiklustee on jagatud kaheks, osa on jooksjatele ja osa kergliiklejatele. Vabaõhumuuseumi tee lõik (Lõuka tn - Rocca Al Mare kool) on suletud autodele ja ühistranspordile, kuid mööda seda saavad liikuda kõik kergliiklejad.
• Bussiliinidel nr 21, 21B, 41 JA 41B jääb ära liikumistee Vabaõhumuuseumi teel Lõuka tänavast Rocca Al Mare koolini, ümbersõit tehakse Paldiski maantee, Rannamõisa tee ja Lõuka tänava kaudu Vabaõhumuuseumi teele. Muuseumi ees on peatus! Busside sõidugraafikuid vaadake siit.
• Autoga saab muuseumisse mööda Rannamõisa teed pöörates Lõuka tänavale, kust jõuab muuseumi peaväravani. Avatud on muuseumi peavärava parkla ja tagumine parkla (ca 1 km peaväravatest Kakumäe suunas). Tehasemaja parkla on suletud. Autoga tulles soovitame parkida muuseumi tagumises parklas, kuna peavärava parkla täitub kiirelt! 

Sügis on taas kätte jõudnud: aeg on koristada saaki, hakata talveks valmistuma ja teha sisse hoidiseid. Sügis on ka aeg, mil tuleb sammud taas kooli poole seada ja hakata puhanud peaga uusi teadmisi ammutama. Eesti Vabaõhumuuseum tähistab Eesti Leiva päeva juba 15. korda: aukohal on ikka leib ja selle kõrval vaimutoit – teadmised, mida saab raamatutest. Tule uuri järele, kuidas käib rehepeks, kui raske on käsikivil vilja jahvatada, kuidas maitseb ehe rukkileib ja värskelt valminud või, mis on vaimu või krati toit.

Milline oli 1930ndate aianduskultuur või milliseid koostisosi leidus põnevaimates nõukogudeaegsetes retseptides, saad teada Härjapea tallu ja Kolhoosi korterelamusse astudes. Lapsi rõõmustab lastekirjandusõu, nukuetendus ja talulapse mängud, oma muinasjutu joonistamine ja põnev murrete mäng kogu muuseumi territooriumil.

Mööda muuseumi peateed ja Nuki talu õuel kulgeb traditsiooniline käsitöö- ja toidulaat.

Eesti leiva päeva puhul on sel päeval mitu aastat korraldatud parima laadaleiva konkurssi, nii ka tänavu. Sel aastal on konkursist osa võtma oodatud kõik, ka kodus küpsetajad ja kaugemates Eestimaa nurkades tegutsejad. Kui ise kohale ei jõua, saada oma leib konkursile!

Loe lähemalt siit

Keelemäng territooriumil

Igas Eesti nurgas nimetatakse asju ise moodi. Murde- ja laensõnad muudavad keele värvikaks ja huvitavaks, aga teinekord ka arusaamatuks. Pane end proovile, kui rikkalik on sinu keelekasutus!

Leia punased raamatud Pulga, Roosta, setu talust ja peipsivene majast ning lahenda sealsed ülesanded. Küsi perenaiselt vihjeid, õige vastuse korral ütleb perenaine sulle ühe tähe. Kui oled kõik tähed kokku kogunud, saad neist kokku kirjandusteemalise sõna. Õige sõna eest küsi auhinda setu talu perenaiselt!

Sutlepa kabel

Kl 11.30 Leiva õnnistamine, laulab Rahvusraamatukogu naiskoor, teenib õpetaja Toomas Paul.

Kolu kõrts – koorid ja leivakonkurss

Kõrtsi kõrval keerleb puukarussell, tallialuses saab valida parimat laadaleiba ning kuulata laulukoore ja viiuliansamblit.

Kõrtsi tallialuses

Kl 12.00–14.30 Tule ja vali parim laadaleib!

Kl 12.15 Leelokoor Sõsarõ

Kl 13.00 Kanutiaia ja Kaarli huvikooli laste viiuliansambel Viiulised

Kl 13.45 EVM segakoor

Kl 15.00 Parima laadaleiva väljakuulutamine

Esinevad Leelokoor Sõsarõ ja EVM segakoor.

 

Sassi-Jaani talu – lastekirjanduse õu

Sassi-Jaani talusse on püsti pandud lastekirjanduse õu.

Eesti Lastekirjanduse Keskus kutsub meisterdama kila-kola raamatuid, draakoneid ja printsesse, kirjutama muinasjuttu ning joonistama koomikseid.

Kell 12.00 ja 14.00 tutvustab Iloni Imedemaa Haapsalust Iloni elu ja loomingu teemalist kohvernäitust “Pikk-pikk teekond”. Samuti saab meisterdada ja uurida, mida võib näha Iloni Imedemaal üles pandud muuminäitusel.

Talu aidamademelt leiad Rahvusraamatukogu raamatulaekad, mis on täidetud põneva lastekirjandusega – haara raamat koju kaasa või leia endale lugemiseks mõnus nurgake muuseumis. Aidamademel saab proovida ka vaeslapse kombel käsikivil jahu jahvatamist.

Köstriaseme talu – rehepeks ja magasivili

Rehepeks on füüsiliselt kurnav töö, mida tuli teha igal sügisel, et kätte saada väärtuslikud viljaterad, millest jahu jahvatada. Osa vilja tuli talunikul viia ühisesse magasiaita, kust raskematel aegadel seda laenata sai. Pererahval on käsil rehepeks ning peremees näitab, kuidas näeb välja magasipulk ja kui palju vilja tuli magasiaida jaoks eraldada.

 

Pulga talu saun – suitsusaun ja vaimu toit

Pärast rasket tööd, nagu rehepeks, tuli liikmed pehmeks saada ja end terveks vihtuda. Tervendavas suitsusaunas oli seda just kõige parem teha. Saun oli ka muidu erilise tähendusega salapärane paik, kust algas ja kus lõppes elu, kuhu viidi hingedeajal esivanematele toitu, kus ei tohtinud vanduda ega muid sündsusetuid tegusid teha.

Saunanaine kütab sauna ning räägib vaimudest ja teistest müstilistest olenditest.

 

Pulga talu – lasteõu: mängud ja nukuteater

Pulga talu õuel on võimalik mängida vanu talulapse mänge: looga alt pugemist, karkudel kõndimist või hobusemängu. Jõudu ja kiirust võid katsetada ka köieveos, kotijooksus või saapaviskes.

Kl 14.00 etendab Are Uder läti muinasjutu põhjal valminud nukuetendust “Bülbül-lind”.

 

Härjapea talu – 1930ndate aianduskultuur; või- ja leivategu

Härjapea peretütred teevad võimasinaga võid ning perenaine küpsetab maitsvat rukkileiba.

Taluõuel on väljapanek talu kaasaegsetest põllumajandusajakirjadest, jagatakse praktilisi aiandusnõuandeid ja tutvustatakse, mis aias kasvab ja miks aed just selline välja näeb, nagu ta on.

 

Nätsi tuulik – õnnenööbi meisterdamine

Nätsi tuuliku juures on ootamas Eesti Pagarite Selts ja Eesti Korstnapühkijate Ühing, kellega koos saab toredaid nööpe valmistada. Ära unusta, et korstnapühkija nööbi puudutamine toob õnne!

 

Lau pood

Poelett, riiulid ja sein on täis kaupa, millest igaühel rõõmu. Kellel on tarvis saagi või soola, kes vajab uut linikut või soovib midagi magusat põske pista, küsigu poemamslilt – ta aitab lahkelt.

 

Kuie kool – vaimutoit: loodusloo tund

Lisaks pühakirjale õpetati koolis kirjutamist ja rehkendamist, aga ka seda, millised taimed kodumaal kasvavad. Kas sina tunned ära, milliseid seemneid saab rukkist või linast? Millised on lillesibulad või kuidas koostada herbaariumi?

Kl 12.30, 13.30 ja 14.30 algavad loodusloo tunnid, kus seda kõike õppida saab.

 

Kolhoosi korterelamu – hoidised ja kokaraamatud

On hoidistamise aeg! 1960. aastate korteris on Mailal külas ema, kes näitab, kuidas õigesti purke kaanetada. Purkidesse tehakse imemaitsvat õunakompotti. Perenaine Laine teeb 1978. a korteris sisse kurke.

Kolhoosimaja keldris on näitus omaaegsetest kokaraamatutest. Huvitavamaid retsepte saad ka kaasa võtta ning kodus järele proovida.

 

Sepa talu – joonista oma lugu

Arvatavasti oled kuulnud muinasjuttu naerist, mida taat, eit ja riburada pidi kõiksugu teised tegelased välja tõmbama läksid. Kes need tegelased olid? Lase oma fantaasia valla ja joonista ise muinasjutt lõpuni!

 

Ürituse ajal on avatud ka Tehasemaja, mis asub väljaspool muuseumi piiratud ala ning kuhu pääseb sisse tasuta.

Koostööpartnerid ja toetajad:

Tere, Veski Mati, Eesti Pagarite Selts, Eesti Korstnapühkijate Koda, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Eesti Lastekirjanduse Keskus, rehepeksuks kasutatav rukis on pärit Rebasmäe talu põldudelt Raplamaalt.