Eesti leiva päev ja sügislaat "Rikka leib, vaese leib"

Pühapäeval, 7. septembril kell 10–16

Tegevused toimuvad hoonetes ja taluõuedel kl 11-16.

Kesk kirevat lõikusaega kutsume külla kõiki, kel huvi eestimaise traditsioonilise toidu vastu. Päeva peakangelane on kodumaine rukkileib.

Osa saab Eesti leiva loost - viljapeksust kuni leiva küpsetamiseni. Valime parima 

koduleiva ning peame käsitöö- ja toidulaata. 

Alanud on laadakauplejaks registreerimine. Lisainfo leiate siit: https://evm.ee/kulastajainfo/hea-teada/laadakaupmeestele

Tänavuseks teemaks on "Rikka leib, vaese leib". 

Meie toidulaud pole alati olnud nii rikkalik ja mitmekesine kui tänapäeval. Söögid, mida praegu valmistame argiroogadena, kuulusid veel 150 aastat tagasi vaid jõuka mõisarahva lauale. Niigi lihtsat igapäevast toitu mõjutasid ikaldused, sõjad ja majanduskriisid, mis sundisid leidlikkusele ja kokkuhoiule.

Leivapäeval piilume sisse erinevatesse köökidesse, räägime nii kõrgklassi peenematest roogadest kui ka lihtsa talurahva leivast, tutvume nutika perenaise nippidega 
sõjajärgses toidunappuses ja talongide ajal ning valmistame toidujääkidest kaasaegseid gurmeetoite.  

Sassi-Jaani talu. Käsikivil jahvatamine ja näljaleib.

Viljaterade jahvatamine käsikivil oli raske töö, mis andis perele pudru- ja leivajahu. Karmidel ikaldusaastatel tuli käsikivil jahvatada ka aganaid, tammetõrusid, sammalt või puukoort, mida häda sunnil leivajahule lisati. Viimane raske näljahäda räsis Eestimaad veel 1869. aastal.
Tule vaata, millest näljaleiba tehti ning proovi käsikivi ringi ajada!

 

Köstriaseme talu. Rehepeks ja rukkiõled.

Vana aja inimene oli säästlik ja nutikas, omaenese tööga saadud toidust peeti lugu ning raiskamist polnud. Leivaviljast rukkist kasutati ära kõik alates teradest ja aganatest kuni pikkade kõrte ehk õlgedeni.

Tule ja proovi kootide abil viljapeadest terad kätte saada! Uuri, mida pererahvas pärast rehepeksu rukkiõlgedega peale hakkab. 

Pulga talu suveköök. Käkk ja taar kui talurahva argitoit ja -jook.

Perenaine keedab pajas odrajahukäkke, mis on olnud põline talurahvatoit läbi aegade. Sügisel, kui talupere oli paremal järjel, võis jahukäkile liha lisades saada sellest ka piduroog. Peremees on teinud igapäevajoogiks taari. Taluinimestel polnud kombeks lihtsa toidu üle nuriseda.

Tule ja vaata, kas käkitegu on tõesti käkitegu! Uuri, millest taari tehakse. 

Pulga talu rehemaja ees. Are Uderi nukuetendus „Moor ja vaar“ kell 11:30 ja 13:00. Näidendis tuleb juttu ka taarist. 

Härjapea talu. Rikkus pole häbiasi! Ettevalmistused juubelisünnipäevaks.

Härjapea peremehel on tulemas 60. juubel. Terve naispere on jalule aetud, sest külalisi on oodata palju ja neile tuleb pakkuda parimaid roogasid. Leib on juba valmis küpsetatud, kuid koorelahutaja abil tuleb veel koor piimast lahutada ja võiks teha. Linnast on toodud ka jäätisemasin, mis teeb perenaised üsna nõutuks… 

Lau külapood. Eestiaegne kaubaküllus.

1930. aastate koloniaalpoes on riiulid kaupa täis. Siit saab osta tööriistu, kodukaupa, peenemat kangast ja muud talurahvale tarvilist. Mõistagi ei puudu poelettidelt suur valik mitmesuguseid maiustusi ning pudelitesse villitud paremaid jookegi.

 

Kuie külakool. Mõisa mõjutused koolirahva toidulaual.

Köstriproua on toonud koolmeistri prouale kingituseks kardemoni ja kohviube. Mõisast pärit retsepti järgi küpsetatakse nüüd pühapäeva puhul magusaid kardemonikringleid.

Klassitoas saavad lapsed meisterdada kringleid soolataignast.

 

Sepa talu. Varajase kolhoosiaja toidumured.

Kolhooside algusaeg oli vilets ja vaevaline. Kolhoosniku perel aitas hinge sees hoida väike maalapike, kus kasvatati oma tarbeks kartuleid, kapsaid, porgandeid. Kuna valitses suur suhkrupuudus, kasvatati ka suhkrupeeti, millest valmistati siirupit.

Tule vaata, kuidas kolhoosisepa naisel siirupikeetmine õnnestub! 

Kolhoosimaja. Defitsiidiaja rupskiroogadest säästliku gurmeeni.

1978. aasta korteris valmistab perenaine süüa subproduktidest, 1993. aastal külvab imestust välismaalt saadud toiduabi, 2019. aasta köögis tehakse aga peenemaid roogasid toiduainetest, mille „parim enne“ on juba möödunud.

Keldris saad teada, mis imeasi on toidutalong ning võid joonistada endale isikliku toidutalongi oma lemmikroaga. 

Peipsivene majas küpsetatakse mesileiba ja setu talus rukkijahust lihtsaid rüavatsku.

 

Sutlepa kabel. Leiva õnnistamine. Esineb Eesti Rahvusraamatukogu naiskoor.

Leivakonkurss. Iga-aastasele leivakonkursile on oodatud osalema koduleivad. Parima leiva valmimine.

Kolu kõrtsis võtab laulu üles leelokoor „Sõsarõ“, kes esitab leivateemalisi setu laule.

Sündmusele pääseb tasuta muuseumikaardi, Tallinn Cardi ning Eesti Vabaõhumuuseumi aastapääsmega!

Saabumine Eesti Vabaõhumuuseumisse
Soovitame kohale tulla ühistranspordiga, jalgsi, jalg- või tõukerattaga.

Ühistransport

• Muuseumi väravasse toovadBalti jaamast ja kesklinnast bussid nr 21 ja 21B, Rocca al Mare peatus. 
• Bussid nr 8 ja 42 sõidavad Zoo peatuseni, sealt on ca 15-minutiline jalgsimatk mööda mereäärset promenaadi. Sõiduajad leiate siit. 
• Muuseumist tagasi kesklinna suunas viivad bussid nr 41 ja 41b.
  

Kergliiklus

• Bolti tõukeratta saab jätta muuseumi parklasse.
• Jalgrattaga võib ringi sõita ka muuseumi territooriumil.

Auto. Tasuta parkimine on:

• muuseumi peavärava parklas Vabaõhumuuseumi tee 12;
• kesklinna poole jäävas Tehasemaja parklas;
• tagumises parklas ca 1 km peaväravast Kakumäe suunas.

Piletikassad asuvad:

• muuseumi peaväravas;
• tagumises väravas ca 1 km peaväravast Kakumäe suunas.

Ligipääsetavus

• Liikumispuudega külastajatele sobiva teekonna muuseumis leiab siit. Invatualetid asuvad kassamajas, Kolu kõrtsis, Kolga talu aida-lauda raidas ja kiigeplatsil.
• Vaegnägijatel ja pimedatel aitavad maa-arhitektuurist ja maaelust terviklikuma ülevaate saada talukomplekside kirjeldustõlked ja taktiilsed taluõueplaanid. Taktiilseid taluõueplaane saab küsida kassast. Kassamaja taga muuseumi kaardi kõrval asub ka muuseumi taktiilne kaart.