Sel aastal kutsume vastlapäeva ja maaslenitsa kommetest osa saama koguni kolmel päeval: 27. veebruaril, 1. märtsil ja 5. märtsil. Kolm päeva vabaõhutegevusi pakuvad sportlik-meeleolukat vaheldust igale vanusele ja iga ilmaga: saab vastlakombeid meelde tuletada ja neid omal nahal proovida, tunda rõõmu toekast vastlatoidust ja õues viibimisest.


Ürituste projektijuhi Merike Puura sõnul on vastlapäev populaarsemaid rahvakalendri tähtpäevi, mille kommetest ja toitudest ka tänapäeval rõõmu tuntakse. „Igaüks teab, et vastlapäeval tuleb liugu lasta ning hernesuppi süüa, kuid selle tähtpäeva juurde kuulub palju muudki põnevat, mis avastamist väärib. Näiteks on oluline kanda hoolt oma juuste eest ning näha muidu kena välja - selleks tuleb kas või
mitu korda päevas nägu pesta,“ sõnas Puura.


Vastlapäeva tegevustest saab 27. veebruaril osa kell 11–16 ja 1. märtsil kell 14–17.30. Mängida saab vanu vastlamänge, meisterda vastlavurri, uurida, miks käivad kokku pikk kelguliug ja linatööd, ning nautida rammusaid tähtpäevatoite. Pühapäeval ootab Härjapea talus huvilisi punutiste töötuppa juuksur Cäroly Anton ning sealne perenaine õpetab meisterdama 1930ndatel populaarsust kogunud vastlakarnevalide eeskujul karnevalimaski. Kell 12.30, 13.30 ja 14.30 viib Leanne Barbo Kuie koolimajas läbi vastlalaulude õpituba.  

5. märtsil kell 11–15 jätkub vastlanädal Maaslenitsaga, mil tutvustatakse setude, vanausuliste ja slaavi vastlakombeid. Osaleda saab õlenuku meisterdamise õpitoas, ennustada
vastlapliinidelt tulevikku, kuulata mitmeid kontserte ning kosutada end kuumade jookide ja pliinidega.  


Sobiva ilmaga on kõigil kolmel päeval avatud kelgumägi ja jääkarusell, sõita saab hobusaaniga või -vankriga. Vabaõhumuuseumi kassas tuleb esitada COVIDi tõend ja isikut tõendav dokument. Siseruumides palume kanda maski.


Täpse kava ja eelmüügi piletid leiab SIIT.