Eesti toidu kuul on Kolu kõrtsi menüüs taas sellised rahvuslikud road, mida tänapäeval harva maitsta saab ja millest mõnigi kuulub Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Eesti erinevatest piirkondadest pärit toite valmistavad Kolu kõrtsi kokad 13.-20. septembril.

Sündmus kuulub Eesti toidu kuu 2026 programmi.


Eesti toit on olnud alati maitsev ja väga lihtne, seda nii valmistusviisi kui ka tooraine poolest. Toiduvalmistamisel kasutati kõike seda, mis tuli põllult, metsast, aiast ja laudast. Kolu kõrts on teinud valiku vanade eestlaste toidulauast ja kutsub nautima rahvusroogi, mida tänapäeval võib olla nii tihti maitsta ei saagi! 

Tuli mulle tutu võeras.
Mis ma võeral süüa annan?
Sealiha, siiakala,
haneliha, haugikala!
Kalaroodu, rõõska piima!
                              Väike-Maarja. EÜS VII 2034 (268). 1910.


MENÜÜ

Lääne-Virumaa - rukkijahupuder

Vaatamata rukki kehvematele kasvutingimustele Põhja-Eestis, on rukkijahust toitu rohkem keedetud just põhjarannikul, kus kalamehed oma kalasaagi rukki vastu vahetasid. Soolane rukkijahupuder on mõeldud kuumalt söömiseks, lisandiks või või praetud pekk ja rõõsk piim.

 

Setomaa - tatiruug-puravikusupp

Seto köögi toidud annavad mõista Venemaa mõjudest. Alati leidus majapidamises seeni - puravikke, lepariisikaid, kuuseriisikaid ning kõiksuguseid metsamarju.

Lihatoite on traditsioonilises seto köögis hoopis vähem kui eestlastel.

 

Saaremaa - riivpaldid

Saaremaal keedetakse tänase päevani veel mitut sorti käkke: valgeid (jahukäkke) ja veripalte (verikäkke) ning muu Eestiga võrreldes erilisemaid riivipalte (riivitud kartuliga jahukäkke). Sõrvemaal nimetatakse käkke siiani rootsi keele eeskujul palt`ideks, mujal Lääne-Saaremaal pallideks, mõnel pool koguni limpudeks (klimpideks, Mustjala kihelkonnas), Ida-Saaremaal aga vähemasti tänapäeval käkkideks. Toit kuulub Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.

 

Muhu saar - runntuhlid

Runntuhlid on saarte (eriti Muhu ja Saaremaal Sõrve säärel) igapäevaroog. Muhu pärimuskultuuris keedetakse väikeseid kartuleid sageli koorega ning süüakse traditsiooniliselt soolase kala, silgu või kastmega. 

Runntuhlite kõrvale sobivad hästi ka vürtsikilu või heeringas. Sibulasousti jaoks prae pannil ohtralt pekist sealiha või suitsupeekonit ja sibulat. Kui need on krõbedad, sega hulka hapukoor või tee rammus piimakaste.

 

Ida-Virumaa - kapsapiirakas (kapsaleib)

Avinurme kapsapiirakas (tuntud mujal Eestis ka kapsaleivana), on hapendatud rukkileivataignast valmistatud hapukapsa ja pekiga täidetud koduleib. Kuni 20. sajandi keskpaigani oli see eelkõige tuntud kui Avinurme kandi riistakaupmeeste moonaleib, mida söödi pikkade laadaretkede ajal. Toit kuulub Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.

 

Mulgimaa - Mulgi korbid

Mulgi korp on pärit Lõuna-Eestist Mulgimaalt ja selle järgi saanud ka oma nimetuse. Mulgi korpe on valmistatud eelkõige pühadetoiduks. Korpe söödi lihavõttepühade ajal, suvistepühal, jaanipäeval, pulmades ja muudel pidulikel sündmustel. Toit kuulub Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse.

 

Joogiks külm köömnetee ehk köömnetaar

Lõuna-Eestis, kus mulgid ja võrokesed armastasid väga rammusaid tangu- ja jahutoite, oli külm köömnetee ehk köömnetaar asendamatu lõunajook. Teest tehti kääritatud varianti tihti: köömnetõmmisele lisati veidi leiba või rukkijahu ja lasti tünnis hapneda. Nii saadi hapukas, gaseeritud suvejook põllutöödeks.

 

Komplekti hind: 25 eurot

Sobib lõunasöögiks ühele, aga maitsmiseks ka mitmele inimesele.


Fotol on Avinurme kapsapiirakas.